ülesande täitmise aeg. Osavuse komponendid: Reaktsioonivõime, Tasakaal, Rütmitunne, Ruumis orienteerumise oskus, Eristamis (ehk diferentseerimis) oskused. Kombineerimisoskus, Varieerumisoskus, Kohanemis ehk adaptsioonioskus, Koordinatsioonioskus. Noore koorinatsioonivõime peegeldub oskuses sooritada pea, käte ja jalgade liigutusi kiirelt, täpselt ja kooskõlastatult; kontrollides ja juhtides oma lihaste pingutamist ja lõdvestamist. Kuidas arendada osavust? Osavusharjutusi on soovitav kasutada tundide algul. Osavus areneb hästi aeglaselt. Kasutatud kirjandus. Loko J. (2010). Painduvus ja osavus ning nende arendamise metoodika http://www.tps.edu.ee/materjalid/voime/osavus Tänan kuulamast!
lõdvestamist. Ajalise eristamise oskus on võime õigesti ajastada liigutusi ja liikumist. 5. OSAVUSE ARENDAMINE Osavus areneb väga aeglaselt. 7 kuni 13 aastased lapsed vajavad oma muutuste jälgimist kuna sellel ajal on lapsel vaja väga palju liikumist, et areneksid välja tugevad liigesed ja lihased. Lapsed peavad tegema nii palju harjutusi, kui võimalik, et parandada osavust. Sel moel rajatakse alus, et tulevikus saaks omandada teisi raskemaid oskusi. Osavusharjutusi on kasulik kasutada tundide ajal, et lapsed ära ei väsiks ning, et nende osavus ikka areneks. Nendeks harjutusteks sobiksid väikese palli püüdmised ja vastu põrandat visked ja jooksmine. Osavust saab arendada lihtsate liigutuste ajalis-ruumiliste parameetrite täiustamise teel, erinevate tugiliikumisaparaadi lülide koordineeritud tegevuse arendamisega, loomulike liigutustegevuste struktuuri täiustamise abil (k.a käeline tegevus),
- uisusammpööre aeglases tempos, - uisusamm eriti pika sammuga, - uisusammpöördega slaalomsõit, - nõlva esimene pool uisusammuga, all uisusammpööre. 4) mitmed harjutuste kombinatsioone EDASIJÕUDNUTELE: - otselaskumisel kepiväravas kükkimine ja hüpe üle oksa, - sama korduvalt, - kükkimine ning uisusammpööre, - mitu väravat ja pööret järjest, - värav + pööre + hüpe järjest, - jäljes laugel laskumisel tagurpidi laskumine. Tasakaalu- ja osavusharjutusi sobib kasutada mitmes suusatunnis. Esialgu laskugu heas jäljes, hiljem hästi kinnivajutatud nõlval või kooriklumel. Harjutuste raskusaste suureneb ka kiiruse lisandudes. Metoodiline järjestus: laskumised lamedal nõlval ½, siis ¾ ja hiljem täielt kõrguselt, seejärel järsemal nõlval. Emotsionaalsust suurendab võistlusmänguse kasutamine. Harjutusi võib sooritada ka kordade arvule, teatud asendis pikema maa läbimisele, tehnika puhtusele jm. 3.6.2. Laskumisviisid.
annaabi.ee 
