Kui vaatleja jälgib keha või masspunkti, mis osaleb mitmes liikumises korraga, täheldab ta ühtset liikumist mööda kindlat trajektoori. Liitliikumises osaleva keha asukoha saab määrata liikumiste sõltumatuse printsiiibi ehk liikumiste liitmise printsiibi ehk liikumiste superpositsiooniprintsiibi alusel. See printsiip ütleb: Keha (või punktmass) asukoht mis tahes hetkel on määratud nii, nagu see keha (või punktmass) sooritaks kõiki osaliikumisi üksteisest sõltumatult. Liitliikumise näiteks on ka vastuvoolu liikuva paadi liikumine jões, mis kannab paati pärivoolu. Sel juhul liituvad paadi liikumine veepinna suhtes ning jõevee voolamine. Seda superpositsiooniprintsiipi kasutatakse väga tihti selleks, et lahutada mingi liikumine osaliikumisteks valitud sihtides. Klassikaline mehhaanika Kuni 19. sajandi lõpuni olid Isaac Newtoni poolt teoses "Loodusfilosoofia printsiibid"
Liikumisvõrrand on funktsioon, mis määrab liikuva keha (punkti!) asukoha mingil ajahetkel. Võib olla igasugune funktsioon Teepikkus saadakse: : liikumiste sõltumatuse printsiip liikumiste liitmise printsiip Keha asukoht mis tahes hetkel on määratud nii, nagu see keha sooritaks kõiki osaliikumisi üksteisest sõltumatult. 8. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. ᵄ⃗ =ᵅᵆᵅᵆᵇ ᵆ⃗ = ʃᵄ⃗ ᵆᵇ= ᵄ⃗ ∙ᵇ+ ᵆ⃗ 0 ᵅ⃗ ᵇ+ ᵆ⃗ = ʃ(ᵄ⃗ ᵇ2/2+ ᵆ⃗ 0)ᵆᵇ= ᵄ⃗ 0ᵇ+ ᵅ⃗ 0 9. On antud Galilei teisendused
annaabi.ee 
