Religioonipsühholoogia
astmelisena. Vastavalt üldtunnustatud arusaamale on usuline kriis see, mis juhib inimese ühelt
usu arenguastmelt järgmisele. Seega on kriis usulise arengu tingimuseks. Kriisideta usk ei arene.
Järgnevalt mõned usuastmed ja kriisi osatähtsusest nende läbimisel.
Teismeliseea usku võib nimetada osaduskondlikuks usuks. Lapsepõlve naiivsed usulised
kujutelmad on purunenud ja elukogemus nõuab isiklikumat usulist lähenemist. Sellel
arenguetapil samastatakse ennast mingi osaduskonnaga, milleks võib olla kas konkreetne
kogudus, kirik või mingi kindlapiiriline ideede süsteem. Noorukiea usuliste otsingute
vastuoluline eripära seisneb selles, et kuigi püütakse maailma enda jaoks isiklikult avastada, ei
jõuta mitte alati isiklike läbitunnetatud (usuliste) tõdemusteni, vaid võetakse need vastu n.ö.
"valmis pakendis". Sealjuures ei samastata ennast ennekõike mitte paki sisu, vaid ka pakendi ja
selle andjaga. Väga oluliseks saab meie- (osaduskonna) tunne
annaabi.ee 
