Mehaanika ja soojus
koosinusfunkts. Looduses ja tehnikas esineb palju võnk, mis on lähedased harm-le. Sellist võnkumist saab
kirjeldada kui vedru otsa riputatud raskuse võnkumist. Süst max hälve tasakaalust on amplituud.
Harmoonilise võnkumise juhul korduvad kiirus, kiirendus ajas. Võnkeperioodi tähis T, võngete arv ajaühiku
kohta on sagedus tähisega ühik 1Hz =n/t=n/n*t=1/T Sagedus on perioodi pöördväärtus =1/T
Harmooniliselt võnkuvat keha nim harmooniliseks oshilaatoriks. Harmooniline võnkumine toimub jõu mõjul,
mis on suunatud tasakaaluasendi suunas, mille moodul on seda suurem, mida suurem on nihe. Sellist jõudu
nim. Kvaasi elastsusjõuks. Fx=-kx k-konstant. Harmoonilise võnkumise võrrand on x=Acos(t+0) kus A-
amplituud, x-hälve, t=t(k/m)=t(g/l) ringsagedus, 0-algfaas
Kvaasielastsusjõud jõud, mis muutuvad samade seaduspärasuste järgi nagu elastsusjõud.
Lained võnkumiste ruumis levimise protsess