Maailmakirjandus IV
Romantikud kippusid pigem lõhkuma kuigi neil eeskujusid oli, kuid samal ajal taheti kogu revolutsioonilise
18.sajandi lõpus hävitada ära vana ja ehitada midagi uut. Victor Hugo mõistis et nii see kunagi ei ole: siiani ei ole
olnud nii et vana on täiesti ära lammutatud ja täiest uus asemele ehitatud. Hugo oligi see kes oli selle vana endasse
alles jätnud. Kunstis on alati olemas olnud traditsioon millest lahti ei saa.
Hugo teosed jäävad ortodoksaalsest romantilisest laadist kaugele.
Romantismis on kõige rohkem teemamuutusi, vorm on säilinud. Romantismi ees jäävad rütmilised katsetused alles:
nt tuleb Wordsworth tagasi soneti juurde. Tüüpiliselt romantiline luule ei ole kogu ajastu luule, seal on seda teist
ja kolmandat.
Hugo on autor kes elab 83aastat mis oli 19.sajandil pikk aeg elamiseks. Ta jõuab kaasa minna tolleaegsete
arvutute vooludega mis siis olid Prantsusmaal
annaabi.ee 
