Esimese ülesande keskmine tulemus oli 94,9% ja teisel 88%, seega osutus esimene ülesanne õpilastele suhteliselt kergeks ja teine jäi lugemisülesannete tavapärasesse raskusastmesse. Graafik 4 2.4. Keele struktuur Keele struktuuri osa keskmine tulemus oli 77% (keskmine punktisumma 12,5, vt graafikut 5), mis veidi madalam kui eelmisel aastal (2010. a 83,1%). Erinevalt teistest samal eksamil testitavatest osaoskustest annab keele struktuuri osas iga õige vastus 0,5 punkti. Õpilaste grammatikaoskust kontrolliti kolme ülesandega, millest esimesed kaks olid valikvastustega ülesanded (vastavalt kolm ja neli valikut). Kontrolliti peamiselt ajavormide, eessõnade, artiklite, asesõnade ja üldisema sõnavara kasutust. Kolmandas ülesandes testiti õpilaste oskust valida vastavalt kontekstile lünka sobivaim ajavorm. Keele struktuuri esimese
grammatika-tõlke meetod kiiresti ka muude keelte õpetamisse. Grammatika-tõlke meetodi puhul peetakse oluliseks seda, et õppija saaks korraliku ülevaate õpitava keele grammatikast. Omandatud grammatikateadmisi kasutatakse ilukirjanduslike tekstide lugemiseks ja tõlkimiseks. Õppija ülesanne on omandada nõutud grammatika, õppida pähe vajalikud reeglid ja osata neid tõlkimisel kasutada. Meetod on olnud kasutusel nii laste kui ka täiskasvanute õpetamisel. Osaoskustest arendatakse sellise meetodi puhul peamiselt lugemist ja kirjutamist. Lugemismeetodi (ingl The Reading Method) arendas välja inglane Michael West. Lugemismeetod oli paljudes maades 1920.aastatel väga populaarne. Meetodit kasutati laialdaselt kuni Teise maailmasõja alguseni. Õppematerjaliks koostati piiratud sõnavaraga lugemikke, kus kasutatav sõnavara tihti kordus. Meetodi aluseks ei ole olnud ükski lingvistiline ega psühholoogiline teooria. Keelekursuse alguses tutvustati
Praktilisest tegevusest saab alguse vaimne tegevus ja suhtlemine. Mida rohkem me tegevuse juurde räägime, seda rohkem areneb intellekt jms. - vaimne eksamiküs saab selgeks - kombineeritud VT 3. slaid TULEB SELGEKS TEHA, MIDA ON LAPSELE ÕPETATUD enne kui näpuga näitama hakatakse, et seda ei oska. KAS ON ÜLDSE KEEGI ÕPETANUD?? Tegevuse struktuuri kõige olulisem osa on toiming- selle tasandil toimub õpetamine. See on teadvustatud. Toiming jaotatakse osadeks. Oskus koosneb osaoskustest. (Nt saabaste jalga panek- vajadus õue minna, osatoiming saabaste jalga panek- intellektipuudega lapse puhul, noorema lapse puhul- tuleb teadvustada osaoskuseid- nt leida oma saapad, valida vasak ja parem saabas, saabaste nt paelte avamine, õige jala valimine, jala sissepanemine, luku või krõpsu või paelte sidumine. Toiming- teadlik VS operatsioon- alateadlik. Toiming MUUTUB operatsiooniks.
annaabi.ee 
