füüsiline isik või juriidiline isik. Täisühingusse võib uue osaniku võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Kui ühingulepinguga ei ole teisiti kokku lepitud, annab osaniku sissemakse iga 10 krooni ühe hääle. Täis- ja usaldusühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike. Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võidakse täisühing osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada. Asutamiseks vajalikud dokumendid on osanikevaheline ühinguleping, kandeavaldus, sidevahendite andmed, panga tõend osakapitali sissemakse kohta, tõend riigilõivu tasumisest ja tegevuslitsents. Ka usaldusühingu asutamiseks vajalikud dokumendid on samad mis täisühingul. Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Osakapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, mille eest peab tasuma täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist
Täisühing asutatakse osanike-vahelise ühingulepinguga. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Täisühingusse võib uue osaniku võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täis- ja usaldusühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike. Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võidakse täisühing osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada. Asutamiseks vajalikud dokumendid on osanikevaheline ühinguleping, kandeavaldus, sidevahendite andmed, panga tõend osakapitali sissemakse kohta, tõend riigilõivu tasumisest ja tegevuslitsents. Ka usaldusühingu asutamiseks vajalikud dokumendid on samad mis täisühingul. Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Osakapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, mille eest peab tasuma täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist
esindada). Taotluse peavad esitama kõik ülejäänud osanikud ühiselt. On selge, et nii täis-, kui ka usaldusühing vastutavad oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikele on seadusega kehtestatud täiendav vastutus - nad vastutavad oma isikliku varaga solidaarselt ühingu kohustuste täitmise eest. See säte ei laiene usaldusosanikule, kelle vastutus on piiratud. Kolmandate isikute õiguste kaitseks näeb ÄS ette normi, mille kohaselt osanikevaheline kokkulepe seaduses sätestatust erineva vastutuse kehtestamise kohta ei kehti kolmandate isikute suhtes See tähendab, et omavahel võivad osanikud jagada vastutust nii nagu soovivad (näit. välistada mõne osaniku vastutuse või panna kogu vastutuse ühele osanikule), kuid kolmandate isikute ees vastutavad nad ikka solidaarselt. Kui täisühinguga ühineb uus osanik, vastutab ta varem tekkinud kohustuste eest samadel alustel teiste osanikega. Kui osanik lahkub või kui
arvelduskontole FIE,Täisühingu ja Usaldusühingu registreerimine FIE registreerib end üldjuhul kohalikus maksuametis. Maksuametis registreerimine on tasuta, esitada tuleb isikut tõendav dokument. Kohustus kanda ennast Äriregistrisse tekib, kui FIE muutub käibemaksu kohustuslaseks (s.t. aasta käive ületab 250 000 krooni). Täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ) kantakse äriregistrisse nende asutamisel. TÜ ja UÜ asutamisel sõlmitakse osanikevaheline ühingu-leping, mis ei pea olema notariaalselt tõestatud. Neil äriühingutel ei ole põhikirja ega mingeid formaalseid juhtimisorganeid. Äriregistrisse kandmisel saavad kõik ettevõtted oma registrikoodi ning on kõigiti võrdväärsed teiste äriühingutega. Majandusaasta aruannet FIE, TÜ ja UÜ pole kohustatud registriosakonnale esitama. Nende ettevõtete Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:
ainsaks juriidilise isiku organisatsiooni ja tegevuse aluseid kajastavaks dokumendiks. Ühinguleping on asutamise ja tegevuse aluseks korporatiivset struktuuri mitteomavatele juriidiliseks isikuks olevatele isikute ühingutele, s.o täis- ja usaldusühingule. Ühinguleping on vormivaba asutamisdokument, mida erinevalt asutamislepingust ja põhikirjast ei tule registripidajale juriidilise isiku registrisse kandmiseks esitada. Seeg aon ühinguleping üksnes osanikevaheline sisesuhte dokument, mille sisuga ei ole kolmandatel isikutel tavaliselt võimalik tutvuda. (2) Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Põhikiri on enamikul Eesti tegutsevatest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest. (Advokatuuril on põhikirja asemel kodukord, mis on põhikirja olemusele vastav sisesuhteid reguleeriv dokument.) § 29. Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht
annaabi.ee 
