erinevustest. Näiteks on ühes peres üles kasvanud e. samast keskkonnast pärit erinevate vanemate laste (erinevad geenid), vahelised erinevused intelligentsuses põhjustatud geneetilistest erinevustest. Vastandina lahus kasvanud (st. erinev keskkond) ühemunarakukaksikute, kellel on teatavasti identsed geenid vaheline erinevus on täielikult tingitud keskkonnast. Geenidest tingitud muutlikkust nimetatakse pärilikkuse osakaaluks intelligentsuse kujunemisel ning kõige otsesemalt saab seda mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligentsuste vahelise korrelatsiooniga, mis erinevates uurimustes ulatub 68 - 80%-ni intelligentsuse muutlikkusest. Pärilikkuse osakaal sõltub ka vanusest, olles täiskasvanud inimestel suurem kui lastel. Keskkonna osakaaluks, mida kõige lihtsamalt saab mõõta koos kasvanud erinevate vanemate lapsi võrreldes, on saadud 5 - 10% kogu intelligentsuse muutlikkusest
mänguruumi. Piltlikult öeldes ei saa Nõmme põliselanik oma isakodu Hollandi Antillidele viia ning see tagab ka kindla maksulaekumise. Kohalikule omavalitusele on see stabiilne tulu. 2012. aasta Rahandusministeeriumi andmete järgi on maamaksust laekuva tulu 54 521 eurot. Siiski on maamaksul kohaliku omavalitsuse eelarves suhteliselt väike osakaal, määravaks on ka asjaolu, et maamaksu kogumise kulud moodustavad ümbes viiendiku kogutavast maksusummast. Elamumaa eest saadud maamasku osakaaluks loeti umbes 2% kogu tulust. Sega usun, et 01. jaanuaril 2013. aasta vastu võetud seadusemuudatus, milles vabastati kodualune maa maamaksust, on vägagi põhjendatud. Maksuvaba on maa, millel asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele. Maksuvabastus on tiheasustusega alal kuni 1500 m2 ning mujal kuni 2000 m2 ulatuses. Suuruspiirang aitab välistada olukorda, kus hektarite suurustele seisvatele arengupiirkondadele hakatakse
Uurimustes on leitud, et umbes 60%-l lastest muutub intelligentsuse tase 6 ja 18 eluaasta vahel vähem kui 20% (Valk, s.a.1) 1. On leitud ka, et ealised muutused intelligentsuses toimuvad kindla seaduspärasuse järgi ning on eelkõige põhjustatud keskkondlikest teguritest (ibid.). Keskkonna osakaalu intelligenstuse kujunemise juures saab kõige lihtsamini mõõta koos kasvanud erinevate vanemate lapsi võrreldes. Uuringute tulemusel on leitud, et keskkonna osakaaluks kogu intelligentsuse muutlikkuses on 5 10% (ibid.). Geenidest tingitud muutlikuust nimetatakse pärilikkuse osakaaluks intelligentsuse kujunemisel, seda saab kõige otsesemalt mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligenstuste vahelise korrelatsiooniga (jääb vahemikku 0,68...0,8) (ibid.). 1 Kuna kasutatud on kahte Valgu artiklit, millel pole kahjuks aastaarvu, siis siin ja edasi märgib Valk, s.a.1 kasutatud
keskkondlikest erinevustest. Näiteks on ühes peres üles kasvanud e. samast keskkonnast pärit erinevate vanemate laste (erinevad geenid), vahelised erinevused intelligentsuses põhjustatud geneetilistest erinevustest. Vastandina lahus kasvanud (st. erinev keskkond) ühemunarakukaksikute, kellel on teatavasti identsed geenid vaheline erinevus on täielikult tingitud keskkonnast. Geenidest tingitud muutlikkust nimetatakse pärilikkuse osakaaluks intelligentsuse kujunemisel ning kõige otsesemalt saab seda mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligentsuste vahelise korrelatsiooniga, mis erinevates uurimustes ulatub 0,68 kuni 0,8 e. 68 - 80%-ni intelligentsuse muutlikkusest. Pärilikkuse osakaal sõltub ka vanusest, olles täiskasvanud inimestel suurem kui lastel. Keskkonna osakaaluks, mida kõige lihtsamalt saab mõõta koos kasvanud erinevate vanemate lapsi võrreldes, on saadud 5 - 10% kogu intelligentsuse muutlikkusest
Imporditakse Venemaalt, lätist, leedust, soomest. 16.Milliseid pikaajalisi energeetikat puudutavaid kohustusi (protsendilised eesmärgid, nimetatud ka arengukavades) võttis Eesti seoses Euroopa Liitu astumisega? · Tagada riiklikult kehtestatud keskkonnanõuete täitmine -> põletusseadmete direktiiv (2005.a Balti EJ, 2015.a Eesti EJ 1659 MW ehk 73% olemasolevast võimsusest); · Saavutada 2010. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaaluks 5,1% brutotarbimisest -> 2008.a 2,3%; · Saavutada 2020. aastaks elektri ja soojuse koostootmisjaamades toodetud elektri osakaaluks 15-20% brutotarbimisest ning soojuse osakaaluks 35- 40%-> 2008.a elektrist 11% ja soojusest 37%; · Avada Eesti elektriturg 35% ulatuses 2009. aastaks ja täielikult 2013. aastaks · Hoida 2010. aastani primaarenergia tarbimise maht 2003.a tasemel; · Tagada sisemaise elektritarbimise koormuse katmiseks vajalik kohaliku
kohta ? (2 p) üldkulu määr masintunni kohta 15 = (862200+432000)/(72000+14280) 10. Kui suur oleks üldkulu toote X tootmisel antud kuul? (2 p) 136,8 = 15*(9+0,12) 11. Kas on otstarbekas ettevõttel kasutada ühist üldist üldkulude kulumäära? (2 p) Ei ole, sest kui võtta aluseks töö, siis tuleb kulude jaotus hoopis teistsugune 12. Kiirtoidukiosk müüb toitu ja jooke. Aegade jooksul on muutuvate kulude osakaaluks kujunenud 60% müügihinnast. Oodata on aga püsikulude kasvu tasemelt 35 t. kr tasemele 40 t. kr. kuus. Milline on vöimalik uus kasumilävepunkt? (2 p) a) 80000 b) 100000 c) 66670 d) 87500 e) 58330 13. (2 p) Ettevõte valmistab toodete komplekti, millesse kuulub 3 toodet X ja 1 toode Y, müügihinnaga vastavalt 18 ja 24 kr, ning muutuvkulude suurusega 12 ja 14 kr. Püsikulud moodustavad 89600 kr
Väike oli tulemuste erinevus ka halbades tingimustes, kus rottide puur oli kitsas ja igav. Rumala liini rotid said veidi halvemad tulemusi kui keskmistes tingimustes, kuid tarkade intelligentsus langes oluliselt, olles enam vähem võrdne rumalate intelligentsusega keskmistes tingimustes (4). 5 2.2 Pärilikkuse osakaal Geenidest tingitud muutlikkust nimetatakse pärilikkuse osakaaluks intelligentsuse kujunemisel ning kõige otsesemalt saab seda mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligentsuste vahelise korrelatsiooniga, mis erinevates uurimustes ulatub 0,68 kuni 0,8 e. 68 - 80%-ni intelligentsuse muutlikkusest. Pärilikkuse osakaal sõltub ka vanusest, olles täiskasvanud inimestel suurem kui lastel. Pärilikkuse osakaal näitab, milline osa intelligentsuse muutlikkusest mingis populatsioonis on tingitud pärilikest teguritest ning milline osa keskkonnast
Swaini raportitest selgub, et 1980ndateks aastateks elas endises Tsehhoslovakkias 34% riigi elanikest külades, kuid ainult 12% majanduslikult aktiivsetest elanikest töötasid põllumajanduse valdkonnas. Slovakkias, kus ainuke industrialiseerimine oli olnud sotsialistlik, elas 47% populatsioonist maal, kuid vaid 15% elanikest töötasid põllumajanduslikel aladel. 1970ndate aastatel elas Ungaris 50% tööjõulisest elanikkonnast külades, Budapestis oli selleks osakaaluks 21% ning teistes provintsilinnades 29%. Vastupidiselt, 55% külaelanikest töötasid tööstusaladel ning alla 30% kollektiviseeritud põllumajanduses. 1984. aasta lõpuks töötasid Poolas 58% maal elavatest isikutest mittepõlumajanduslikel aladel, aastal 1978 oli aga selleks osakaaluks 51%, 1970. aastal 42%, 1960. aastal 30% ning 1950. aastal 22%. Seega, 1980ndate aastate jooksul töötas neljas kesk-
Lumes olevat hiirt või lindu tabab ilves aga eksimatult, startinud 17 meetri kauguselt ning sukeldudes lumme. 120 meetrit on kõige pikem maa, mida nähti ühte suurt ja ilmselt väga näljast ilvest kunagi hüpetega ületamas, ent saak lipsas minema. Üle 20 meetri ilves saaki ei jälita. Ilves murrab Eestis keskmiselt 5,4 metskitse kuus ja 65 kitse aastas. Eestis ja mitmel pool mujalgi Euroopas on ilvese peamiseks saakobjektiks metskits , kelle osakaaluks ilvese talvises toiduratsioonis Eestis on ca 49% . Teades metskitsede murdmismäära (murtud looma ajaühikus ilvese kohta) ning murtud saakloomade soolist ja vanuselist jaotumust suudame paremini prognoosida ilvese kiskluse mõju metskitsede populatsioonile. Rakendustes saab seda ära kasutada metskitsede arvukuse ja selle juurdekasvu hindamisel ning ka näiteks manipulatsioonides vältimaks metskitsede tehtavaid kahjustusi metsakultuuridele. Kodupiirkond:
ja varasem töökogemus. Lisaks ei ole noortel sellist kaasarääkimisvõimalust tööturupoliitika kujundamisel, kui seda on täiskasvanutel nt ametiühingute kaudu. Kehvemad tingimused tööle asumisel mõjutavad ka teisi eespool mainitud autonoomia komponente, tehes noortest tööandjate silmis mitteusaldusväärse grupi. (3) "Euroopa Liidus on 4,6 miljonit töötut noort (vanuses 15-24), mis teeb noorte töötuse osakaaluks lausa 38,5 % kogu töötust elanikkonnast. Majanduskriisi tõttu on just noored ühed esimesed, kes mõjude all kannatada saavad," ütleb Euroopa Noortefoorumi pressiteade. 2. NOORTE PEAMISED TAKISTUSED TÖÖTURUL Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Nagu näitavad uuringud, suurendab pärast kooli lõpetamist
oluliseks pidamine juhatuste ja nõukogude poolt ning sellega tegelemine (nt pidev monitoorimine), vastavad programmid naiste kui potentsiaalsete juhtide julgustamiseks, mentorluse ja laiemalt koolituse edendamine (nt lapsepuhkuselt tulevatele naistele), personalijuhtimise põhimõtete ülevaatamine, naiste edutamise programmid jne jne. Ka ettevõte ise saab palju ära teha. Näiteks Deutsche Telekom seadis endale vabatahtlikult eesmärgiks saavutada 2015. aastaks naisjuhtide osakaaluks 30%. Kus on Eestis sellised algatused? Seega on võimalusi nii riigi ja ettevõtte kui ka indiviidi tasandil. Oluline on tahe jätta seljataha keskaegsed tavad ja mõtteviis. Naistest kui riskiteguritest rääkimine ei näita meie tahet, pigem alandab nii meest kui ka naist. Sama on lugu ka meie Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus. Miks oleme kinni meestekeskses ühiskonnatüübis? Tasakaalustatud ühiskond on efektiivsem ja elamisväärsem
on hinnanud perevägivalla all kannatavate naiste osakaalu kuni 20%-ni. Küsitud on nii vaimse, füüsilise kui seksuaalse vägivalla kohta. See tähendab, et näiteks uuringu ,,Vägivald ja naiste tervis" andmeil sai kuni 41 000 naist 2003. aastal Eestis vägivalla tagajärjel vigastada. 6 Ka teistes riikides läbi viidud uuringud näitavad lähisuhtevägivalla all kannatavate naiste osakaaluks 10-25%, olenevalt sellest, mida ja kuidas täpsemalt küsitud on. Seejuures näitavad küsitlused, et politseisse jõuab umbes 10-30% kõikidest perevägivallajuhtumitest. Politseiameti teabe- ja analüüsitalituse statistika annab ülevaate Eestis toimunud kehalise väärkohtlemise juhtumitest (KarS § 121) aastatel 2005 kuni 2008. Perevägivalla levinuimad tüübid on: abikaasa väärkohtlemine (mehe või naise), laste väärkohtlemine, vanavanemate väärkohtlemine, õdede-vendade
laiendatakse ülikoolides arendatud tehnoloogiate kommertsialiseerimist, haaratakse kaasa investoreid, toetatakse täiendavaid uuringuid ja üliõpilaste õppetegevusele kaasaaitamine. Naisettevõtlus: Naisettevõtlus on Eesti jaoks suhteliselt uus nähtus, esimesed naisettevõtjad said tekkida alles seoses üleminekuga turumajandusele 1990. aastate algusest. 2011. aastal oli hõivatud naistest ettevõtjaid 5,0% meestest 11,5%. See teeb naiste osakaaluks ettevõtjate seas umbes ühe kolmandiku, mis on võrreldav teiste arenenud riikide vastavate näitajatega. Negatiivsed aspektid: raskused töö ja pereelu ühitamisel, raskused stardikapitali hankimisega laenugarantiide puudumise tõttu, ettevõtlusoskuste nappus, halb turunduskanalite kättesaadavus (eriti maal), toodete kvaliteeti mõjutav kehv ressursibaas, paindlike tugiprogrammide puudumine,
kasutusele, sealhulgas keskkonnasõbraliku süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise kohta aastaks 2020: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra võrreldes baasaastaga 1990 (2005. aastaks oli vähendatud 6%); 6 tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni primaarenergia lõpptarbimisest (2005. aastal oli EL keskmiseks osakaaluks 8,5%); saavutada 20% efektiivsem energia kasutamine primaarenergia lõpptarbimises suurendada biokütuste osakaalu transpordikütustes 10%-ni eeldusel, et töötatakse välja majanduslikult otstarbekad teise põlvkonna biokütused. Tulenevalt EL visioonist, mis on suunatud keskkonnasäästlikkusele ning taastuvenergia kasutamisele, tuleb nende suunistega arvestada ka Eesti elektrimajanduse tuleviku planeerimisega. 2. PERSPEKTIIVID 2.1.Hind
tingitud geneetilistest ja kui palju keskkondlikest erinevustest. Näiteks on ühes peres üles kasvanud e. samast keskkonnast pärit erinevate vanemate laste (erinevad geenid), vahelised erinevused intelligentsuses põhjustatud geneetilistest erinevustest. Vastandina lahus kasvanud (st. erinev keskkond) ühemunarakukaksikute, kellel on teatavasti identsed geenid vaheline erinevus on täielikult tingitud keskkonnast. Geenidest tingitud muutlikkust nimetatakse pärilikkuse osakaaluks intelligentsuse kujunemisel ning kõige otsesemalt saab seda mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligentsuste vahelise korrelatsiooniga. Pärilikkuse osakaal sõltub ka vanusest, olles täiskasvanud inimestel suurem kui lastel. Keskkonna osakaaluks, mida kõige lihtsamalt saab mõõta koos kasvanud erinevate vanemate lapsi võrreldes, on saadud 5 - 10% kogu intelligentsuse muutlikkusest. Järelejäänud protsendid tuleb kanda mõõtmisvea arvele
kahanemist. Elanike arv jäi siiski suuremaks kui vahetult peale linna jagamist.29 Suurem muutus toimus muidugi rahvuslikus koosseisus. Kuigi Eesti-Valga jäi paljude erirahvusest inimeste kodulinnaks, oli 1922. aastaks Eesti poolele jäänud linnaelanike seas eestlaste osakaal siiski tervelt 74% ning lätlaste osa jäi 15% lähedale. Piirkomisjoni tegevuse alguses 1919. aastal arvestati kogu Valga elanikkonnas eestlaste osakaaluks 49,8% ja lätlaste osaks 38,7%.30 Ehk siis ühest paljurahvuselisest linnast, kus ükski rahvusgrupp ei moodustanud absoluutset ülekaalu, oli järgi jäänud kaks ühe domineeriva rahvusega linna. 29 Valgamaa ..., lk 489-490. 30 Samas, lk 495-496. 10 Piirivalvest ja piiriületusest Kuni kutselise piirvalve loomiseni 1923. aastal, valvasid Eesti piiri sõjaväeosad.31 Aprillis
Piraatluse tõttu kaotatud raha on küllaltki kolossaalne. Maailma mastaabis hinnatakse tarkvarapiraatlusest tulenevat kahju aastas 15 miljardile dollarile, Eestis on vastav number ilmselt kusagil 300 miljoni krooni piirimail, nagu arvas BSA Eesti komitee. Tarkvara käive jääb Eestis aga kusagil 20 miljoni suurusjärku. BSA ja SPA uurimus näitas, et 1996. aastal maailmas kasutusele võetud 523 miljonist uuest tarkvarapaketist olid 225 miljonit piraatkoopiad, see teeb piraattarkvara osakaaluks maailmas 43%. BSA hinnangul tekib igas sekundis piraatlusest kahju 482 USD. Ida-Euroopas on keskmine piraatprogrammide osa 80%. Spetsialistide hinnangul on meie riigis kasutatavast tarkvarast umbes 95% illegaalne, arenenud riikides on see 50% piirimail. Ameerika 30-35% loetakse juba väga heaks tulemuseks. Soomes arvatakse samuti 33% programmidest piraatkoopiad olevat. Tahaks loota, et legaalse tarkvara kogus suureneb, sest tiigrihüppe
*Inimese organismi võime SV-te ladestam on tavapärase segatoidu puhul 70-80 g glükogeenina maksas ja 300-400 g lihastes. *SV-d on kõige esmasema tähtsusega energiaallikas lihastele. *paljude rakkude (erütrotsüüdid) talitlus inimese kehas sõltub 100%-liselt SV-te kättesaadavusest. Inimesele, kes on hõivatud vähese kehalise koormusega seotud kutsetööga ja kelle liikumisaktiivsus jääb tervisespordile omasele tasemele, on optimaalseks toidu SV.te osakaaluks 55-60% selle üldisest energiakulust. SV-te allikad: kartul, täisteraleib, kaerahelbed, riis, spagetid, mesi, helbed, müsli, banaan, viinamarjad, kiivid, kuivatatud puuviljad, puuviljamahlad jne. Kiudainete liigid: 1. polüoossed: a) vees lahustumatud tselluloos, taimse toidu komponent, seedimatu, kui suurendab toidukördi mahtu, kiirendab selle edasiliikumist peensooles ja sood lima eritumist jämesooles; b) vesilahustuvad pektiinid, pundub hõlpsasti ja lahused tarretuvad kergesti,
vahuveinide puhul, mis on valmistatud Kirde-Prantsusmaal Champagne'i maakonnas traditsioonilisel meetodil Pinot Noir, Pinot Meunier ja Chardonnay viinamarjasortidest. Valmistamine Tänapäeval toodetakse vahuveini praktiliselt kõikjal, kus kasvab viinamari ja valmistatakse veini. Parimad vahuveinid tulevad Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Suuremad tootjamaad on veel Itaalia, Ukraina, Ameerika, Austraalia, Saksamaa. Kirde-Prantsusmaal Champagne' piirkonnas toodetava sampanja osakaaluks kogu maailma vahuveinitoodangust on 8%. Traditsiooniline sampanjameetod Baasvein ja cuvée. Kvaliteetsed viinamarjad pressitakse võimalikult kiiresti peale korjamist, et mahla kokkupuude õhuga oleks üürike. Pressitakse õrnalt terveid kobaraid nii saadakse kätte vaid parim osa viinamarjast. Enamasti kasutatakse paari-kolme viinamarjasorti, millest igaüks kääritatakse veiniks. Saadud baasveinidest segatakse vastavalt maja stiilile kokku cuvée. Süsihappegaas
50% 40% 33% 30% 25% 20% 10% 0% Ministeeriumid, Maavalitsused Riiklikud ametid Riigikantselei Joonis 2.1 Laekunud küsimustike jaotuvus protsentides Ankeedile vastanute hulgast on kõrgeim osakaal maavalitustel (53,3%). Valitsusasutuste vastamist ankeetküsitlusele võib pidada üsna tagasihoidlikuks, kuna nende osakaaluks on 38,9%. Vastamise madala aktiivsuse põhjuseks võib pidada seda, et valitsusasutuste kohta tehakse pidevalt erinevaid uuringuid. Arvatavasti on seetõttu vähenenud ka inimeste tahe vastata sellistele küsimustikele. Samuti võib madala aktiivsuse põhjuseks olla soov mitte näidata asutuse tegelikku olukorda uuritavas valdkonnas. Kuigi vastajate osakaal on väike, saab töö autori arvates vastatud ankeetide põhjal
fookusgruppide intervjuude põhjal. Seejärel tehakse kõigist küsimustest kokkuvõte (3.2). 3.1 Olemasolev informatsioon Narkosõltuvuse ja selle tagajärjel ka nakkushaiguste (HIV, erinevad B- ja C-hepatiidi vormid) kiire levik on Eesti vanglates tõsiseks probleemiks. 01.02.2006 seisuga oli vanglates 538 HIV-positiivset isikut, enamik neist (kinnipeetavate ütluste põhjal) nakatunud süstimise kaudu. Tallinna Vangla Meditsiiniosakonna arstid hindavad narkomaanide osakaaluks umbes 25% kinnipeetavate üldarvust, kuid tegelikkuses võib neid olla kaks korda rohkem. Süstemaatiline uimastiennetustöö Eesti vanglasüsteemis algas 1998. aastal. Võitlus uimastisõltuvuse vastu vanglates on tugevnenud. Eelnevalt keskenduti peamiselt varustamise vähendamisele (st uimastite vanglasse toimetamise takistamine ja nende avastamine ning narkodiilerite leidmine ja karistamine) ning vähem nõudluse kahandamisele (st. uimastisõltlaste nõustamine ja võõrustusravi)
Liidu direktiive. Vastavalt EL loodusdirektiivi I lisale on Eestis 10 metsaelupaigatüüpi ja kolm metsaga tihedalt seotud üle-euroopalise tähtsusega elupaigatüüpi, mida tuleks kaitsta. Kuus neist on prioriteetsed metsaelupaigatüübid. Selliste elupaigatüüpide asukohtadest lähtuti üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alade valiku- ja piiritlemiskriteeriumide väljatöötamisel. Üle-euroopalise tähtsusega elupaikade osakaaluks hinnatakse 13-16% Eesti metsade kogupindalast. Metsade loodusväärtused kattuvad sageli muude loodusväärtustega, nagu kaitsealuste liikide elupaigad, haruldased pinnavormid ja tähtsad linnualad. Loodusdirektiivi elupaigatüübid ei vasta riiklikule kasvukohatüüpide klassifikatsioonile, kuid neid kahte süsteemi seob Eesti elupaigatüüpide tõlgendamise käsiraamat, mille koostas 2004. a. Jaanus Paal (13).
keskkonnasõbralikku ja jätkusuutlikku alternatiivi. Arengukava eesmärkide elluviimiseks asutati 2008. a Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse juurde ühistranspordi juhtimise üksus. Loodi ühistranspordi infosüsteem (ÜTRIS), mille eesmärk on kvaliteetse info koondamine ühistranspordi teenuse planeerimiseks, korraldamiseks, järelevalveks ja kasutamiseks. 2008. a lõpuks hinnati Eestis ühistranspordi kasutajate osakaaluks tööl käimisel 26,3%. 2009. a viidi Eesti Transpordiarengukava 2007-2013 raames läbi transpordi väliskulude uuring, mis võimaldab tulevikus rakendada väliskulude sisestamise põhimõtet transpordi hinna kujundamisel, et see vastaks ühiskonna tegelikele kuludele. Tallinna kui suurima transpordikeskuse jaoks koostati 2007. aastal teemaplaneering ,,Tallinna magistraalteed ja kergliiklusteed". Tallinna kesklinna liiklus- ja parkimiskoormuse vähendamiseks 2007
Enam on soid Põhja-Soomes, kuigi arvestuste järgi on sealsetest kunagistest algupärastest soodest järel vaid kolmandik. Suurim soo on Lääne-Lapis Rootsi piiri ääres asuv Teuravuoma soo pindalaga 7000 ha. Rootsis on soode all 15 % pindalast, Norras umbes 6 %. 1930. aastatel oli Norras soode all aga 13,5 % - kuivendamise ja turbakaevandmise tõttu on need alad vähenenud poole võrra. Poolas hinnatakse soode osakaaluks 10 % pindalast. Põhjamere madalatel rannikualadel, kus asuvad tõusuvetega jõgede suudmelahed, näiteks Saksamaal ja Hollandis, on tekkinud enamasti madalad lammisood. Hollandis ja Ida-lnglismaal asuvad madalikerabad on liiga vesised ja sealt on raske turvast koguda. Suurbritannias on kahjustatud või hävinud 90 % soodest. Samuti on paljud Kesk-Euroopa riigid oma sood peaaegu täielikult üles harinud.
juhtunud tekstiili- ja jalatsifirmadega, mis on läinud odavatesse riikidesse. Seni suhteliselt madalad palgad tööstuses on keskmine palk 9300 krooni , on aga loonud olukord, kus kuni neli miljonit portugallast on läinud paremat palka teenima rikkamatesse Lääne-Euroopa riikidesse ning asemele on tulnud sadu tuhandeid ukrainlasi, moldaavlasi ja venelasi. Nii on loodud immigratsioonipump, mis paraku tõmbab tööjõudu põhiliselt varimajandusse, mille osakaaluks hinnatakse kuni 24 SKTst. Nii kaua kui Portugal oli ELi vaeseim osa ja miljardid sundimatult sisse voolasid, polnud tal vaja end eriti pingutada, aga tuleval aastal, kui lisandub kümme uut liiget, kes struktuurifondidest suure suutäie ära ampsavad ja veelgi madalamate palkadega konkureerima kipuvad, on Portugalil põhjust kahetseda, et ta paremaid aegu ei osanud tõhusamalt ära kasutada. Raiskamispoliitikat ajanud sotsialistidelt aasta tagasi võimu üle võtnud sotsiaaldemokraatide
annaabi.ee 
