vabaks kolonoseerimiseks. Sätestati põhimõte, et kui mingile alale on asunud vähemalt 60 000 meest, võib moodustada uue osariigi. USA esimeseks presidendiks valiti 1789. aastal George Washington, kes oli sellel kohal kaks nelja-aastast ametiaega. Tänu George Washingtoni oskuslikule poliitikale kujunes presidendist keskne ametikoht võimustruktuuris. Oluliseks sammuks oli ka täiesti uue pealinna Washingtoni rajamine, mis välistas võimalikud osariikidevahelised pinged, kui mingi linn oleks valitsuse poolt välja valitud. Uue pealinna asukohaks sai asustamata maa Marylandi ja Virginina piiril, mis oli võrdselt juurdepääsetav nii lõunast kui põhjast.
SARNASUSED: mõlema riigi ühendamine õnnestus, toimus enamasti revolutsioonilisel teel koos võitlusega. ERINEVUSED: Saksamaast sai uus ühtne suurriik, Itaalia ühtseks ei saanud; Saksamaa sai poliitiliselt ja majanduslikult ühtseks, Itaalia mitte. 10. Milliseid probleeme tõi Ameerika Ühendriikidele kaasa territooriumi laienemine? Vanade põliskultuuride hävitamine, Indiaanlaste kodanikuõigustest ilma jätmine. Osariikidevahelised suured vastuolud. 11. Erinevused Põhja ja Lõuna vahel Ameerikas. PÕHJAS: arenenud tööstus, inimeste kõrge haridustase, põllumajandus põhines väike- ja keskmistel farmeritel, linnastunud, arenenud raudtee. LÕUNAS: majandus põhineb suuristandustel, kus kastavatai puuvilla, maisi, suhkruroogu; konservatiivne ühiskond, hajusalt asustatud. 12. Miks võitsid põhjaosariigid kodusõja? Tänu tööstusele parem relvastus. Tihe asustus suurem sõjavägi. Parem raudteedevõrgustik
õigusi 1789.a hakkas kehtima föderalistliku suunaga põhiseadus Uus riik Ameerika Ühendriigid senine riikide liit muutus liitriigiks USA-ga liidetud uued territooriumid jäeti üldiseks vabaks koloniseerimiseks Põhimõte, et kui mingile alale on asunud väh 60 000 meest, võib moodustada uue osariigi USA esimene president 1789.aastal George Washington Uue pealinna Washingtoni rajaminem, mis välistas võimalikud osariikidevahelised pinged, kui mingi linn oleks valitsuse poolt välja valitud Territoriaalne ekspansioon 19.saj esimene pool hõivati uusi alasid nii diplomaatilisel teel kui ka sõjalise jõuga Põhjendus: Ameerika Ühendriigid peavad valitsema oma mandrit mitte sekkuma Euroopa asjadesse 1820.a president James Monroe lausa nõudis Euroopa eemalejäämist Ameerikast Territoorium suurenes 3 korda, loodi juurde 23 uut osariiki 1790.a elas seal 3,9 mln ja 1820.a 9,6 mln inimest, 1860.a aga juba 31,4 mln
-1783 kuulutati Versailles'rahuga endised asumaaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks Uur riik- ülesehitus, põhiseadus, valitsemine Põhiseadus: -hakati välja töötama 1787 aastal -ühed pooldasid tugevat keskvõimu(am. Föderaalvõim), teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi -1789 hakkas kehtima põhiseadus Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine -föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega Ameeriklaste edu põhjused: -võitlesid oma maa ja vabaduse eest -senistest sõjapidamistavadest loobumine -lahkrivi kasutuselevõtt -abivägede kasutamine PRANTSUSE REVOLUTSIOON Olukord prantsusmaal revolutsiooni eelõhtul:
-1783 kuulutati Versailles'rahuga endised asumaaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks Uur riik- ülesehitus, põhiseadus, valitsemine Põhiseadus: -hakati välja töötama 1787 aastal -ühed pooldasid tugevat keskvõimu(am. Föderaalvõim), teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi -1789 hakkas kehtima põhiseadus Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine -föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega Ameeriklaste edu põhjused: -võitlesid oma maa ja vabaduse eest -senistest sõjapidamistavadest loobumine -lahkrivi kasutuselevõtt -abivägede kasutamine 10. Koosta: Ameerika Ühendriikide kodusõja sündmuste kohta dateeritud sündmuste loetelu,
USA on maailma 3 riik nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Riigipiir Kanada ja Mehhikoga, USA-l on palju valdusi ja sõltlasriike. Pindala koos sise- ja rannikuvetega on 9 826 630 km2. Rahvaarv 2006.a. peaaegu 300 miljonit inimest. Pealinn on Washington (linnastus üle 8 miljoni elaniku). Riigikeel on inglise keel ja rahaühik USA dollar. USA on presidentaalne liitriik, kus keskvõimu pädevusse kuuluvad välispoliitika, riigikaitse, osariikidevahelised suhted. President on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Presidendi valib osariikide esindajatest koosnev valimiskogu, kuid tegelikult valib rahvas (v.a. Maine ja Nebraskas), ning enim hääli saanud kandidaat saab kõik valijameeste hääled. Seadusandlik organ on kahekojaline Kongress, mis koosneb Senatist ja Esindajatekojast. Valida võivad vähemalt 18-aastased. USA-s on väljakujunenud kaheparteisüsteem: Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei
annaabi.ee 
