inimesed maa peale ja nad saavad vaadata reaalsusele näkku ning omakorda ka võib-olla õpivad oma vigadest. Selleks, et majanduskriisist väljuda on vaja sihikindlalt ja eesmärgipäraselt tegutseda ning vastavaid majanduspoliitilisi otsuseid vastu võtta. Kindel on ka see, et pärast majanduskriisi ei ole majandus enam endine, ajapikku toimuvad olulised nihked nii majandussektorite kui ka majandusharude osakaaludes ning sisus. See nõuab kindlasti laiaulatuslikku, üleriiklikku ja intensiivset ning eesmärgipärast tööjõu ümber- ja täiendõpet, mida peaks riik on institutsioonide kaudu koordineerima ja samuti ka ergutama. Küsimusele kas Eesti sai viimase majanduskriisiga hästi hakkama või mitte, võin ma julgelt vastata, et meie armas Eesti sai väga hästi hakkama ning on olnud üleüldse väga tubli teatud otsuste tegemisel. Miks?
Valitses usk, et teadvus peegeldab maailma sellisena, nagu ta on, sinna omalt poolt midagi juurde lisamata. Renessansiajastul hakati nägema maailma konkreetse inimese silmade kaudu, tema isiklikust vaatekohast lähtudes. Maailmakäsitlus muutus suhteliseks. Galenos (kreeka arst, 129-199) liigitas inimesed loomuomaduste ehk temperamendi põhjal. Inimesed erinevad sellepärast, et algelemendid on nende kehades erinevates proprtsioonides (ld sõna temperamentum tähendab `segada vastavates osakaaludes või suhetes`): · Koleerik (kr cholê `sapp`) kergesti ärrituv, tundlik, äge · Melanhoolik (kr melas+ cholê `must+sapp`) kurvameelne, murelik, aeglane · Sangviinik (kr sanguis `veri) keevavereline, tormakas, seltsiv · Flegmaatik (kr phlegma `lima) tuim, loid, kannatlik Galileo Galilei (1564-1642), kelle inkvisitsioonikohus mõistis süüdi teisitimõtlemises 22.juunil 1633.a, mille eest määrati talle eluaegne koduarest, pani aluse tervele uuele mõttesuunale
ja muude faktorite poolest. Lisa ks sellele on neil vabaturumajandus ja kütuste suhtes küllaltki soodne maksupoliitika, mis omakorda s uurendab nõudlust nafta järele. (Jacobs 2016) Naftanõudlus on siiani olnud kasvavas trendis, kus eesotsas on arenenud riigid. Arengumaades pole nn. ,,nafta tarbimise buum" alanud, mistõttu võib tulevikus näha mitmeid 15 erinevusi nafta nõudluse osakaaludes riigiti. Nafta tarbimise tuleviku trendidest tule b juttu aga järgmises peatükis. 16 4. NAFTA TULEVIKUSTSENAARIUMID Antud peatükk toob välja erinevad tulevikustsenaariumid. Milline on oodatav nafta tarbimine tulevikus? Kui olulisel kohal on nafta tootmine ning milline on suhestumine teistesse energialiikidesse? Ühene vastus antud küsimustele puudub, sest analüütikuid, uuringuid ning seoseid on väga suures kvantiteedis.
annaabi.ee 
