Dissoneerivus on maksimaalne, kui sageduste erinevus on võrdne vaarandiga kriitilisest sagedusribas. Juhul kui koos kõlavadkaks kompleksheli on harmooniliste spektritega, kõlab tegelikult terve hulk siinushelisid. Selle helideansambli dissoneerivus sõltub naaberosahelide sageduste kaugustest mõõdetuna kriitilise riba skaalal. Dissoneerivuse astme määrab kaugus soahelide ja nende tugevuse vahel. Mõõdetuna kriitilistes ribades. Otsustav tegur on, kui palju tugevaid osahelisid langeb smasse kriitilisse ribasse. Mida rohkem selliseid osahelisid, seda suurem on dissonants. Kui dissoneerivate osahelide arvu vähendada, on tulemuseks vähem dissoneeruv kvaliteet. Dissoneerivate osahelide arv kahe koos kõlava kompleksheli puhul võib siisi olla väike juhul kui helidel on palju ühiseid osahelisid. Palju ühiseid osahelisid sisaldavad kompleks helisid, mille põhitoonide sagedused moodustavadväikeste täisarvude suhteid. Selliseid
ultraheli) dünaamika – helitugevuste organisatsioon kuulmislävi – heli absoluutne alumine lävi valulävi – absoluutne ülemini lävi eristamislävi – minimaalne tugevuse muutus, mida inimkõrv tajub, u 1 dB resonaator – heli tugevdamiseks nt kõlakast, suuõõs resonants – mingi teise keha kaasavõnkumine heliallikaga võrdsel võnkesagedusel tämber – kõlavärving, kõrva poolt tajutav heli koostis ühes helis on palju osahelisid, tämber sõltub osahelide arvust ja tugevusest, iseloomustamiseks kasutatakse helispektrit keskaja vältused: maxima, longa, brevis, semibrevis, minima, semiminima, fusa, semifusa paus – heli puudumise vältus generaalpaus – kõigile koorihäältele või orkestriinstrumentidele märgitud paus noodi pikendamiseks punkt, pikendusmärk (fermaat), pidekaar (ligatuur) sidekaar ehk legatuur kui noodi järel kaks punkti, lisandub veel pool esimese punkti väärtusest (nt o.. =
Eriti ohtlik on pikaajaline viibimine tugeva valjusega keskkonnas, samuti järsk vali heli. HELI KÕLA ISELOOM EHK TÄMBER. Võnkumapandud keel võngub nii tervikuna kui OSADE KAUPA. Osade võnkumisel tekivad hoopis uued helikõrgused, aga neid kõrv ei kuule. Inimkõrv kuuleb täisvõnkest tekkivat heli. Osavõngetest tekkivad helid (OSAHELID) aga lisavad helile "värvi ja mahlakust". Mida rohkem osavõngetest tekkinud osahelisid, seda kaunim kõla. Ilma osavõngeteta võnkumist nimetatakse SIINUSVÕNKUMISEKS , sellest tekkivat heli SIINUSHELIKS. Iseloomulik sellele on terav, psüühiliselt halvastitalutav kõla (näit.telefonitorust kostev toon). Looduses ei esine siinusvõnkumist!
Eriti ohtlik on pikaajaline viibimine tugeva valjusega keskkonnas, samuti järsk vali heli. HELI KÕLA ISELOOM EHK TÄMBER. Võnkumapandud keel võngub nii tervikuna kui OSADE KAUPA. Osade võnkumisel tekivad hoopis uued helikõrgused, aga neid kõrv ei kuule. Inimkõrv kuuleb täisvõnkest tekkivat heli. Osavõngetest tekkivad helid (OSAHELID) aga lisavad helile “värvi ja mahlakust”. Mida rohkem osavõngetest tekkinud osahelisid, seda kaunim kõla. Ilma osavõngeteta võnkumist nimetatakse SIINUSVÕNKUMISEKS , sellest tekkivat heli SIINUSHELIKS. Iseloomulik sellele on terav, psüühiliselt halvastitalutav kõla (näit.telefonitorust kostev toon). Looduses ei esine siinusvõnkumist! TÄHELEPANU!! Maailma Terviseorganisatsioon hoiatab, et 1,1 miljardit noorukit on kõrvakuulmise kaotamise ohus pideva audioseadmete kasutamise tõttu.
Moodsamates orelites toodab siinushelisid ostsillaator. Elektriorelitel hoolitsevad ostsillaatori toonide muutmise eest küllaltki lihtsad formandifiltrid (formant filter), automatiseerimine ja moduleerimine hoolitsevad lihtsa vibrato eest.Enamus analoogsüntesaatoreid produtseerib oma heli kasutades abstrahiivset sünteesi. Selle meetodiga toodab ostsillaator osaheliderikast helilainet, mis võib olla ka saehammas või pulsslaine. Signaal suunatakse läbi filtrite, mis eelistavad teatud osahelisid teistele. Nii saadakse sünteesheli, mis võib sarnaneda mõne akustilise heliga või mitte. ADSR helitugevuse mähisjoone mudeli abil kontrollitakse pingevõimendeid (VCA, voltage controlled amplifier), et anda helile õige mähisjoone kontuur. Teised vooluringid nagu helilainekujundajad ( waveshaper) ja ringmodulaatorid võivad muuta tämbrit ilma osahelide suhete struktuuri muutmata või luua müraefekte, mida ei leia looduslike helide puhul
mille perioodid on vastavalt kaks ja neli korda väiksemad. Funktsioonid kujus ning , kus on positiivne täisarv, kirjeldavad kõiki siinus- ja koosinusfunktsioone, mis läbivad vahemikus täpselt täisarvu täisperioode. 254 Sellised funktsioonid kirjeldavad ühe otstest kinnitatud pillikeele kõiki erinevaid põhivõnkumisi ehk osahelisid. Nende võnkumiste sagedused (ehk kui mitu täis- perioodi nad läbivad) annavad kõik põhivõnkesagedused. kõik võngub Nagu muusikast teame, võime iga liitheli või akordi lahti kirjutada osahelidena. Samamoodi selgub, et tegelikult võime iga piisavalt ilusa perioodilise funktsiooni esitada põhivõnkumiste summana. Eri põhivõnkumisi tuleb erinevate funktsioo-
annaabi.ee 
