osanike poolt ei või OÜ suurendada ega vähendada osakapitali (Õigusõpetus, 2012). 1.2 Juhtimine Osaühingut esindab ja juhib juhatus, kuhu võib kuuluda üks või mitu liiget. Osaühingud on väga erineva koosseisuga, seetõttu on võimalus koosolekut kokku kutsuda siis, kui see on osaühingu huvides vajalik. Osanikud võivad vastu võtta otsuseid, mis kuuluvad ka juhatuse ja nõukogu pädevusse. Antud pädevuse piiramatus on põhjendatud järgenvalt: “Osaühing on suletud ühing, kus osanikevahelised suhted on märksa tihedamad ning seetõttu osanike õigused oma ühingu juhtimisel on laiemad kui aktsionädridel aktsiaseltsis.” Osanike koosolek peetakse pädevaks, kui on esindatud üle poole osadega esindatud häältest. Juhatus kutsub kokku koosolekut. Vastavasisuline teada tuleb laiali saata nädal enne koosoleku toimumist. Juhul kui võetakse vastu osanike otsus ilma koosolekut kokku kutsumata, on juhatuse ülesandeks kõigile osanikele saata kirjalikult otsuse eelnõu.
Äriühingu võib asutada ka veebipõhises kiirmenetluses. Kanne võidakse ka teha tsiviilprotsessi korras tehtud kohtuotsuse alusel (nt. pankrotiotsus). Ka registripidaja ise võib algatada kande tegemise juhul, kui tal on andmeid, et registrisse kantud osaühingul, AS-il või tulundusühistul vara reaalselt puudub või kui nimetatud ühing pole 6 kuu jooksul tähtaja möödumisel esitanud majandusaasta aruannet. 8. Kuidas toimub täisühingu asutamine ja millised on osanikevahelised suhted täisühingus? Täisühing asutatakse ühingulepinguga. Osanikud otsustavad ühingu juhtimise üle. Kõik osanikud vastutavad ühingu kohustuste täitmise eest oma varaga. 9. Mis on usaldusühing, selle erisused? Usaldusühing - äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks neist isikutest (täisomanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks
palgalisel juhatuse liikmel on õigus tasu saada. Tasu maksmiseks peab olema kõrgema organi otsus (lg 1). Tasu pole ainult rahaline väljamakse, vaid ka kõik muud hüved, mida saab isik ühingult. 4.10 Ülevõtmine 4.11 Aktsiaseltsi lõpetamine 5. Osaühing 5.1 Osaühingu mõiste 5.2 Osaühingu asutamine 5.3 Osa ja osanik 5.4 Osakapitali kaitse 5.5 Osaühingu juhtimiine 5.6 Osakapitali suuruse muutmine 5.7 Osaühingu lõpetamine 6. Täisühing 6.1 Mõiste ja asutamine 6.2 Osanikevahelised suhted 6.3 Täisühingu suhted kolmandate isikutega 6.4 Täisühingu lõpetamine ja osaniku lahkumine 6.5 Täisühingu likvideerimine 7. Usaldusühing 8. Tulundusühistu 8.1 Ühistu mõste 8.2 Asutamine 8.3 Ühistu liikmed 8.4 Juhtimine 8.5 Lõpetamine 21 9. Mittetulundusühing Juhatuse liimete vastutus Sama kehtib põhimõtselt ka nõukogude liikmete suhtes. Trhniliselt saab toime panna küll erinevalt, ülesanded on erinevat laadu