EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
ja Vaika saarte linnuriigist ja loodusest" – üks varasemaid katsetusi meie
looduskirjanduses lõimida tekst ja must-valged fotod semiootiliselt üht-
seks tervikuks. Jüssi on sõna-ja-pildi-malli looduse kujutamisel edasi aren-
danud ka oma järgnevates raamatutes, nagu "Merest sündinud" (1972),
256 Kadri Tüür, Timo Maran
"Jäälõhkuja" (1986) ning "Sügis" (1995). "Kajakad kutsuvad…" on üles ehi-
tatud retke kirjeldusena ornitoloogist sõbra juurde, kes töötas Vilsandi
looduskaitseala juhatajana. Nii otsesõnu kui varjatult annab raamat sõnas
ja pildis edasi toonaseid looduskaitselisi tõekspidamisi, näiteks liikide
jagamist kasulikeks ja kahjulikeks (joonis 3). Neid eesti sõjajärgse loodus-
kaitse lapsekingades arusaamu on autor ise hiljem kommenteerinud (Jüssi
1999). Samas edastab tekst kirjutaja sisemise veendumuse kohast austust
kõigi saarestikus elavate olendite vastu, ühinedes sel moel eesti looduskir-
annaabi.ee 
