Hindamisel kasutatakse EFQM-i poolt välja töötatud RADAR metoodikat (Eesti Kutseõppeasutuste…2009:9). Kriteeriumide 1-5 osas hinnatakse, milliseid lähenemisviise ja tegevusi organisatsioonis kasutatakse ja kui ulatuslikult need on rakendatud ning kriteeriumide 6-9 osas hinnatakse, kui head esitatud tulemused on ja kuidas nad katavad asjakohaseid valdkondi. Hindamise puhul arvestatakse allkriteeriume erinevate osakaaludega. RADAR koosneb neljast elemendist (Eesti Kutseõppeasutuste…2009:15) : 1. Results – tulemused, mida organisatsioon soovib saavutada; 2. Approach – organisatsioon peab planeerima ja välja töötama integreeritud kogumi põhjendatud lähenemisviise tulemuste saavutamiseks 3
Loogiline vastuolu tuleneb sellest, et portfelli seisukohalt peab kõigi investeeringute tootlus olema ka positiivne (juba ette oodatava kahjumiga investeeringu soetamine ei kuulu ratsionaalse käitumise valdkonda, parimal juhul saab seda nimetada korruptsiooniks). Kui üks investeering näitab positiivset tootlust, siis sellega maksimaalselt negatiivselt korreleeruval investeeringul ei jää üle muud, kui näidata negatiivset tootlust. Kombineerides portfellis eri investeeringuid erinevate osakaaludega ning arvestades nende kõigi oodatavaid tootlusi ja riske ning omavahelist korrelatsiooni, annab portfelliteooria vastuse küsimusele, milline kombinatsioon: · annab sellel riskitasemel parima tootluse või 12 · on sellise tootluse puhul madalama riskiga. Tegelikkuses on peaaegu võimatu tulevasi tootlusi ja investeeringute volatiilsust täpselt
ükskõik, millise portfelli oodatava tootluse ja volatiilsuse ehk tulu ja riski. Lihtsamalt öeldes on portfelli oodatav tulusus investeeringute omavaheliste erinevate kombinatsioonide keskmine oodatav tulusus. Risk väheneb siis, kui kombineeritakse väärtpaberiportfell nii, et sinna kuuluvad väärtpaberid erineva riski ja tasuvusega. Kõigi investeeringute koosmõju nimetatakse portfelliefektiks. Kombineerides portfellis eri investeeringuid erinevate osakaaludega ning arvestades nende kõigi oodatavaid tootlusi ja riske ning omavahelist korrelatsiooni, annab portfelliteooria vastuse küsimusele, milline kombinatsioon: annab sellel riskitasemel parima tootluse või on sellise tootluse puhul madalama riskiga. Nii varaklasside kui ka regioonide puhul on võimalik investeeringuid mitmeti ja väga spetsiifiliselt hajutada. Mida vähem portfelli kaasatavad instrumendid omavahel positiivselt korreleeruvad, seda parem hajutatus saavutatakse. VIIDATUD ALLIKAD
olevas näites toodutega, võib kasutada kas keskmist ühikmaksumust või osakaalu: Ühikmaksumuse 22.32€ puhul saame konstruktiivelemendi 3500€/m2-se mahu jaoks kogumaksumuse 78,120€; mis 3100m2-se põrandapinna puhul annab elementmaksumuseks 25.20€/m2-le. Kui aga erinevat tüüpi vaheseinte osakaalud on oluliselt erinevad, tuleb kasutada juba individuaalset ühikmaksumust. Kui maksumused on siiski väga erinevate osakaaludega, tuleb vältida väärandmete kasutamist: näiteks võib klaasist vaheseinte osakaal aluseks olevas näites olla väike ja moodustada vaid tühise osa kogu töö maksumusest seda tegelikult mõjutamata. Vaadeldavas projektis on klaasist vaheseinte osakaal kasvanud 10%-lt 60%-le ja see võib põhjustada palju tõsisema vea tekkimise. Näide kinnitab varem väidetut, et väiksematel kulugruppidel võivad olla ka vähem usaldatavamad hinnad. 10.2.5. Konstruktiivelemendi maksumused
Enamuse vastanutest moodustasid isikud vanuses 31-50 aastat. Küsimustiku tulemustest selgus, et 62,50% kasutab kreemi igapäevaselt. Naistest 84,62% ja meestest 28%. Enamus mehi ei kasutanud kreemi üldse või tegid seda väga harva. Naiste hulgas harvem kui kord nädalas kreemi kasutajad puudusid. Naised ostavad kreeme peamiselt (43,59%) kosmeetikumide müümisele spetsialiseerunud poodidest ja ostud supermarketist on väikseima osakaaluga (7,69%). Nende vahele mahtusid võrreldavate osakaaludega ostukohtadena ökopoed, kosmeetiku käest soetamine ja apteegid. Kusjuures apteegid ostukohana tulenevad küsitletute võimalusest ise ostukohta täpsustada. Meeste puhul oli trend vastupidine ja valdav ostukoht oli „supermarket“ (32%), millele järgnesid spetsialiseerunud kosmeetikapoed (28%) ning ostud kosmeetikute käest (20%). Ökopood, kreemi soetamise kohana, puudus meeste valikust täielikult. Peamine mõjutaja kreemi soetamisel nii meeste kui naiste hulgas on kaubamärgi tuntus ja
tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita. Ekspordihinnaindeks (EXHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisseveetavate ehk ekspordikaupade hindade arengut. Impordihinnaindeks (IHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengu. Indikatiivne ostukorv - THI arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv, mis koosneb teatud erinevate osakaaludega tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. Inflatsioon mõjutab küll kõigi inimeste tulusid, kuid erinevalt, kuna kõikide toodete hinnad ei tõuse samas ulatuses, samuti ei tarbi kõik samu tooteid.. Näiteks kui kallinevad esmatarbekaubad, siis langeb eelkõige vaesemate inimeste heaolu, kelle sissetulekutest läheb suurem osa esmatarbekaupadele. Kui tõusevad luksuskaupade hinnad, mõjutab see eelkõige rikkamaid elanikkonnakihte
atraktiivsustelje koordinaadi. Segmentide reitingute määramiseks tuleb koostada iga segmendi jaoks tabel 3 (antud näites on tabel koostatud segmendi 1 jaoks). Atraktiivsuse faktorid ja nende osakaalud jäävad kõikide segmentide puhul ühesugusteks, sest vastasel juhul poleks võrdlus võimalik. Pallid leitakse korrelatsioonitabelist (tabel 2), arvestades segmendi (antud juhul segment 1) vastavaid majanduslikke näitajaid (tabel 1). Skoori leidmiseks korrutage pallid osakaaludega, tulemuste summeerimisel saadaksegi reiting. Tabel 3. SEGMENDI 1 ATRAKTIIVSUSE REITING FAKTORID OSAKAALUD PALLID SKOOR Segmendi suurus 0,50 3 1,50 Segmendi kasv 0,20 3 0,60 Konkurents 0,30 1 0,30
2008, protsentides (autori koostatud) Selle histogrammi lähtuvalt saab teha järgmiseid järeldusi: 27 Uuritatavate ettevõtete kiire maksevalmiduse kordaja mitterahuldava ja nõrda väärtusega tasemete osakaal 2005. aastal (4 aastat enne pankrotistumist) võrreldes lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ja likviidsuskordaja osakaaludega, on kõige suurem, 63% (48% ja 15% vastavalt), ja 2008. aastaks (viimane majandusaasta) nende mõlemate osakaal suurenes 22% võrra kuni 85%. Kuid mitterahuldava väärtusega osakaal vähenes 4% võrra kuni 11% ja ja nõrga väärtusega suurenes 26% võrra kuni 74%. Seega kiire maksevalmiduse näitaja puhul on kõige suurem nõrkade ja mitterahuldavate väärtuste tasandite osakaal kõige
atraktiivsustelje koordinaadi. Segmentide reitingute määramiseks tuleb koostada iga segmendi jaoks tabel 3 (antud näites on tabel koostatud segmendi 1 jaoks). Atraktiivsuse faktorid ja nende osakaalud jäävad kõikide segmentide puhul ühesugusteks, sest vastasel juhul poleks võrdlus võimalik. Pallid leitakse korrelatsioonitabelist (tabel 2), arvestades segmendi (antud juhul segment 1) vastavaid majanduslikke näitajaid (tabel 1). Skoori leidmiseks korrutage pallid osakaaludega, tulemuste summeerimisel saadaksegi reiting. Tabel 3. SEGMENDI 1 ATRAKTIIVSUSE REITING FAKTORID OSAKAALUD PALLID SKOOR Segmendi suurus 0,50 3 1,50 Segmendi kasv 0,20 3 0,60 Konkurents 0,30 1 0,30
annaabi.ee 
