tahab. Tegevus koosneb harilikult toimingute ahelast. Iga toimingut iseloomustab eesmärk (kujutlus tulemusest). Toimingud on omakorda sageli hierarhilise struktuuriga: mahukam toiming jaguneb osatoiminguteks ja need sageli veelgi konkreetsemateks osatoiminguteks. Seega puutume kokku ka vahe-eesmärkide hierarhilise struktuuriga. Nt lapse tegevuseks on õppida õigekirja. Algajal õppijal on iga sõna kirjutamiseks (esimese astme toiming) vaja sooritada järgmised osatoimingud: määrata häälikute järjekord, määrata häälikute pikkus, määrata häälikute rühm, valida tähed, kirjutada sõna, kontrollida kirjutatu õigsust. Häälikute järjekorra määramine eeldab omakorda häälikute eraldamist üksteisest, hääliku (foneemi) määramist, järjekorra fikseerimist. Sarnaselt saab jaotada ka teised osatoimingud. Hälviklaste üheks iseloomulikuks jooneks on "eesmärgi kaotamine" toimingu käigus. Laps lihtsalt kirjutab, hoolimata tulemuse õigsusest.
kahekordseid tähti valida, ise kirjutades aga mitte. Jääb üle analüüsi kiirust tõsta, operatsioone ühendada (häälikupikkuse muutmine + määramine, häälikupikkuse muutmine + määramine + grafeemivalik), kirjutamise tempot aga alandada ning nõuda seejuures eelnevat analüüsi (nt. valida enne kirjutamist skeem). b. Toimingu formaalne automatiseerumine. Sel juhul pole kõik osatoimingud teadvustatud (võivad jääda hoopiski sooritamata) ning õpilane ei suuda vea puhul midagi ette võtta (tegutseb katse-eksituse meetodil). Enesekontroll sel juhul puudub. Lahenduseks tuleb tagasi minna hargnenud toimingu sooritamisele materialiseeritud etapil. Materialiseerimine: Näitlikustamist ja materialiseerimist eristab vahendite kasutamise eesmärk, vahendid võivad mõnikord olla ka samad.
Foneemianalüüs: kõnetakti välte ja vältekandjate muutmine, vältekandja(te) määramine. Häälikurühma määramine: rühmad, lihthäälikud ja ühendid, veaphtlikud kohad Kodeerimin (rtähevalik) Kirjutamine( või ladumine) Enesekontroll: võrdlemine originaaliga, kontrollioperatsioonide sooritamine. KAS laps teab, mida, kuna, mis järjekorras teha? See on oluline Eeldused Toimingu õppimise eeldused: -eeletadmised -uue toimingu sooritamseks vajalikud osatoimingud ja operatsioonid Nt häälikuanalüüs häälikute äratundmine, artikuleerimine häälikute rea säilitamine mälus. Osatoimingute võimalik konfliktsus (nt häälimine ja võrdlev hääldamine ) eeldab: -sooritamine ahelana ja iga osatoimigu tulemuse fikseerimine -eelneva osatoimingu (häälimine) automatiseerimine üleminekul pertseptiivsele ja verbaalsele sooritusele. Kõnetegevus inimtegevuse liik Psühhofüsioloogiline alus kõne funktsionaalspsteem
4. Lõpetuseks sobivad hinnangud tegelastele või nähtustele, peamõtte väljatoomine, seostamine lapse kogemusega, sh. tegelase (nii välimuse kui tegude) võrdlemine enda ja/või kaaslase omaga vmt. Westby jt, (2002) märgivad, et kui jutustada ühe pildi, st olupildi alusel, siis ongi sündmuste kohta järelduste tegemiseks vaid üks pilt. Olupildil on harilikult kujutatud mingi dünaamilise situatsiooni lõpptulemus, mistõttu peavad eelnevad osatoimingud tu- lema mälust. See nõuab jutustuse koostajalt suuremat kognitiivset pingutust. Tekstiloome, sh jutustuse genereerimine nõuab erinevaid osaoskusi: tee- makohase materjali valik, materjali järjestamine, teksti sõnastamine (so. teabe jaotamine lausete vahel, sõnavalik, lauseloome, lausete seostamine) ning teksti täiendamine-paran- damine (Karlep, 1998). Vahendatud jutustus annab lapsele ette mudeli, mille toel saab
annaabi.ee 
