Polaarse molekuli ümber pöörduvad vee molekulid positiivse laenguga molekuliosa negatiivse poolusega ja vastupidi. Vee molekulide toimel nõrgenevad lahustuva aine molekulide omavahelised sidemed ning aine jaguneb üksikuteks hüdraatunud molekulideks, mis segunevad veega. Missugune on soojusefekt aineosakeste hüdraatumisel? Hüdraatumisel soojus eraldub (eksoterminile protsess). Missugine on soojusefekt tahke aine kristallvõre lagunemisel? Osakestevahelised sidemed katkuvad lahustuva aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine (endotermiline protsess). Kuidas sõltub enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuurist? Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb. Kõrgel temperatuuril osakestevahelised sidemed muutuvad nõrgemaks, nende lõhkumine muutub kergemaks ja aine lahustuvus suureneb. Kuidas sõltub gaasiliste ainete lahustuvus rõhust ja temperatuurist? Mida suurem on gaasi rõhk, seda suurem on lahustuvus vees
Mida lähemal on gaas kondensatsioonile, seda suuremad on tema kõrvalekalded iseaalsusest. Ideaalne gaas, omadused: Osakesed osalevad soojusliikumises Osakestevaheline toime puudub Osakestel puudub omaruumala 2) Millised väited on õiged ideaalgaasi kohta? (a) osakestel puudub omaruumala (b) osakeste vahel puudub vastastikune toime (täpsemalt van der Waalsi toimed) (c) osakestevahelised põrked on elastsed (d) kui gaasi T =0, siis V = 0 (e) Ideaalgaasi tihedus sõltub gaasi molaarmassist. 3) Mida tähendab termin "osakestevahelised interaktsioonid ehk toimed"? (vali õiged) (a) osakeste vahel mõjuvad Van der Waalsi jõud 4) Paranda järgmised väited: (a) Kindla koguse ja temperatuuriga gaasi ruumala ja rõhu korrutis on konstantne. (b) Kui konstansel temperatuuril ühe mooli ideaalgaasi ruumala vähendada
Ainete lahustuvus kiireneb: temp.-i suurendamisel/vähendamisel, rõhu suurendamisel(gaasilise aine korral), segamisel. Gaasiliste ainete lahustuvus vees väheneb, kui temp-i tõsta, suureneb, kui temp-i vähendada. Väheneb, kui rõhku alandada ja suureneb, kui rõhku tõsta. Tahkete ainete lahustuvus vees temp-i tõstmisel enamasti suureneb, temp-i vähendamisel väheneb, sest see on endotermiline- tahke aine kristallivõre lõhkumiseks on vaja kulutada energiat. Kõrgemal temp-il muutuvad osakestevahelised sidemed kristallis nõrgemaks, nende lõhkumine on kergem ja aine lahustuvus vees suurem. Kontraktsioon e lahuste kokkutõmbumine: erinevate lahuste kokkuvalamisel saadud lahuste V on alati väiksem kui kokkuvalatud lahuste V-de summa. Kokkuvalatud lahustes seostuvad lahusti ja lahustunud aine osakesed tugevasti 1teisega. Lahuse tihedus suureneb ja V väheneb.
Igal ainel on oma kindlad omadused. Puhtal ainel on iseloomulikud omadused, mille järgi saame teda teistest eristada. Kergesti on võimalik aineid ära tunda värvuse ja lõhna järgi. Füüsikalised omadused on näiteks aine tihedus, sulamistemperatuur ja keemistemperatuur, agregaatolek, aine kõvadus, tugevus jne. Aine agregaatolek Aineid võib esineda kolmes olekus: tahkes, vedelikus ja gaasilises. 1. Tahkes aines • asuvad aine osakesed lähestikku • osakestevahelised sidemed on üsna tugevad • osakesed paiknevad korrapäraselt, moodustades kristalli • igal osakesel on oma kindel koht • tahketel ainetel on kindel kuju 2. Vedelikus • osakesed võnguvad tugevamin kui tahkes aines • muudavad aeg-ajalt oma asukohta • osakesed ei asu korrapäraselt • vedelikul ei ole kindlat kuju • vedelik voolab 3. Gaasis • osakesed asuvad hõredalt • ei ole üksteisega seotud
1. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). 2. Mittemeolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. Mittemolekulaarsete ainete puhul väljendab valem ioonide (aatimite) suhet kristallis. 2.2. Osakestevahelised sidemed ja aine omadused Osakestevahelised sidemed aines võib liigitada keemiliseks sidemeks ja molekulidevahelisteks jõududeks. Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Elemendi keemilised omadused määravad peamiselt aatomi väliselektronkihi elektronid.
Põhjavesi Mis on põhjavesi? · Põhjavesi on kivimite ja setete poorides ja lõhedes olev vesi, mis liigub raskusjõu toimel järjest sügavamale. 1. Pinnase veemahutavus Pinnase poorsus · Kivimis või settes on osakeste vahel tühikud e poorid, mis võivad veega täituda. · Poorsus näitab, kui suure osa kogumahust moodustavad osakestevahelised tühikud (poorid). · Poorsust mõõdetakse: suhtarvuna või protsentides. Poorsus võib olla isegi üle 50% pinnase mahust. Pinnase veemahutavus · Pinnase veemahutavus on pinnase võime mahutada ja kinni pidada teatud hulk vett. · Mida väiksem on kivimit moodustavate osakeste suurus, seda suurem on nende eripind (osakesed korrapärase kujuga) ja seda suurem võib olla veemahutavus. Erinevate kivimite ja setete poorsus · liivakivid ja lubjakivid 10-20%
AINE EHITUSE ALUSED Sissejuhatus aine ehitusse. Reaalsed gaasid. Reaalse gaasi puhul peame arvestama osakes mõõtmeid, sest osakestevahelised kaugused on väiksemad, on 10 ja vähem osakese diameetrit ja molekulaarjõudusid tuleb järelikult arvestada. Ülekandenähtused gaasides. Def: ülekandenähtus on nähtus, milles kandub midagi üle. 1) Sisehõõrde tekkimine keha liikumisel gaasis. Nt. sportlane jookseb staadionil, tunneb takistusjõudu. Põhjus: keha liikumisel hakkavad tema lähedal olevad osakesed liikuma keha liikumise kiirusega. Kuna osakesel on mass, iseloomustab teda liikumishulk mv,
vähemaktiivsed), tugevad ja nõrgad happed. Reageerivate ainete kontsentratsioon läheteainete kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni kiirus kasvab. Gaasi rõhk gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus rõhu tõstmisel kasvab. Reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus reaktsiooni kiirus tahke lähteaine peenestamisel kasvab. Segamine segamisel segunevad reageerivad ained kiiremini ja ühtalsemalt, osakestevahelised põrked sagenevad ning reaktsioon kiireneb. Temperatuur temperatuuri tõstmisel reaktsiooni kiirus kasvab (osakeste energia suureneb). Katalüsaator aine, mis kiirenab reaktsioone. Reaktsioonide kiirenemist katalüsaatori mõjul nimetatakse katalüüsiks (reaktsioonis katalüsaatori kogus ja koostis säilib). *Inhibiitor aine, mis takistab/aeglustab reaktsioonide kiirust. 2.Energia muutus keemilistes reaktsioonides
Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest. Vedelikud on voolavad – teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju. Gravitatsiooniväljas nagu see on Maal, kogunevad vedelikud nõu põhja nii, et nende ülemine pind on tasane. Vedelikes on osakestevahelised tõmbejõud liiga nõrgad, et hoida neid kindla kujuga. Selle asemel võivad osakesed libiseda kergesti üksteisest mööda. GAASID Aine esineb gaasilisel kujul, kui tema osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et täielikult ületada neid kooshoidvaid tõmbejõude. Sarnaselt vedelikele on gaasid voolavad – nad võtavad end ümbritseva nõu kuju. Erinevalt vedelikest on aga gaasi osakestel küllalt kineetilist energiat, et levida laiali ning täita täielikult teda ümbritsev nõu.
Galaktikad. · Universumi kohta saame teavet, kui uurime teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust. · Ennustuse kohaselt jätkab universum paisumist. · Kosmoloogide standardmudeli kohaselt hakkas universum vahetult pärast Suurt Pauku ülikiiresti paisuma. · Silmapilguga paisus universum 100 triljonit triljonit korda. Selle silmapilgu kestnud inflatsiooni ja järgneva 380 000 aasta jooksul oli universum läbipaistmatu. Tihedus ja temperatuur olid ülikõrged ja osakestevahelised põrked ülisagedased, mis takistas footonitel levida üle universumi. · Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. · Universumi paisumisest saab kõige parema ülevaate, kui jälgida õhupallile kleebitud paberitükkide nihkumist. · Iga tükk kujutab galaktikaparve. · Kui õhupalli puhuda, liiguvad kõik tükikesed üksteisest eemale, samamoodi eemalduvad galaktikaparved üksteisest. · Mida kaugemal ta meist asetseb, seda kiiremini
Kõvadus sõltub kristallstruktuuri tihedusest ja osakestevahelistest keemilistest sidemetest Mohs'i skaala: Talk - 1 Kips - 2 Kaltsiit - 3 Fluoriit - 4 Apatiit - 5 Ortoklass - 6 Kvarts - 7 Topaas - 8 Korund - 9 Teemant - 10 Lõhenevus on mineraalide omadus laguneda - lõheneda mööda tasapindu. Omadus tuleneb aine struktuurist ja ei ole alati seotud kristalli kujuga, kuigi enamasti langevad peamised lõhenevuspinnad tahkudega kokku. Lõhenevus on hea kui osakestevahelised sidemed on nõrgad. · ülitäiuslik · täiuslik · keskmine · ebatäielik · puudub Murre on mineraali omadus laguneda mööda ebaregulaarseid, lõhenevuspindadega mitteühtivaid pindu · tasane · ebatasane · astmeline · pinnuline · karpjas Tihedust väljendatakse massiühiku suhtega ruumalasse (g/cm 3). Metalse läikega mineraalide tihedus on reeglina >4g/cm3, klaasi- ja teemantläikega mineraalidel 2-4,5g/cm3 Muud omadused
Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest. Vedelikud on voolavad teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju. Gravitatsiooniväljas nagu see on Maal, kogunevad vedelikud nõu põhja nii, et nende ülemine pind on tasane. Vedelikes on osakestevahelised tõmbejõud liiga nõrgad, et hoida neid kindla kujuga. Gaasid Aine esineb gaasilisel kujul, kui tema osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et täielikult ületada neid kooshoidvaid tõmbejõude. Sarnaselt vedelikele on gaasid voolavad nad võtavad end ümbritseva nõu kuju. Erinevalt vedelikest on aga gaasi osakestel küllalt kineetilist energiat, et levida laiali ning täita täielikult teda ümbritsev nõu. Sulamistemperatuur
KRIITILINE PUNKT – punkt, kus rõhu ja temperatuuri tõstmisel ei saa enam vahet teha kas tegu on vedeliku või gaasiga. 10. Miks on segude ja lahuste keemitemperatuur kõrgem kui puhtal lahustil? Paljud lahustunud ained ei osale aurustumisel. Lendumatu lahustunud aine ei tekita aururõhku. Keemiseks vajaliku välisrühuga võrdse aururõhu saavutamiseks tuleb lahust kuumutada veidi kõrgemale temperatuurile. 11. Miks käituvad paljud hõredad ja jahedad gaasid ideaalse gaasi mudeli järgi? Osakestevahelised jõud on väga nõrgad ja osakeste enda ruumala on võrreldes anuma ruumalaga väga väike. 12. Mille poolest võivad reaalsed gaasid erineda ideaalse gaasi mudelist? Põhjenda pikemalt Reaalgaaside korral tuleb arvesse võtta molekulaarjõudu ja molekuli ruumala. Rõhk avaldab mikrotasandil anuma seinale elastseid põrkeid ehk survestab anuma seina. Reaalses gaasis on põrke momendil gaasi molekuli ees anuma sein, kui samal ajal suruvad peale teised gaasi molekulid
Lõimise järgi jaotuvad liivapinnased kruus, jäme, kesk,peen-ja tolmuliivadeks. Jämedateraline liiv on tugev ehitusalus. Vajumised on ühtlased ja vaibuvad kiirelt. Jämeliivlaseb vett kergelt läbi ja külmumisel paisub vähe. Halb ehitusalus on tolmliiv, eriti veega küllastunud olekus. Savipinnased On tekkinud kivimite keemilise lagunemise tulemusel. Savipinnase skelett koosneb lapergustest savioskestest läbimõõduga alla 0,005 ja paksusega alla 0,001mm. Osakestevahelised üliõhukesedpoorid on tavaliselt veega täitunud. Savi on enamsti looduses liivaga segatult. Oluline on vee hulk savis. Sõltuvalt vee hulgast savis võibs savipinnas esineda looduses kõbana, plastsena või voolavana. Ehitusalustena on savipinnased enam kokkusurutavad ja vajumine kestab kaua. Külmumisel paisuvad nad tuntavalt. Kui ja väheniiske savipinnas on üldiselt õige vundamendi rajamissügavuse juures rahuldav ehitusalus. Märg ja voolav savipinnas on hoonete toetamiseks ei sobi.
Tükklastide transportimine mööda torustikku toimub õhu surve toimel. Kasut kolme erinevat seadme varianti: a) vaakumsüsteemi b) surusüsteemi c) kombineeritud süsteemi 12.Aerotranspordivahendite töö põhimõte ja kasutusala. Masinate nim tuleneb pulbriliste materjalide liikuvuse muutmise võttest, mida nim aereerimiseks. Selle põhimõte seisneb pulbriliste ja väga peeneteraliste puistematerjalide rikastamises õhuga sel määral, et nende osakestevahelised kontaktid kaoksid ning need materjalid muutuksid voolavaiks sarnaselt vedelikega st omandaksid vedelvoolavuse omaduse. Nimetatud põhimõtet kasut laialdaselt pulbriliste materjalide transpordivahendite lossimis- ja laadimissüsteemides. Aerorenn koosneb renni pealmisest poolest, mis varustatud akendega õhu väljapääsuks ja tihedate filtritega, vältimaks materjali eraldumist ümbritsevasse keskkonda, alumisest renni poolest ja nende vahele asetatud perforeeritud diafragmast
millele järgneb termotöötlus tiheduse suurendamiseks - haprate metallide korral. 21. Kuidas liigitatakse keraamilisi materjale? klaasid, savil põhinevad materjalid, kõrgtemperatuurne keraamika, tsemendid ja edendkeraamika. 22. Miks on oluline kontrollida keraamilise keha kuivatamiskiirust pärast selle hüdroplastset vormimist? liiga kiire kuivatamine põhjustab keha mõranemist või pragunemist. vee eemdaldumisel osakestevahelised kaugused vähenevad, keha tõmbub kokku. 23. Nimetage savikeraamika valmistamise etapid ning kirjeldage erinevates etappides toimuvaid mikroskoopilisi protsesse. 1) algmaterjalid peenestatakse 2) vormimiseks kasutatakse hüdroplastilist vormimist (savile lisatakse vett - vee molekulid sobituvad molekulkihtide vahele, van der waalsi jõud kihtide vahel vähenevad) või liugvalu
Tuule tegevus- kulutav- seenkaljud, kulutusnõud. Kuhjav- luited. nõlvaprotsessid- varisemine- kivimiosad veerevad vabalt nõlva jalami suunas, intensiivne murenemine, suur nõlvakalle. Mäestikupiirkonnas. Libisemine- terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda, mäestikupiirkonnas, seismiliselt aktiivsetes piirkondades, inimtegevus. Voolamine- ained segunevad, niiskusega küllastunud pinnases, igikeltsa piirkonnas, aluspinna hõõrdumise tõttu. Nihkumine- osakestevahelised, alumises nõöva osas, pinnase korduv külmumine ja sulamine. Maanihe- raskuv, vibratsioon, veereziimimuutus. PEDOSFÄÄR- maa mulla kest. Muld- maakoore peamine viljakas kobe kiht. Muld- gaas(mullaõhk) vedel(mullavesi) tahke(orgaaniline-huumus. Mineraalne-lõimis, savimuld, liivmuld). Murenemine- füüsikaline(rabenemine)- kuiv kliima, suur temp. Amplituud. Jää, igikelts, tuul, taime juured. Kõrbes. Keemiline-porsumine. Vesi, õhk, vihmametsades. Bioloogiline-parsumine. Bakterid, happed
esinevad küllalt paksu kihina. Koormuste tekitatud vähesed deformatsioonid vaibuvad kiirelt. Jämedateralised liivpinnased lasevad vett kergelt läbi ja paisuvad külmumisel vähe. Halvemate ehituslike omadustega on tolmliivad, eriti veega küllastunud olekus. Liivpinnaste kandevõime on 1..4,5 kG/cm². Savipinnased on tekkinud aegade jooksul keemilise lagunemise tulemusena. Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest Ø alla 0,005mm ja paksusega alla 0,001mm. Osakestevahelised üliõhukesed poorid on tavaliselt veega täitunud. Molekulidevaheliste jõudude tõttu on osakesed omavahel seotud, savipinnased on sidusad pinnased. Puhast savi leidub looduses harva, savis leidub liiva. Savipinnased liigitatakse osakeste, mille Ø alla 0,005mm, %- aalsuse alusel: savid üle 30%; liivsavid 10..30 % ja saviliivad 3..10 %. Oluline on savipinnases sisalduv vee hulk. Vastavalt veesisaldusele on savipinnas kõva, plastne või voolav.
Br2, I2. Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid: Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. 2.7 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused. Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid molekuliks või ioonid kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Seega määrab elemendi keemilised omadused aatomi väliselektronkiht. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada.
Vaadelda tuleb aniooni indekseid. Koagulatsioonilävi näitab vähimat elektrolüüdi kontsentratsiooni, mis kutsub esile koagulatsiooni. Mida suurem koagulatsiooni lävi, seda rohkem vaja elektrolüüti lisada. Kui on negatiivseid aatomeid, siis parim koagulant on Al2(SO4)3, sest Al3+ on surima vastaslaenguga. Reagent- ühend,mis ainult selle uuritava lahusega annabteatud värvi, oleneb värvi tugevusest, saab teada kontsentratsiooni. Gaaside lahustumine vees. · Kui osakestevahelised kaugused on suured, siis mõjud ka nõrgemad, seepärast pole oluline, milliste osakestega on tegu. Gaasi omadused ei sõltu, millise gaasiga tegu on. Gaasid segunevad omavahel väga hästi, juhul kui osakesed omavahel ei reageeri. · Aur on sama, mis gaas. See on gaas, mille koostisosad normaaltibngimustel on vedelal või tahkel kujul. Kui tõmbejõud on nõrgad, auruvad kergesti (piiritus) · Ideaalgaasi võrrand PV=nRT n gaasi molekulide arv.
Q Q Sisejõud Põikjõud F Välisjõud Osakestevahelised Osakestevaheliste jõud jõudude resultant Joonis 4.4 Põikkoormatud varda sisejõu (põikjõud Q) väärtus sõltub lõikepindade arvust (Joon. 3.5). Sümmeetriliste koormusskeemide korral (joon. 4.1) F
Q Q Sisejõud Põikjõud F Välisjõud Osakestevahelised Osakestevaheliste jõud jõudude resultant Joonis 4.4 Põikkoormatud varda sisejõu (põikjõud Q) väärtus sõltub lõikepindade arvust (Joon. 3.5). Sümmeetriliste koormusskeemide korral (joon. 4.1) F
Mz momendi telge Mz Koormus x Paindemoment Osakestevaheliste jõudude resultant xy-peatasand y Osakestevahelised jõud Joonis 6.5 Eelnevast: Lõikemeetod: tasakaalus vardast eraldatud osa on ka tasakaalus ehk · on võrdne ja vastupidine sellele ristlõikele Varda ristlõike paindemoment: mõjuvate välispöördemomentide summaga; (antud peatasandis)
Mz momendi telge Mz Koormus x Paindemoment Osakestevaheliste jõudude resultant xy-peatasand y Osakestevahelised jõud Joonis 6.5 Eelnevast: Lõikemeetod: tasakaalus vardast eraldatud osa on ka tasakaalus ehk · on võrdne ja vastupidine sellele ristlõikele Varda ristlõike paindemoment: mõjuvate välispöördemomentide summaga; (antud peatasandis)
Väändemoment = osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel (Joon. 3.4) Väändemomendi olemus Koormus Ristlõige M Väändemoment Osakestevahelised Osakestevaheliste T jõud jõudude resultant Joonis 3.4 Väändemoment T takistab selle ristlõike pöördumist ümber varda telje Väänatud varda sisejõud (väändemomendid T) määratakse lõikemeetodiga.
eeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Lüofoobsed süsteemid (kreeka keelest "lahustan" ja "hirm"). Seal on vastastikused mõjud nõrgad. Kui dispersioonikeskkonnaks on vesi, siis nimetatakse hüdrofoobseteks süsteemideks. Lüofiilsed süsteemid (kreeka keelest "lahustan" ja "sõber"). Seal on osakestevahelised mõjujõud suured. Veekeskkonna puhul kutsutakse neid süsteeme hüdrofiilseteks süsteemideks. Lüofiilsest süsteemi näiteks on kõrgmolekulaarse ühendi (kmü) lahus.Paljud dispergeeritud süsteemid kannavad sõltuvalt koostisosade
voolumüra). Elektronide hulga statistilised fluktuatsioonid kutsuvad esile müra, tekivad pinge ja voolu juhuslikud komponendid. Elektronide hulga statistilisi muutusi põhjustab elektronide pidev kaootiline liikumine(soojusliikumine). Voolumürad tulenevad masstakistite voolujuhtiva materjali teralisest ehitusest. Voolu kulgedes läbi sellise materjali kuumenevad osakesed erinevalt, osakestevahelised kontaktpinnad muutuvad, osakesed hakkavad liikuma, samuti tekivad materjalis mitmesugused elektrokeemilised protsessid. 42. Selgitada, kuhu on kontsentreeritud kaod kondensaatoreis, millise parameetriga on nad määratud. On kontsentreeritud mitte plaatide vaid dielektrikusse ning on määratud dielektrilise materjali kaonurga tangensiga. 43. Millest on tingitud kaod kõrgsageduspoolides?
Mõõtühikuks on 1 J/kg. Aurustumise pöördprotsess on kondenseerumine. Ka see toimub igasugusel temperatuuril. Kondenseerumise käigus vabaneb soojushulk, mis on võrdne aurustumiseks vajaliku soojushulgaga. Kondenseerumisel eralduv soojushulk Qk on arvuliselt võrdne aurustumisel juurdeantava soojushulgaga: Qk = - Qa. Aurustumisel ja kondenseerumisel toimuvad protsessid on sarnased sulamisel ja tahkestumisel asetleidvate protsessidega. Kuna aurustumisel ja kondenseerumisel muutuvad osakestevahelised kaugused ligemale 10 korda rohkem kui sulamisel või tahkestumisel, siis on ainete aurustumissoojused oluliselt suuremad kui sulamis- soojused. Õhus leiduvat gaasilist ainet nimetatakse selle aine auruks, kui aurustuv aine on antud temperatuuril vedelas olekus. Vedeliku vaba pinna korral toimuvad korraga mõlemad protsessid, nii aurustumine kui kondenseerumine. Kui õhus on vähe aurustuva aine molekule, siis on ülekaal aurustumisel
Lahuse lahjendamisel ja temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal hüdrolüüsi tugevnemise suunas. Nõrga aluse ja tugeva happe soola hüdrolüüsi saab vähendada, lisades lahusesse hapet. Tugeva aluse ja nõrga happe soola hüdrolüüsi saab vähendada, lisades lahusesse leelist. Kuumutamisel nihkub tasakaal hüdrolüüsi tugevnemise suunas ning võib moodustuda sade. 73. Miks enamik tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? Sest siis muutuvad osakestevahelised sidemed nõrgemaks ja nende lõhkumiseks kulub vähem energiat. 74. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad tahkete ainete ja gaaside lahustuvust vees? a) Paljude tahkiste korral, mis on vedelas vees lahustatud, lahustuvus kasvab temperatuuriga. Lahustumine toimub kiiremini, kui tahke aine on peenestatud ja lahust mehhaaniliselt segatakse. b) Üldiselt temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus vees kahaneb. Väga oluline on gaasi suur kokkupuutepind vedelikuga ja segamine
tööd. 15 k- kütteväärtus ehk ühe kg kütuse täielikul põlemisel vabanev soojushulk J/kg Q = m Aine ehitus Kõik ained: 1 koosnevad osakestest 2 on pidevas liikumises 3 osakesed omavad energiat Aine puhul eristatakse agregaatolekuid: tahke, vedel ja gaas. (erijuht: plasma, ioniseeritud gaas.). Erinevates olekutes on molekulide liikumine ja vahemaad erinevad. Gaas: 1 molekulide vahekaugus hästi suur 2 osakestevahelised vastastikmõjud peaaegu puuduvad st. väga väikesed. 3 molekulid liiguvad korrapäratult 4 ei säilita kuju ega ruumala Vedelik: 1 molekulid paiknevad tihedalt 2 molekulid võnguvad oma tasakaaluasendi ümber ja vahetavad asukohti 3 säilitab ruumala, ei säilita kuju 4 keskmine vastastikmõju Tahkis: 1 osakesed paiknevad korrapäraselt ja tihedalt 2 osakesed võnguvad oma tasakaaluasendi ümber 3 tugev vastastikmõju osakeste vahel
Elastsusmoodul sõltub temperatuurist- temp tõusul E väheneb. Elastsusmoodul on seotud osakestevaheliste sidemete tugevusega materjalis. Mida tugevam on side, seda suurem on E. Keraamilistel materjalidel on võrrelde metallidega suurem E, polümeeridel aga väiksem. Suuremal osal metallidel esineb elastne deformatsioon kuni väärtuseni 0,005. Vastavat pinget nim elastsupiiriks. Kui deformeerida meterjali üle selle piiri, siis tekib plastiline deformatsioon ning selle käigus katkevad osakestevahelised sidemed, toimub aatomite libisemine üksteise suhtes ja seejärel uute sidemete tekkimine. Pinge eemaldamisel säilib nn jääkdeformatsioon. Jääkdeformatsioonile 0,002 vastavat pinget nim voolamistugevuseks. Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimumpunktini, millele vastavat pinget nim tõmbetugevuseks. Tekib ,,kael" ja pinge väheneb kuni katkemiseni. Venitavus on materjali suhteline pikenimine enne katkemist: venitatavus ja rabedus sõltuvad temp. 7. Libisemispinnad
väheneb siseenergia ja gaas teeb tööd. k- kütteväärtus ehk ühe kg kütuse täielikul põlemisel vabanev soojushulk J/kg Q m Aine ehitus Kõik ained: koosnevad osakestest on pidevas liikumises osakesed omavad energiat Aine puhul eristatakse agregaatolekuid: tahke, vedel ja gaas. (erijuht: plasma, ioniseeritud gaas.). Erinevates olekutes on molekulide liikumine ja vahemaad erinevad. Gaas: molekulide vahekaugus hästi suur osakestevahelised vastastikmõjud peaaegu puuduvad st. väga väikesed. molekulid liiguvad korrapäratult ei säilita kuju ega ruumala Vedelik: molekulid paiknevad tihedalt molekulid võnguvad oma tasakaaluasendi ümber ja vahetavad asukohti säilitab ruumala, ei säilita kuju keskmine vastastikmõju Tahkis: osakesed paiknevad korrapäraselt ja tihedalt osakesed võnguvad oma tasakaaluasendi ümber tugev vastastikmõju osakeste vahel
väheneb siseenergia ja gaas teeb tööd. k- kütteväärtus ehk ühe kg kütuse täielikul põlemisel vabanev soojushulk J/kg Q m Aine ehitus Kõik ained: koosnevad osakestest on pidevas liikumises osakesed omavad energiat Aine puhul eristatakse agregaatolekuid: tahke, vedel ja gaas. (erijuht: plasma, ioniseeritud gaas.). Erinevates olekutes on molekulide liikumine ja vahemaad erinevad. Gaas: molekulide vahekaugus hästi suur osakestevahelised vastastikmõjud peaaegu puuduvad st. väga väikesed. molekulid liiguvad korrapäratult ei säilita kuju ega ruumala Vedelik: molekulid paiknevad tihedalt molekulid võnguvad oma tasakaaluasendi ümber ja vahetavad asukohti säilitab ruumala, ei säilita kuju keskmine vastastikmõju Tahkis: osakesed paiknevad korrapäraselt ja tihedalt osakesed võnguvad oma tasakaaluasendi ümber tugev vastastikmõju osakeste vahel säilitab ruumala ja kuju
elektronpaari ja polariseerunud H aatomi vastastikmõjust (viimased on kõige tugevamad) toimivad ainult kas tahkes või vedelas olekus. Seega taolised ained võivad olla tahked, moodustades molekulaarseid kristalle (või ka amorfseid tahkiseid) või vedelad. Amorfseis tahkiseis korrapära puudub. Vedelikes molekulid võivad moodustada molekulaarseid assotsiaate, aga muudavad siiski oma lähinaabreid (kuigi viimaste arv võib olla püsiv). Gaasis on osakestevahelised jõud väga nõrgad,neile on iseloomulik difusioonist tingitud kiire segunemine. Nn. ideaalgaasis individuaalsed molekulid ei oma mahtu (neid kujutatakse 11 punktmassidena), mõjutavad teineteist ainult kokkupõrke hetkel ja kogu oleku energia on kineetiline. Taoliste gaaside segus on individuaalsete gaaside rõhk sõltumatu ja additiivne, p1 + p2+ pi = psum. (Daltoni seadus).
Kolloidsüsteemid Aerosoolid; agrokemikaalid; tsement; kosmeetika; emulsioonid; tekstiilid; vahud; pinnas; toiduained; tint; värv; paber; ravimid; plastmass; kummi Protsessid kolloid- ja pindnähtuste keemias toidu töötlemine; jahvatamine; nafta puurimine; sademine; jäätmete ladustamine; märgumine; suhru rafineerimine; heterogeenne katalüüs; kromatograafia Kolloidsüsteemide iseloomu mõjutavad faktorid: osakeste suurus; osakeste kuju ja painduvus; pinna omadused; osakestevahelised interaktsioonid; osakeste ja lahusti interaktsioonid Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises Kolloiddisperssete süsteemide tüübid Dispersne faas/ Dispersiooni keskkond/ Nimetus/ Näited Vedelik/ Gaasiline/ Vedel aerosool/Udu, vedelad aerosoolid Tahke/ Gaasiline/ Tahke aerosool/ Suits, tolm
Kolloidsüsteemid Aerosoolid; agrokemikaalid; tsement; kosmeetika; emulsioonid; tekstiilid; vahud; pinnas; toiduained; tint; värv; paber; ravimid; plastmass; kummi Protsessid kolloid- ja pindnähtuste keemias toidu töötlemine; jahvatamine; nafta puurimine; sademine; jäätmete ladustamine; märgumine; suhru rafineerimine; heterogeenne katalüüs; kromatograafia Kolloidsüsteemide iseloomu mõjutavad faktorid: osakeste suurus; osakeste kuju ja painduvus; pinna omadused; osakestevahelised interaktsioonid; osakeste ja lahusti interaktsioonid Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises Kolloiddisperssete süsteemide tüübid Dispersne faas/ Dispersiooni keskkond/ Nimetus/ Näited Vedelik/ Gaasiline/ Vedel aerosool/Udu, vedelad aerosoolid Tahke/ Gaasiline/ Tahke aerosool/ Suits, tolm
Lahusesse jäävad üle vabad H+ ioonid, mis tekitavad happelise keskkonna. Kuna mõnede soolade lahused võivad olla tugevalt happelised või aluselised, tuleb seda arvestada ka nende kasutamisel igapäevaelus. Happeline soolalahus võib riietesse teha auke, nahale sattudes aga tekitada soovitushaavu. 73. Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb. Kõrgel temperatuuril osakestevahelised sidemed muutuvad nõrgemaks, nende lõhkumine muutub kergemaks ja aine lahustuvus suureneb. 74. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad a) tahkete ainete, b) gaaside lahustuvust vedelikes? a) Temperatuuri tõstmine, entroopia(tahke < vedel) b) Temperatuuri alandamine 75. Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed? Kuna vesi sisaldab gaase ja sool on elektrolüüt, siis elektorlüüdi lisamine vähendab gaaside lahustuvust. 76
a) vaakuumsüsteemi, b) surusüsteemi jac) kombineeritud süsteemi. 96-Milles seisneb aerotransportvahendite töö põhimõte? Aerotranspordi vahendeid ei tohi seostada lennundusega ja õhutranspordiga, sest need seadmed on oma olemuselt täiesti maised. Nende nimetus tuleneb pulbriliste materjalide liikuvuse muutmise võttest, mida nimetatakse aereerimiseks. Aereerimise põhimõte seisneb pulbriliste ja väga peeneteraliste puistematerjalide rikastamises õhuga sel määral, et nende osakestevahelised kontaktid kaoksid ning need materjalid muutuksid voolavaiks sarnaselt vedelikega st omandaksid vedelvoolavuse omaduse. Tüüpiliseks aerotranspordi vahendiks on aerorenn (vt TV lk 16 joonised 8.1 ja 8.2), mida kasutatakse pulbriliste materjalide transportimiseks. Aerorenn koosneb renni pealmisest poolest 1, mis varustatud akendega õhu väljapääsuks ja tihedate filtritega 4, vältimaks materjali eraldumist ümbritsevasse keskkonda, alumisest renni poolest 3 ja nende vahele
Elastsetel materjalidel on ka nihkepinge ja nihkedeformatsiooni vahel võrdeline seos =G , kus G nihkemoodul (G 0,4 E). Suuremal osal metallidel esineb elastne deformatsioon kuni väärtuseni 0,005 (0,5%). Vastavat pinget nimetatakse elastsuspiiriks. Seda on katseliselt raske määrata. Kui deformeerida materjali üle selle piiri, siis ei ole enam võrdeline -ga ja tekib plastiline deformatsioon (voolamine). Plastilise deformatsiooni käigus katkevad osakestevahelised sidemed, toimub aatomite libisemine üksteise suhtes ja seejärel uute sidemete tekkimine. Pinge eemaldamisel säilib nn jääkdeformatsioon. Jääkdeformatsioonile 0.002 vastavat pinget y nimetatakse voolamistugevuseks (piiriks). Täielik sõltuvus. Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimumpunktini M, millele vastavat pinget TS nimetatakse tõmbetugevuseks. Seejärel tekib katsekehale ,,kael", pinge hakkab vähenema kuni katkemiseni (p F). Metallide
Elastsetel materjalidel on ka nihkepinge ja nihkedeformatsiooni vahel võrdeline seos = G , kus G nihkemoodul (G 0,4 E). Suuremal osal metallidel esineb elastne deformatsioon kuni väärtuseni 0,005 (0,5%). Vastavat pinget nimetatakse elastsuspiiriks. Seda on katseliselt raske määrata. Kui deformeerida materjali üle selle piiri, siis ei ole enam võrdeline -ga ja tekib plastiline deformatsioon (voolamine). Plastilise deformatsiooni käigus katkevad osakestevahelised sidemed, toimub aatomite libisemine üksteise suhtes ja seejärel uute sidemete tekkimine. Pinge eemaldamisel säilib nn jääkdeformatsioon. Jääkdeformatsioonile 0.002 vastavat pinget y nimetatakse voolamistugevuseks (piiriks). Täielik sõltuvus. Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimumpunktini M, millele vastavat pinget TS nimetatakse tõmbetugevuseks. Seejärel tekib katsekehale ,,kael", pinge hakkab vähenema kuni katkemiseni (p F). Metallide
= N / A +(-) M*y / I , kui N - normaaljõud ristlõikes; M mõjuv moment; I ristlõike inertsmoment; y vaadeldava punkti kaugus keskjoonest. Nihkepinged võib leida valemiga = V / A , kus V - põikjõud; A - ristlõikepindala. 3. MÜÜRITÖÖDE MATERJALID JA NENDE OMADUSED. 3.1. KIVID JA PLOKID. Kõik kivid on oma olemuselt haprad materjalid, see tähendab, et osakestevahelised sidemed on nõrgad. Sellised materjalid töötavad üsna hästi survele, kuid halvasti tõmbele. Müüritöödel kasutatakse looduslikke kive ja tehiskive ning plokke. Looduslikke kive kasutatakse kandekonstruktsioonis tänapäeval harva, kuna nendest müüri ladumine on väga töömahukas. Lubjakivi survetugevus on 30 ... 60 MPa, tihedus 1,8 ... 2,6 T/m3. Põhiliselt kasutatavad tehiskivid on a) tellised - silikaattellised, survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7..
Toitealad on Lõuna-Eesti kõrgustikud ja Pandivere kõrgustik. Kõrgustike piirkonnas toidetakse sügavamaid põhjaveekihte ehk toimub süvainfiltratsioon. Joogivee kvaliteeti kogu Eestis määrab kõrgustike kaitse. Devoni liivakivide filtratsioonimoodulid on 1-2 m/ööpäevas, Karbonaatsetel kivimitel kuni 10 m/ööpäevas, seega Lõuna-Eestis on reostuse protsessid aeglasemad. Ehitusgeoloogias liigitatakse pinnased teistmoodi: ►Kaljupinnased- monoliitne, tugevad osakestevahelised seosed, meie aluspõhi ►Jämepurdpinnased- jäämurdu üle 50%, nõrgad sidemed. ►Liivpinnased: kruusliiv jämeliiv keskliiv tolmliiv ►Savipinnased- määratakse plastsuse arvu järgi, mitte granumeetrilise koostise järgi. Saviliiv Liivsavi Savi ►Eripinnased- muda, turvas, lubisetted ►Tehispinnased-inimtegevusega seotud PINNASE OMADUSED
, kus G nihkemoodul (G 0,4 E). Suuremal osal metallidel esineb elastne deformatsioon kuni väärtuseni 0,005 (0,5%). Vastavat pinget nimetatakse elastsuspiiriks punkt P joonisel 5-4. Seda punkti on katseliselt raske määrata. Kui deformeerida materjali üle selle piiri, siis ei ole enam võrdeline -ga ja tekib plastiline deformatsioon (voolamine). Plastilise deformatsiooni käigus katkevad osakestevahelised sidemed, toimub aatomite libisemine üksteise suhtes ja seejärel uute sidemete tekkimine. Pinge eemaldamisel säilib nn jääkdeformatsioon. Jääkdeformatsioonile 0.002 vastavat pinget nimetatakse voolamistugevuseks (piiriks). Täielik sõltuvus on esitatud joonisel 5-5. Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimumpunktini M, millele vastavat pinget TS nimetatakse tõmbetugevuseks. Seejärel tekib katsekehale ,,kael", pinge hakkab vähenema kuni katkemiseni (p F)
Elastsetel materjalidel on ka nihkepinge ja nihke- deformatsiooni vahel võrdeline seos: = G , kus G nihkemoodul (G 0,4 E). Suuremal osal metallidel esineb elastne deformatsioon kuni väärtuseni 0,005 (0,5%). Vastavat pinget nimetatakse elastsuspiiriks punkt P joonisel 5-4. Seda punkti on katseliselt raske määrata. Kui deformeerida materjali üle selle piiri, siis ei ole enam võrdeline -ga ja tekib plastiline deformatsioon (voolamine). Plastilise deformatsiooni käigus katkevad osakestevahelised sidemed, toimub aatomite libisemine üksteise suhtes ja seejärel uute sidemete tekkimine. Pinge eemaldamisel säilib nn jääkdeformatsioon. Jääkdeformatsioonile 0.002 vastavat pinget y (vt joonis 5-4) nimetatakse voolamistugevuseks (piiriks). Voolamistugevus näitab, millise pingeni avaldab materjal vastupanu deformatsioonile. Erinevatel metallidel on ta vahemikus MPa (Al) kuni 1400 MPa (eriterased). Täielik sõltuvus on esitatud joonisel 5-5
võngub oma tasakaaluasendi juures; kui energia läheb suuremaks (naabermolekulid annavad pisut energiat juurde) või naabermolekulid nihkuvad pisut, hüppab molekul järgmisse kohta, uude tasakaaluasendisse. Tänu molekulide suuremale liikuvusele vedelikus võrreldes kristallidega, toimub ka difusioon vedelikes märgatavalt kiiremini kui kristallides, st difusiooni mehanism on sarnane difusiooniga gaasides. Vedelikke iseloomustab nn pindpinevusjõud. Tänu sellele, et vedelikes on osakestevahelised kaugused väiksemad kui gaasis, siis üritavad kõik vedelik võtta kuju, mille korral maksimaalne hulk molekule oleks ümbritsetud teiste molekulidega. St, keha üritab võtta kuju, mille korral antud ruumala puhul oleks minimaalne pindala. 30 IV Termodünaamika alused 4.1. Soojusmasin. Soojusmasina kasutegur Vaatle siinkohal olid soojusülekandega seonduvad protsesse ja seaduspärasusi. Termodünaamika
Aurustumise pöördprotsess on kondenseerumine. Ka see toimub igasugusel temperatuuril. Kondenseerumise käigus vabaneb soojushulk, mis on võrdne aurustumiseks vajaliku soojushulgaga. Kondenseerumisel eralduv soojushulk Qk on arvuliselt võrdne aurustumisel juurdeantava soojushulgaga: Qk = - Qa. Aurustumisel ja kondenseerumisel toimuvad protsessid on sarnased sulamisel ja tahkestumisel asetleidvate protsessidega. Kuna aurustumisel ja kondenseerumisel muutuvad osakestevahelised kaugused ligemale 10 korda rohkem kui sulamisel või tahkestumisel, siis on ainete aurustumissoojused oluliselt suuremad kui sulamissoojused. Õhus leiduvat gaasilist ainet nimetatakse selle aine auruks, kui aurustuv aine on antud temperatuuril vedelas olekus. Vedeliku vaba pinna korral toimuvad korraga mõlemad protsessid, nii aurustumine kui kondenseerumine. Kui õhus on vähe aurustuva aine molekule, siis on ülekaal aurustumisel
annaabi.ee 
