uriini, mille osmolaarsus on 100mOsm/kg H2O (1/3 plasmast). Proksimaalne toruke imendab enamiku glomerulaarsest filtraadist. Lahustunud ained võtab torukese vedelikust aktiivsel ja passiivsel teel. Transport proksimaalses torus aktiivsel teel - Na+K+ATPaas – basolateraalses plasmamembraanis – transpordib Na aktiivselt ja annab energia sekundaarseks transpordiks, mis on kandjavalgu poolt vahendatud. Tavaliselt maismaaloomad toodavad uriini, mille konts. on plasma osmolaarsusest kõrgem. See aitab vett säilitada ja vähem vett juua. Kontsentreeritud uriini jaoks on vaja 1) luua hüpertooniline säsi rakuvaheruum (tekitab: NaCl imendumine säsi ülenevast jämedas osast tekitab hüpertoonilisuse säsis; aitab säilitada: vasa recta eemaldab pidevalt vett - vasa rectas on suhteliselt kõrge plasma onkootne rõhk ja see soodustav vee liikumist kapillaari valendikku)ja 2) võimendada vee läbilaskvust kogumisjuhakestest ADH olemasolul.
Kuumashoki valgud (enamus neist on molekulaarsed shaperonid) on vajalikud kahjustatud valkude aktiivsesse konformatsiooni viimisel või kõrvaldamisel. 22. Millal on bakterirakud stressis? Stressivastuste kattuvus bakterirakus. Milline funktsioon on universaalsetel stressivalkudel? Alati, kui bakterite paljunemine on takistatud kas toitainete nappuse või ebasobivate keskkonna füüsikalis- keemiliste parameetrite tõttu (kõrvalekalded optimaalsest temperatuurist, pH-st, osmolaarsusest, hapnikuga varustatusest, jne.), tekitab see neile stressi. Stressina toimivad kõik keskkonnamuutused, mille tulemusena bakterite kasvukiirus aeglustub. Stressi põhjustavad faktorid kutsuvad esile muutusi rakkude füsioloogilises seisundis. Rakkude füsioloogiline seisund kajastub nendes toimuva makromolekulide biosünteesi kiiruses ja rakkude suuruses. Näiteks, kui toitaineid on kasvukeskkonnas rikkalikult, toimub rakkudes aktiivne valgusüntees. Sellised rakud on
Järgmises peatükis tulebki täpsemalt juttu geeniregulatsioonist rakkude erinevatel kasvukiirustel. 31 8. Stress. Rakkude kasvukiiruse muutustega kaasnevad füsioloogilised muutused ning geeniregulatsioon Alati, kui bakterite paljunemine on takistatud kas toitainete nappuse või ebasobivate keskkonna füüsikalis- keemiliste parameetrite tõttu (kõrvalekalded optimaalsest temperatuurist, pH-st, osmolaarsusest, hapnikuga varustatusest, jne.), tekitab see neile stressi. Põhiline bakterite kasvu piirav tegur on toitainete nappus. Patogeensete bakterite paljunemist takistavad lisaks veel sellised tegurid nagu peremeesorganismi immuunvastus, antibiootikumi ravi. Bakterid on võimelised väga kiiresti kohastuma muutunud keskkonnatingimustega. Esmane kohastumine on kiire, füsioloogiline ja võimaldab bakteritel mõnda aega elus püsida neile ebasoodsas keskkonnas. Sel juhul bakterite kasv peatub
annaabi.ee 
