-Hoone alati ida-lääne suunaline -Pikihoone ida poolses osas asus põikihoone ehk transept -Poolkaar ehk apsiid Asub altar -Ladina rist Ristiusu kiriku plaan Näide: Rooma Vana Peetri kirik Bütsantsi kunst 6 sajand 15 sajand · Umbes 5. Sajandil Lääne-Rooma riik hävineb, Ida-Rooma aladel tekib Bütsantsi riik, mille keskuseks on Kreeka ja Väike-Aasia lääne rannik, pealinn Konstantinoopol · Usuks õigeusk Ortodoksia · Bütsantsi kultuur sai mõjutusi idapoolsetelt aladelt · Valitses keiser · Konstantinoopolis asub Bütsantsi tähtsaim mälestusmärk HAGIA SOPHIA KATEDRAAL · Õigeusk eelistab tsentraal ehitisi · Kirikuid kaunistati seinamaalide ja mosaiikidega (Värvilisest klaasist mördi sisse) Vanavene kunst · 9,10 sajandil loodi esimene Ida slaavlaste riik, mille keskuseks sai Kiiev · Kuni 17
Bütsants. IV-XV Riik mis eksisteerib IV-XV sajand.Asub tänapäeva Kreeka, Türgi ja Egiptuse aladel. Keiser Basileus- piiramatu jõuga, kes juhib sõjaväge,- kõrgeim kohtumõistja ja kõrgeim usujuht Eestis. Bütsantsi peeti kaua aega Rooma riigi alguseks. 1453 a. kui langes Konstantinopol, lõppes ka keskaeg. Bütsants oli ka Kreeka keelne, seal valitses õigeusk ehk ortodoksia . Õigeusu kiriku juhiks oli Patriarh,- kes pidi alluma keisrile. Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6. Sajand , tema valitsusaega peetakse bütsantsi õigeusuks. Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik. Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. ,,Ida Euroopa ehk Bütsants" Kirik
Bütsants. IV-XV Riik mis eksisteerib IV-XV sajand.Asub tänapäeva Kreeka, Türgi ja Egiptuse aladel. Keiser Basileus- piiramatu jõuga, kes juhib sõjaväge,- kõrgeim kohtumõistja ja kõrgeim usujuht Eestis. Bütsantsi peeti kaua aega Rooma riigi alguseks. 1453 a. kui langes Konstantinopol, lõppes ka keskaeg. Bütsants oli ka Kreeka keelne, seal valitses õigeusk ehk ortodoksia . Õigeusu kiriku juhiks oli Patriarh,- kes pidi alluma keisrile. Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6. Sajand , tema valitsusaega peetakse bütsantsi õigeusuks. Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik. Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. „Ida –Euroopa ehk Bütsants” Kirik
Kõrgkeskaeg 11-13. saj riikide areng, keskvõim, ristisõjad, paavsti võimu suurenemine, Hiliskeskaeg 14-15. saj ketserlus, paavstivõim nõrgeneb, capitalism, bütsants langeb 3. Skisma- aeg, sisu, millised pooled kujunesid(kus asus keskus, kes juhtis) millises kirikus olid lubatud emakeelsed jumalateenistused? Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb, kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4. 7 sakramneti ristimine, leerimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine 5. Mida tähendab Minu vasalli vasall ei ole minuvasall. kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. 6. Kirjelda feodaalsüsteemi (feodalism, 12 saj,maahärra, lään, vasall, koormis, senjöör,
multifunktsionaalselt. Küll aga võimaldas kanooniline tekst luua lõputult uut, Sõnast inspireeritud muusikat. Olles orgaaniliselt seotud ladinakeelse tekstiga, mis määrab muusika kulgu, on tõlkimine vastunäidustatud. Sõnast lähtuvalt pidi muusika suunama inimmõtte jumaliku tarkuse ja tõe juurde. Gregooriuse laul nõuab seega mitte ainult vokaaltehnilist treeningut, vaid ka pühendunud laulustiili ja vaimset distsipliini, omalaadset objektiivsust ning muusikalist askeesi. 5 Ortodoksia liturgia Nii nagu katoliku liturgia, rõhutab ka ortodoksi liturgia sõna tähtsust muusikas. Rohkem kui katoliku liturgia, väljendab õigeusu kiriku liturgia igapäevase kõne mitmekesist ja rikast intonatsiooni. Õigeusu kirikumuusika on just laulumuusika. Laulmist meenutab ka see lugemisviis, mida jumalateenistustes kasutatakse. Seda nimetatakse retsitatiivseks lugemiseks.6 Rituaalsed, sisenduslikud kordused, mille 4 http://www.meiekirik.ee/index.php
otsustada oma provintsi kirikuasju. Kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide üldkogule ehk oikumeenilisele kirikukogule. Viimane suurem kristlaste tagakiusamine oli Diocletianuse ajal 303-31.a. Järgmine keiser Konstantinus Suur ristitakse surivoodil. Alates Milano ediktist tekivad esimesed tõsised autoriteediprobleemid. ÕPETUSLIKUD PROBLEEMID Missugune on õige õpetus? Tekib arusaam õigest õpetusest ehk ortodoksia ja valeõpetus ehk hereesia. Ketserid ehk valeõpetuse pooldajad või usutaganejad. Donatuse pooldajad ehk donatistid. Donatus oli P-Aafrikas tegutsenud preester. Ta esindab ristiusu radikaalset tiiba. Kas pattu teinud preester tohib anda sakramenti? Donatistide arvates ei tohi. Donatistid rõhutavad absoluutset puhtust. See ei ole võimalik. Ükski inimene ei ole pühak ja donatistide õpetus teeks kristlastest pühakute sekti, mis tähendaks inimeste kadumist. 4
kiriku rahvakeelsel jumalateenistusel, samuti rahvakeelsel kirikukirjandusel, mille kultuurilist tähendust tuleb kõrgelt hinnata ja kirjanduse osas koguni põhjapanevaks teguriks pidada. (Talve 2004, lk. 141) 4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse hariduse kujunemisel Rootsi reformitud kiriku juhtmõtteks Rootsi suurvõimu sajandil oli rahva kasvatamine ja distsiplineerimine luterliku ortodoksia vaimus. Sellelt aluselt lähtudes tegutses Rootsi võim alates 16. sajandi lõpust Eestimaal kirikuelu korraldamisel. See eeldas meetmeid rahvahariduse tõstmiseks, lugemisoskuse levitamiseks ja rahvakeelse kirikukirjanduse avaldamiseks. (Talve 2004, lk. 141) Selleaegne kirikukorraldus pidas eriti vajalikuks jutlustes ühiskonna- ja eetikaprobleemide käsitlemist, samuti koguduse õpetamist kirikuteenistuse ajal.
kolmas sektor organisatsioone ja institutsioone; kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. (vt. ka kodanikuühiskond) monetarism liberalistlik vool majandusteaduses, mis kujunes 1950 ndail USA s vastukaaluks keinslusele. Monetaristide meelest määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk. ortodoksia vanade traditsioonide ja seisukohtade tingimusteta järgimine partei ehk erakond ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades partokraatia ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim"
raha hulk. nüüdisühiskond, moodne ühiskond (1) - ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik kaubatootmine, pluralistlik sotsiaalne struktuur, rahva osalemine ühiskonna valitsemises ning vabameelne vaimuelu. ombudsman (3) - sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis, kelle ülesandeks on kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku tegutsemisviisi seaduskohasust. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler ortodoksia (2) - vanade traditsioonide ja seisukohtade tingimusteta järgimine palk(4) - tasu tehtud töö eest, mis jaguneb:a) brutopalgaks ehk kogupalgaks - tegelikult väljateenitud palk enne maksude maksmist; b) netopalgaks, mis jääb maksudest üle ja mille inimene kätte saab partei ehk erakond (2) - ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades
kuulutas peatset maailmalõpu tulekut ja sellest johtuvalt suurema ranguse ja askeetlikkuse vajadust), mis nimetati hiljem ka ,,Früügia eksiõpetuseks", pühendas ta kogu oma elu sellele, et näidata oma uskumuste kooskõlalisust ja vastaste ebajärjekindlust.22 Tertullianuse jaoks kokkuvõttes sai distsipliin tähtsamaks kui andestus.23 Tähtsaimateks kreekakirikuisadeks olid veel Origenes, Klemens; ladinakirikuisadeks Hieronymus, Augustinus, Leo Suur. Ortodoksia ja hereesia vaheline pinge avaldus kõikides nende kirjutatud teostes. Sajandite jooksul tegelesid nad ristiusu õpetuse hoolika sõnastamisega just nimelt selleks, et välistada hereesiaid. Kuigi peab ütlema, et nii mõneski neis oli õpetus liiast läbi imbunud kreeka filosoofiast, mis võis seada kahtluse alla nende tõeliselt ortodoksse nägemuse kristlusest (Näit. Origenese õpetus astmelisest Kolmainsusest).24
Siinkohal tuleks mainida, et hereesia ei tähendanud veel teoloogilist eksimust, aga sai sellise sisu üsna varsti. Hereesiat meile teadaolevas tähenduses käsitleb Peetruse teine kiri. ,,Rahva seas aga sigines ka valeprohveteid, nõnda nagu teiegi sekka tuleb valeõpetajaid, kes vargsi toovad sisse hukutavaid eksiõpetusi"( 2 Pt 2:1). 2 Hereesia kui eksiõpetus vastandus täielikult ortodoksiale, mille alge pärineb jällegi kreeka keelsest sõnast orthôs, mis tähendab ,,õige". Ortodoksia on sellel juhul siis ,,õige jumalateenistus" ja seda edasi arendades õige õpetus ja õige usk. 3 Kirik sai siinkohal jumalikul ilmutusel põhineva ortodoksi hoidjaks ning kirjeldab hereesiat kahel moel. Esimese mõtte kohaselt on hereesia närbuv oks katoliikluse tüve küljes, mida võib tõlgendada erinevalt. Feodaalajastu Euroopas võidi seda tõlgenda nö. ,,noa selgalöömisena" või reetmisena. Selle seisukoha järgi tekkis hereesia Kristuse ihus,
H võib olla monoteismile eelnevaks faasiks.) ateism nt budism, dzainism. Nt Buddha: Neli õilsat tõde: tõde kannatusest, tõde kannatuse põhjustest, tõde kannatuse lakkamisest, tõde kannatuse lakkamisele viivas teest. (Õilis kaheksaosaline tee: õige vaade, õige kavatsus/mõte, õige jutt, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige tähelepanelikkus, õige keskendumine). Ortodoksia, ortopraksia Ortodoksia (Mingi kindla religiooni raames õige õpetuse (pühakirja, dogmade) järjekindel pooldamine ja riituste range järgimine ehk õigeusklikkus. Vt ka dogma, hereesia, kaanon.) dogma ((1) õpetuslause, mida peetakse tõeseks ilma tõestust vajamata; (2) teoloogiline väide, mis on kokkuleppeliselt (nt kirikukogul) tunnistatud vääramatuks tõeks, mis on kohustuslik kõigile usklikele ja mis ei ole arvustatav. Vt) nt kristlus
täidab lepitaja ülesandeid õiguskantsler opositsioon vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid või parteide ühendust, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel optimaalne ressursside kasutamine olukord, kus kõik majandusressursid on rakendatud ning ühegi ühiskonnaliikme heaolu ei ole võimalik ressursside ümberpaigutamise tulemusena suurendada, ilma et kellegi teise heaolu seetõttu väheneks ortodoksia vanade traditsioonide ja seisukohtade tingimusteta järgimine ostujõud ehk raha väärtus kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta otseinvesteering väärtpaberite ost, mille eesmärgiks on omandada teatud osa ettevõttest; otseinvesteeringuga ostetakse enamasti rohkem kui 10 protsenti ettevõtte aktsiatest; vt ka portfelli- investeering otsene ehk vahetu demokraatia demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise
Vastu: § Vähendab poliitika tõhusust, sest kogu protsess on pideva kriitilise tähelepanu all § Kahjustab ebapopulaarsete, ent sellest hoolimata oluliste ideede ja ettepanekute kaalumist Valitsuse hindamise alused Vaatamata erinevatele väärtustele, keskendutakse valdavalt järgmisele: ® Stabiilsus ja kord ® Aineline heaolu ® Kodanikuõigused ® Demokraatlikkus Osalemine diskursiivsel väljal n Bourdieu: väljad, avanemine ja sulgumine, ortodoksia ja heterodoksia n Kodanikeühiskonna sisuline toimimine eeldab vastava diskursiivse välja olemasolu n Jürgen Habermas: n Elumaailm (elavik) vs süsteem n Avalikkussfäär: ideaalne kommunikatsiooniolukord, deliberatiivne arutelu, praktiline veenmine n Avatud ja konstruktiivse deliberatiivse arutelu protsess võimaldab jõuda parimate lahendusteni (vrd J. S. Mill) ja
aastal sai lüüa Karl Suurelt. Chlodovech Sündis umbes 466 ja suri 511. Alates 481. aastast saali frankide kuningas, Childerichi järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu. Sai segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Andis ka ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Merovingid 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. Chlodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile.
(Saksa-Rooma keisririik, Hispaania ja Ungari kuningriik) vahel, mis päädis suuremate tulemusteta ehk protestantide eluõiguse tunnistamisega. Üldjoontes iseloomustab konfessionaalset ajastut ka absolutistlike riikide väljakujunemine, mis tegelevad aina enam kirikusse puutuvate teemadega. 1580. aastal ilmub Konkordia raamat, mis kommenteerib selgitavalt Augsburgi usutunnistust, et vältida konflikte luterluse sees. Kujunes välja luterliku ortodoksia ajajärk, mis kestis 18. sajandini. Rõhutati õiget luterlust, et kaitsta õpetust katoliiklike ja kalvinistlike jõudude eest. Vanakreeka loogiku Aristotelese abiga pannakse luterlik õpetus õigesse järjekorda, võetakse üle neli printsiipi: autoriteedi printsiip, täieliku piisavuse printsiip (Piiblis kirjutatu on tõde), täieliku tõe printsiip ja täieliku läbinähtavuse printsiip (segaseid kirjakohti selgitavad täpsemad kirjakohad). 17
aastal sai lüüa Karl Suurelt. Nende riik ühines frankidega. Chlodovech Sündis umbes 466 ja suri 511. Alates 481. aastast saali frankide kuningas, Childerichi järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu. Sai segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Andis ka ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Merovingid 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. Chlodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile.
Le Goff: ,,Kui võime rääkida ka keskajast, mida iseloomustab sellel ajal valitsenud ideoloogia ..., see on kristluse valitsuse aeg, mis seob kõike, õigustades ja taunides feodaalsüsteemi." Kristlus on süsteem, milles keskaeg toimib. Kui midagi on süsteemist väljaspool, nt põlluharimine, on neilgi asjadel oma sümbolistika selle toimimise jaoks. Katoliiklus valiseb maailma. Katoolne = üleüldine kreeka keeles. Ortodoksnne = ida kirik = õige usklik, tähendab ka peavoolu doktriini. Ortodoksia ja hereesia = peavoolu dogma ja hereesia. Kreeka katoliku kirikuks nii Kreeka kui Ladina kirik, mis peavad end esimeseks ja õigeks. Kreeka katoliku (uniaadi) ka kirik, mis tunnistab Ladina doktriine ja paavsti. Õpetuslikult ja poliitiliselt lääne kirik aga välimuse poolest ida kirik. 313 keiser Constantianus Suur andis kristlastele tegutsemisvabaduse. Constantianus ristiti surivoodil. 380 keelati paganlus. 527 565 Justianus, kelle ajal kujunesid doktriinid. Kirik riigi aluseks
- Poliitlises elus domineerib absolutism - Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas · Euroopa ekspansioon üle kogu maailma: - Euroopa-keskne maailm Euroopa territoriaalne jaotus -Süveneb piir Lääne ja Ida/Õhtu- ja hommikumaa/Rooma-Ladina ja Kreeka-ortodoksia vahel: - Venemaa ja Türgi mentaalne eraldumine läänest (esialgu usuline vastuseis) - Lääne jaoks Idas arengupeerus ja despotism (oluline 18saj.) - Varem oluline barbaarne põhi/tsiviliseeritud lõuna Piirkonnad: 1. Lääne-Euroopa: ,,Rahvusriikide" kujunemine ja atlandi orientatsioon 2. Kesk-Euroopa: Poliitiline killustatus (Saksamaa, Itaalia) 3. Kesk-Ida-Euroopa: Eeskujuks lääs (piiriks Elbe) (Saksa idaalad, Baltikum jne.) 4
Põhjamaade kirikuajalugu (18-19. sajandil) Usuliste ,,äratusliikumiste" võidukäik. Põhjamaades talurahva rahvuslikule ja poliitilisele ärkamisele eelnes usuline ärkamine. Suund väliselt kontrollilt sisemise omaalgatusliku usuelu süvendamise poole. Uued usuvoolud võrsusid luterlusest ja uuendasid kirikut seestpoolt (nende liikmed kuuluvad ka tänasel päeval evangeelse luterliku kirikusse). Taust: rangele väliskontrollile keskendusid luteri ortodoksia 17.sajandil,sellele vastureaktsioonina tekkis Saksamaal pietistlik usuliikumine, mis levis Põhjamaadesse 18.sajandil. 19.sajandi usuline ärkamine Sisemise vagaduse rõhutamine. Taanis ja Rootsis võitles riik 18.sajandil pietismi vastu. Esialgu Taanis ja Norras pooldajad aadli ja kirikuõpetajate hulgas. 18-19. sajandi vahetuses algasid talurahva hulgas mitmed lokaalse iseloomuga usulised äratusliikumised. 19.sajandil ,,ärganud"
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse...
Saksamaal piiskoppe polegi. Reformatsiooni teine tiib: Calvin ja Zwingli. Calvini õpetus ainus süstemaatiline. Peale reformi kaotavad Rooma ja Itaalia teaduse arengus keskse koha; nüüd muutuvad tähtsaks Oxford, Viin, Heidelberg, Praha, Wittenberg, Genf, London. Saksa renessanss on eelkõige teoloogiline. PHILIPPE MELANCHTON kujunes õpetajaks. Kasutas ära skolastilist traditsiooni, süstematiseeris. Luterlik kirik kujuneb õpetavaks kirikuks, Luterlik ortodoksia. Kaine, ladina terminitega, usuelu. Annab Lutheri asjadele õpetatud kuju. Mõned astuvad radikaalsele ortodoksiale vastu. Müstitsism. SEBASTIAN FRANCK (1500-1545): nii nagu ajalooline Jeesus, on ka ajalooline kirik väline rõivas. VALENTIN WEIGEL: segab Paracelsuse õpetusega. JAKOB BOEHME (1575-1624): sündis Görlitzi lähedal. Õppis kingsepaametis. Selliks olemise ajal matkates luges palju usulist kirjandust, eriti poleemilist. Tutvus Weigeli kirjutistega, Paracelsuse traktaatidega
salvitu". Vähem on tuntud kristrogramm IC XC - NIKA, mis viitab Kristusele kui Võitjale (NIKA on lühend sõnast NIKATOR ,,Võitja"). Teada on ka kristogramm XPS. Õpitarkvara: Mändmets, Lea. Kõiv, Reeli. Torim, Maie. Kristlik kultuur: Kristlikud sümbolid (Ristimärgid) [WWW] http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud-sFCmbolid.php , viimati vaadatud 25.08.2008 40 Ikoon (kr. k. eikn ,,kuju, pilt") ortodoksia pühapilt, mis kujundab Püha Kolmainsuse, Issanda Jeesuse Kristuse, Jumalasünnitaja, inglite, pühakute, aga samuti pühade sündmuste maalitud kujutised, mis teostatud kooskõlas ikoonimaalimise kiriklike kaanonitega ja kirikukorra järgi pühitsetud. (Saare,Tiit 2001:209). 33
mööbel jms) kaitse. Väliste asjade kaitse. · Ei tohi sekkuda jumalateenistusvormidesse (ei kehtesta ega keela). "Kui katoliiklane usub, et armulaual on tõeline Kristuse ihu, mida keegi teine nimetab leivaks, ei sünni seeläbi kellelegi kahju." · Peab sallima usulisi erinevusi · Usuasjad on spekulatiivsed (uskumustega seotud) ja praktilised. Esimesteni seadus ei ulatu. · Seadus tegeleb kuritegudega, patt pole aga kusagil seadustega karistatav. Hereesia on ortodoksia jaoks patt. Riigivõim võib sekkuda usuorganisatsiooni asjadesse vaid poliitilistel, mitte usulistel põhjustel: · See, mis pole lubatud kellelegi, pole lubatud ka usklikele. Riik võib seetõttu sekkuda vähe- tähtsates küsimustes (things indifferent), kui seda nõuab avalik hüve. Nt keelustada laste ohverdamise riitus, sest seadus ei luba seda ka mitte-usulistel põhjustel. 4.2. Kiriku funktsioonid.
annaabi.ee 
