Vikkel - sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstruktsiooni element. Talum - dekoratiivselt kujundatud plaat, mis kapiteeli sarnaselt juhib kaare raskuse ühele toele (n: piilarile või liseenile) Ikoon - Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. Ikonoklastid - pildieitajad Tambuur - kuppelvõlvi kandev silindriline või hulktahuline müüritis Mosaiik - värvilistest klaasitükkidest koosnev ornamentaalne või figuraalne seinakaunistus. Fresko - seinamaal, selline tehnika. Fresko maalitakse märjale krohvile muldvärvidega. Miniaatuurimaal - raamatumaal, käsikirja figuraalne, ornamentaalne või muu kaunistus (sulejoonis või maal). Ka väike peenelt teostatud pilt, ka portreepilt. Pinnaline maalimine - pind kaeti ühe värviga ilma valgust ja varje kujutamata. Prohvet - jumalate tahet või ilmutusi kuulutav inimene, ennustaja, ettekuulutaja.
inimest vähe, apoliitiline negatiivne) positiivne, rõõmus säravad selged puhtad Kompositsioon pinnad, graatsiline asümmeetria Vorm ornamentaalne värviline vari tasapindne tasapindne Ruumilisus rõhutatud, graatsiline Kontuur, siluett Claude Monet, Auguste Ashley Beardsley (g) Edvard Munch ("Karje") G. Munthe, A. Gallen- Henri Matisse, Maurice Renoir, Edgar Degas, C
• Valitsesid skeptilised, pessimistlikud meeleolud Klassitsism (17. sajand) • Prantsusmaal • Kujunes välja absoluutne monarhia (kardinal Richelieu, Louis XIV), õukonna hiilgeaeg • Riik (s.o kuningas) soosib kultuuri, kuid soovib seda ka kontrollida • Ratsionalistlik filosoofia Barokk -kultuurile iseloomulik • Skeptiline ja pessimistlik • Mänguline ja mitmetähenduslik • Vastandid, kontrastid (ilus-inetu, ülev-madal) • Kujutavas kunstis jõuline, ornamentaalne, lopsakas, raskepärane väline vorm • Teatris vaatemängulisus, rikkalikud kostüümid ja dekoratsioonid, muusikaline kujundus -> esimene ooper (Monteverdi „Orpheus“) Barokk kirjanduses • Vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone • Maailm on näitelava, elu on unenägu, illusioon • Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud • Kujundirohkus, allegoorilisus • Mängulisus, mitmetähenduslikkus Klassitsismi tunnused
Alhambra Hispaanias, Adra ja Delhi Indias, mausoleum - Tadz Mahal Indias, Timuri haud Samarkandis. Al-Hakimi mosee siseõu Kairos (Egiptus). 990-1013. Selimiye mosee Edirnes (Türgi). 16. saj. Ehitati vahemikus 1568 - 1574 . Ehitajaks arhitekt Mimar Sinan . Seda moseed peetakse islami arhitektuuri üheks silmapaistvaimaks näiteks. Kaheksanurkset moseed katab suur kuppel ( 31.25m läbimõõduga). Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Selimye mosee interjöör on üks kaunimaid näiteid. Islami tarbekunstis on juhtival kohal vaibakunst ja metallehistöö (ornamentidega kaunistatud nõud, relvad, ehted).
- Tehti pronksist, marmorist, sidrunipuust ja isegi hõbedast - Jalad olid kaunistatud lõvi ja pantri pea ja käppadega, hiljem täisfiguuridega- trapezafoorid · TOOLID - Sirgete ja paindus jalgadega troonid - Punutud ja puust trummtugitoolid - Kastisarnased punutud istmed - Puust või rauast ristjalgadega iste · SEINAMAALINGU STIILID 1) Inkrustatsioonistiil kujutati valdavalt ehitisi 2) Perspektiivne illusionism ehitised koos maasike ja figuuridega 3) Ornamentaalne Pompej stiil suued maalitud kangakudet imiteerivad paneelid, mille sisse maaliti raamistsse pilt(figuur,maastik) 4) Realistlik stiil realistlikud seltskonna stseenid või mütoloogilised lood, ehitise või looduse foonil. Toolid Lambid Vana-Rooma mosaiik mustrid
Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel. Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. Islamikunst Islami kunstis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine, seetõttu on kujutavat kunsti väga vähe, kuid erandina leidub islami kunstis miniatuurmaali. Ehituskunstis on kõige silmapaistvamaks ehitiseks mosee, mille juurde kuulub mitu minaretti. Islami ehituskunst on Bütsantsi mõjutustega. Islami ehituskunstile on omane ornamentaalne dekoratsioon. Kõige silmapaistvamaks ehitiseks võib pidada Tadz Mahali. Euroopa keskaja kunst Keskaja kunst oli sümbolirohke. Euroopa keskaja kunstis võib eristada kahte stiili- romaani ja gooti stiili. Romaani stiil kestis 10.-12. sajandini. Romaani kunst on eelkõige kirikuga seotud. Tol perioodil kestnud ristisõjad tõid Euroopa kunsti Idamaade kultuuri. Gooti kunst kestis 12.- 16. sajand. Gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Esimese suure
Mosaiigikunst Mosaiigikunst on ornamentaalne pinnakaunistus. Seda kasutatakse põrandate, lagede ja võlvide kaunistamiseks. Väikesed ebakorrapärased kuubikesed mitmesugustest materjalidest, nt klaas, marmor, kivi ja keraamika, seatakse kokku ornamentideks ja piltideks. Kivid vajutatakse niiskesse mördikihti ja hiljem enamasti lihvitakse. 5. saj. e.Kr loodi Kreekas must- valgeid mosaiike, hiljem esines see tehnika ka Rooma kunstis. Varaseimad säilinud värvilised mosaiigid pärinevad Babülooniast IV aastatuhandel e.Kr.
Juugend Juugend oli ornamentaalne kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujundusestiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890- 1914. Sõna jugend ehk noorsugu rõhub saksa keeles nooruse õitsvale värskusele, eraldiseisvusele ja vabadusele. Juugendstiil tärkas Suurbritannias, kus tööstuslik tootmine tõrjus välja käsitsi valmistamist, mis tekitas protesti uusromantikutes. Nende arvates oli tööstustoodangu välimus rohmakas ja isegi ühiskondlikult kahjulik. Stiili alusepanijaks oli inglise kunstnik ja arhitekt William Morris, kes kutsus üles loobuma stiilide segust. Loodi uus ja omapärane stiil, mis kandis eri maades erinevaid nimesid: Inglismaal modern style, Prantsusmaal art noveau, Saksamaal juugend. Juugendi kunstnike eesmärgiks oli, et dekoratiivne element muutub iseseisvaks ning mille väljendusvahendiks on "joon". "Joon" väljendas stiili põhiolemust, mille põhirõhk omistati tervete joonsete rütmi...
Muhameedlane palvetab päevas 5 korda. Mosee juurde kuuluvad ka üks või mitu saledat ja kõrget torni ehk minaretti. Minarettidel on erinevad vormid nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline... Kaaba Sammastevahelised kaared on tihti fantaasiaküllase vormiga lihtne ümarkaar, sakilised, teravkaarsed, hoburaua või ristikulehe kujulised kaared. Ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Levinuim on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv (arabesk), mis katab pinda ühtlase vaibana. Kärgkuppel Kubbat-as-Sahra mosee Timuri haud Tadz Majal Hagia Sophia katedraal Suleimani mosee Veel üks omapärane muhameedlik ehitistüüp on medrese ühendab endas mosee ja teoloogilise õppeasutuse. Alhambra loss Lõvide õu Tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja ornamentika. Kõige imetlusväärsem on
Suurt rõhku pandi fassaadile, kus rakendati antiikarhitektuuri elemente. Hoone püüti allutada kindlale süsteemile ja sümmeetriareeglitele. Hoonet kaunistavad sambad või pilastrid ehk poolsambad tagasihoidlikumal puhul. Neile lisanduvad skulptuurid nisides. Lisanduvad medaljonid, rippuvad linikud ja trofeekimbud kilbi moodi. Sisekujunduses on iseloomustav suurejoonelisuse taotlus. Esindusruumis on tavaliselt avarad, seinapind on ühevärviline ja ülemist osa kaunistab ornamentaalne vöö. Armastati kuldornamente valgel, tumesinisel või tumepunasel seinal. Esindusruumidesse paigutati ka skulptuure ja vaase. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike korterites hakati seinu katma paberist tapeediga. Mööbel on raskepärane. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldornamendid. Kandeosadena ehk jalgadena kasutati antiikseid atlantide - kreeka - motiive, aga ka egiptuse sfinkse näiteks või linde. Sageli lõppes laua või tooli jalg
seadmed. Postmodernism(70ndate aastate) kasutab kõike:rahvalikku ja rahvusvahelist, kohalikku ja mittekohalikku. Ehitusnäited:Itaalia väljak New Orleansis; Admin hoone New York. EESTI: XIX saj. arhitektuur: historitsism (18571920): kõige enam esineb sel perioodil romaani ja gooti arhitektuurist laenatud vorme. Ehitusnäited: Kaarli kirik, Alatskivi mõisahoone, Endine Rüütelkonna hoone. Juugendstiil(konec 18 na4alo19): on kaks tendentsi. Ornamentaalne juugend: Jacques Rosenbaum. Konstruktiivne juugend: H.Gesellius, A.Lindgren. Ehitusnäited: Tallinna kesklinn, Eesti Draamateater. 2030ndate aastate arhitektuur: hooned on tagasihoidlikumad, rahulikumad ja ratsionaalsemad. Tallinn, Pärnu.
sammaskäigud, on ühekordne ja madal. Meka poolses seinas palveniss Mirhab. Vahel on neid ka mitu. Siseõues on kindlasti kaev, kus enne palvetamist pestakse käsi. Mosee juurde kuulub tavaliselt ka üks või mitu saledat ja kõrget torni minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline. Neil võib olla mitu rõdu ja teravatipuline katus. · Ornamentaalne dekoratsioon . Tüüpiline on näiteks keeruline väänlev taimemotiiv ehk arabesk . Ornamentika on loodud erinevast materjalist, näiteks erinevatest kivisortidest, seda on nikerdatud marmorist, modelleeritud kipsist või pandud kokku värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest. · Damaskuse suur mosee (kolmelööviline, ette ehitati õu, mida ääristasid sammastiku taha jäävad käigud)
a Gustave Alexandre Eiffel kõrgus 300 m. Histortsism - ajalooliste stiilide matkimine Londoni Parlamendihoone Ch. Barry. Elektika - ajalooliste stiilide mehaaniline liitmine Suur Ooper Pariisis Ch. Garnier. XIX saj EESTIS - pangahoone Estoni pst. 11 A.Reinberg 1902-1904, Kaarli kirik 1870-1882. Juugendstiil -Lääne- Eur XIX saj. Ajalooliste stiilide matkimine. Silmapaistvaim oli Antoni Gaudi 1852-1926 sagrada Familia kirik Barcelonas, Maja Mila' Barceloonas [ornamentaalne juugent Jaques Rosenbaum 1878-1943 hoone Maakri tn 19/21 Tln., elamu Roosikrantsi 15; konstruktiivne juugend Vineeri ja Mööblivabriku klubi Tln. 1904-1905 H.Gesellius, A.Lindgren, E.Saarinen. Estonia teater 1911- 1913 W.Lönn, A.Lindgren. Funktsionalism - 20 -30 aastate arhidektuur. Käepärased, uued materjalid. Bauhaus Weimaris õppeasutus eesotsas Walter Grouius -ega 1883-1969 selle hoone kompleksi arh. Charles Edouard Jeannert 1887-1965 väsimatu eksperimenteerija. [Olev Siinmaa
Internetist uurides Prantsusmaa arhitektuuri kohta, leidsin Chenonceaux'i lossi, mis tõepoolest oleks nagu sillale ehitatud. Saksamaal aga matkiti itaalialikke eeskujusid valitsejate ja aadlike lossides. Linnaelamute ehitamisel jälgiti endiselt gooti traditsioone. Madalmaade skulptoritel tuli peamiselt kaunistada ehitisi ning valmistada hauamonumente. Suurmeister Cornelis Floris'e, kes on eriti tähtis ka arhitektina, skulptuuriteostes on huvitav dekoratiivne ja ornamentaalne külg. Ta oli mõjurikas omapärase keeruka ornamendistiili loojana. Sellesse stiili kuulusid näiteks kartussid, puuviljavanikud, väänlevad vormid, mis meenutasid kõrvalesta jne. Ka Prantsusmaa skulptorite sagedaseks tööks olid hauamonumendid, mis rõhutasid inimkeha kaduvust. Germain Pilon, kelle töödest on palju säilinud, teostas kuningapaari lebavad marmorkujud portreeliste ja elavatena. Nagu oli tema loodud Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonument. Saksamaal,
Märkimisväärsed on arhitektuur, tarbekunst ja kalligraafia e. ilukiri. Mosee on islamiusuliste pühakoda (nelinurkne müüri ning sammastega ümbritsetud ehitis. Sammastevahelised kaared võivad olla teravatipulised, sakilised või hobuseraua kujulised. Õue keskel on kaev rituaalseteks toiminguteks). Bütsantsi arhitektuuri mõjul ehitati kuppelmoseesid. Minarett on praktilise väärtusega kõrgem torn, kust kutsutakse palvusele. Islami kunstis domineerib rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Arabesk on üldistatud, väänlevad taimeornamendid, mis katavad pinda ühtlase vaibana). Ornamenti võib luua nikerdatud kivisortidest (marmor), modelleeritud kipsist ja värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest. Taj Mahal on 1630-48 ehitatud Põhja-India valitseja naise maoseoleum. Peale ehitise valmimist raiuti põhiarhitektil käed maha, et ta enam midagi sama ilusat ei teeks. Medrese on ehitustüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. Tarbekunsti
sajandil. Neid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga. Tüüpiline mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read; Meka poolses seinas on poolümar palveniss, vahel on neid ka mitu; õues kaev, kuna usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tavaliselt kuuluvad mosee juurde üks või mitu saledat ja kõrget torni- minaretti, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme: nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline, mitu rõdu, teravatipuline katus, sammastevahelised kaared fantaasiaküllase vormiga, ümarkaare kõrval võivad esineda sakilised, teravkaarsed ja hoburaua- või ristikulehekujulised kaared.
katoliiklusele Tallinna Toomkiriku altar ja ka laemaale ümbritseb stukkraamistus. Sellel ajal ehitati kantsel, altarid Simunas ja Stukkdekoor on võimsaid ja Vigalas. Ackermani stiil erineva kõrgusega ornamentaalne ja luksuslikke losse on lähemal Lõuna figuraalne reljeef. Praegu tegutseb seal Barokk Eestis oma võimu ja - Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti suuruse Euroopa Kunstimuuseumi filiaal.
Esineb sageli hauakivina käsikiri - raamat või käsitsi pärgamendile kirjutatud tekst ajast enne trükikunsti leiutamist miniatuurmaal - antiik- ja keskaegseis käsikirjades teksti kaunistavad mitmes värvis maalitud pildid: stiliseeritud ornamendiga initsiaale, looma- ja linnukujutisi, inimfiguure ja loodusmotiive. Ei ole väike! manuskript - käsikiri vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus initsiaal - suuruse, värvi või dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose erilõikudes majuskel - e. versaal, suur kirja-(8-10.saj.) või trükitäht minuskel - väike kirja-(8-10.saj.) või trükitäht läänepartii - karolingide valitsemisaja kirikute alakorrusel asetsev madal eeskoda vürstilooziga selle peal, lõpeb plokktorniga, mida flankeerivad (piiravad külgedelt) kaks
kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele.peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolle aegne inimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "VAESTE PIIBEL", Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skultuure maalingud. Figuurid moonutatud, kujutised ebareaalsed. Figuurid pinnatud ja kannatavad. 6)raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav ning selle sisu avav ornamentaalne ja/või figuraalne joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat. Miniatuurmaali iseloomustab : - dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad - palju ornamentikat - ruumilisus puudub - väljendusrikkus ja fantaasiaküllus - liikumise tugev toonitamine ja suur elavus 2
moseega ühendatud ja kust kutsutakse usklikke palvusele. Kõige varasemad moseed olid siiski ilma minarettita, seda võib tänaseni näha Indoneesias ja Hiinas ning vahel ka Inda Moguliteeelsetes ehitistes. Türgi moseedel on seevastu rohkem kui üks minarett. Minareti mõõtmed ja kuju võivad olla võivad olla väga erinevad täisnurkne, spiraalne, silindriline või nende kombinatsioon. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv ehk abaresk, mis katab pinda ühise vaibana. Materjalidena kasutatakse marmorit, kipsi (stuki) või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi plaate. Kalligraafia ehk ilukiri Väga suur osa islami kultuuris on kalligraafial ehk ilukirjal. On kaks põhilist kirjasüsteemi: kufic ja
Gooti skulptuuri lähtekohaks on Chartres´i katedraali läänefassaadi portaalid, nn Portail Royal ehk kuninglik värav. Chartres´is esinev stiil levis XII saj. Teisel poolel üle kogu Prantsusmaa. Romaani ja gooti ajastu maalikunst Prantsuse maalikunstil oli romaani ajastul väga suur tähtsus. Kahjuks on sellest ajast väha mälestisi säilinud. Romaani miniatuurmaalis valitseb püüd selge ja mõjuka jutustamisviisi poole. Ornamentaalne külg jääb tagaplaanile, see-eest aga laieneb tunduvalt kujutiste ring. Romaani miniatuuridele on veel iseloomulik liikumise tugev toonitamine ja suur elavus. Itaalias seisab maalikunst suuremalt jaolt Bütsantsi mõju all. Seinamaali teostest võiks esile tõsta San Vincenzo di Galliano kiriku maale Põhja-Itaalias ja San Clemente maale Roomas. Gooti ajastul mängib suurt osa klaasimaal. Kirikutes kaunistavad nüüd kesklöövi aknaid
Ehitajaks arhitekt Mimar Sinan. Seda moseed peetakse islami arhitektuuri üheks silmapaistvaimaks näiteks. Kaheksanurkset moseed katab suur kuppel (31.25m läbimõõduga). Paremal Selimiye interjöör. Pildil mirhab, mis paistab selles mosees iga paiga pealt. Selimiye kupli lagi Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Selimye mosee interjöör on üks kaunimaid näiteid. On näha ka kaunist araabia kalligraafiat. Mutavakkili Suur mosee Samarras (Iraak) Ehitatud 9. saj. Oli islamimaailma suurim mosee. Kuulus oma spiraaltrepiga al-Malvija minareti poolest, mis on 55m kõrge ja 33 m lai. Cordoba suur mosee (Hispaania) Algselt ehitati katoliku kirikuna (aastal 600). 8
Hauakambri lakke maaliti paljudel juhtudel tähistaevas. Paleede ja elamute sisekujundustest näiteid säilinud ei ole. Paralleele võib leida hauakambrite kaunistamisest, kuna surnule loodi elluärkamiseks vajalik ja tuttav interjöör . Paleede siseruumide kujundus võis sarnaneda vaaraode hauakambrite kujundusega, ülikute elamu sisemust korrati nendele ehitatud hauakambrites. Palju kasutati värviliste kapiteelidega sambaid, mitmesuguse temaatikaga seinamaale või- reljeefe; ornamentaalne friis oli osaks seinakaunistustest. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 3 Värvid on intensiivsed ja säravad: punane, kollane, must, pruun, tume- ja helesinine, roheline ja valge. . Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks
kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised.Arhidektuur kõige olulisemad ehitised on moseed. Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste moseedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida eraldas muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv ehk abaresk, mis katab pinda ühise vaibana. Materjalidena kasutatakse marmorit, kipsi (stuki) või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi plaate. Kalligraafia ehk ilukiri Väga suur osa islami kultuuris on kalligraafial ehk ilukirjal. On kaks põhilist kirjasüsteemi: kufic ja naskh, mida võib leida kaunistamas ehitiste seinu, kupleid, mosee kantselite külgi jne
monumentaalskulptuur. Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat. 2. Monumentaalplastika- jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar. 3. Ehitusplastika - Ehitusega orgaaniliselt seotud skulpturaalne dekoor, mis võib olla nii figuratiivne kui ka ornamentaalne, funktsionaalselt puhtdekoratiivne (nt. ehisviil) või ka konstruktsiooniline (nt. figuratiivsed sambad: atlant, karüatiid). Enamasti teostatud samast või samalaadsest materjalist, kui ehitiski. Näiteks Antoni Gaudí Sagrada Familia Barcelonas Hispaanias 3.Seinamaal Monumentaalmaali alaliik, suuremõõtmeline maal seinal. Levinumad tehnikad on mosaiik, fresko, seko, skrafiito. fresko - seinamaalitehnika, kus märjale krohvile on maalitud vesibaasil värvidega seinamaa.
rituaalseks pesemiseks. Vikkel - sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstruktsiooni element. Talum - dekoratiivselt kujundatud plaat, mis kapiteeli sarnaselt juhib kaare raskuse ühele toele (n: piilarile või liseenile) Ikoon - Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. Ikonoklastid - pildieitajad Tambuur - kuppelvõlvi kandev silindriline või hulktahuline müüritis Mosaiik - värvilistest klaasitükkidest koosnev ornamentaalne või figuraalne seinakaunistus. Fresko - seinamaal, selline tehnika. Fresko maalitakse märjale krohvile muldvärvidega. Miniaatuurimaal - raamatumaal, käsikirja figuraalne, ornamentaalne või muu kaunistus (sulejoonis või maal). Ka väike peenelt teostatud pilt, ka portreepilt. Pinnaline maalimine - pind kaeti ühe värviga ilma valgust ja varje kujutamata. Prohvet - jumalate tahet või ilmutusi kuulutav inimene, ennustaja, ettekuulutaja.
· kantslid Juuru ja Karuse kirikus Omaette teema Eesti barokiaegses puunikerduses on vappepitaafid (neid tegi palju ka Ackermanni töökoda). Oli juba vana komme jätta kirikusse vapp, mida matuserongkäigus kanti. Renessansis sai alguse komme püstitada kirikutesse epitaafe. (Epitaaf on surnu mälestuseks kiriku seinale kinnitatud tahvel) Kui vapp ja epitaaf ühendati, sündis uhke vappepitaaf keskel aadliperekonna vapp, selle ümber ornamentaalne kaunistus, skulptuurid, alumises osas tekstiriba või draperii või trofeed. Vappepitaafi eesmärk oli jäädvustada üksikisiku või perekonna mälestust. Vappepitaafe on kõige rohkem säilinud Toomkirikus. Parim barokse puunikerduse näide ajast peale Põhjasõda on Tallinna Issandamuutmise kiriku ikonostaas (=pildisein, autor Ivan Zarudnõi). IV Maalikunst Barokiaegse tahvelmaali meistrid Eestis on Johann Aken (tuli Lübeckist, suri
mida me jällegi Roomas ei näe. Vanim stiil (dooria) on oma olemuselt raske ja range. Sambad on madalad ja jässakad. Sambad on baasita ja toetuvad stülobaadile, kapiteel koosneb kaarjast kettast (ehhiin) ja selle peal olevast ruudukujulisest plaadist (abakus). Joonia stiili iseloomustab kergus. Templi alaehitus on kõrgem, sammas saledam ja algab ümmarguse kahe- või kolmeosalise baasiga. Kannelüürid on tihedamalt. Kapiteel moodustub voluudist, selle all on tihti kas ornamentaalne munavööt või helmisnöör. Friis ei olnud eraldatud metoopideks ja triglüüfideks, vaid tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Joonia stiili puhul oli tähtis ehitisest saadav maaliline üldmulje. Korintose stiil on kõige hilisem ning rakendati esialgu ainult interjöörides. Väliselt sarnaneb ta joonia sambaga, on sellest aga veelgi saledam ja sihvakam. Korintose samba karikakujuline kapiteel moodustub lopsakatest akantuselehtedest ja lilleõitest
toreduse suunas. Islami kunsti - 7. saj alguses sündis uus usk. Levitati peamiselt sõjalisel teel. Araabia keel. - Riik oli algus ühtne, kuid lagunes. - Visuaalne kunst on mittekujutav keelatud usuliste sisuga piltide tegemine. - Ehituskunstis kõige olulisem mosee. Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, igas küljes sammaskäigud. Meka poolses seinas palveniss. Kaev. Minaretid kõrged tornid. - Ornamentaalne dekoratsioon taimemotiiv katab ehitisi ühtse vaibana. Erinevad materjalid. - Damaskuse Suure mosee. - Jeruusalemmas al-Aksa mosee. - Kubbat as-Sahra on vanim kuppelmosee. - Timuri haud Samarkandis, Tads Mahal. - On ehitatud lsose ja linnuseid. - Tarbekunst ormameutika, peene töötlus. Vaibakunst. Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid. - Sküüdi hõimud valitsejatele tehti hauakünkad (kurgaanid) Kul-Oba kurgaanist leitud vaas, mis kujutab nende elu Realistlikud
Kirikutes kasutati väga palju seinamaali. Pinnaline ja lineaarne (joontel põhinev joonistus) laad, kujutised on fantaasiaküllased, dünaamilised ja väljendusrikkad. Peateema Piiblilugude illustratsioonid, mitmesugused imed pääsemine surmast, haigustest, kurjadest vaimudest jne. Eriti fantaasiarikkalt kujutati kurjasid jõudusid. Maalitakse ka ornamentikat. Oluline koht miniatuurmaalil (ld. miniatura), (raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav ning selle sisu avav ornamentaalne ja/või figuraalne joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat). Miniatuurmaali iseloomustab - dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad - palju ornamentikat - ruumilisus puudub - väljendusrikkus ja fantaasiaküllus - liikumise tugev toonitamine ja suur elavus - rõhutatakse askeesi ja kannatusi Kokkuvõtteks - romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on:
detailid maaliti peene pintsliga peale Bütsants -Bütsantsi kapiteelid kaks üksteise peal asetsevate, ülalt laienevate tahkudega kapiteelid, mida katavad reljeefsed taimemustrid ning loomakujutised. -Minarett mosee eesõues asuv või sellega külgnev ringrõdudega kõrge torn, millest muezzin kuulutab palvuse algust. Oli algselt massiivne, välise keerdtrepi, hiljem sisetrepiga, ümar, neli-, või hulknurkne või spiraalne torn. -Mosaiik pinnakaunistus, mille ornamentaalne või figuratiivne kompositsioon moodustub väikestest pinnale kinnitatud klaasist, kivist, marmorist jt. materjalidest kokkupandud tükikestest. -Ikonoklasm ikoonikultuse vastu suunatud sotsiaalpoliitiline ja religioosne liikumine -Bütsantsis. Toimus massiline pühapiltide ja kujude hävitamine. Vanavene -Ikoon pühapilt kreekakatoliku ja vene õigeusu maades. Jeesus Kristuse, Jumalaema, pühakute ja pühaks peetavate piiblitegelaste kultuseotstarbeline kujutis.
Tegi Tallinna Mustpeade maja fassaadi. Ta sai tuge ja inspiratsiooni Florise mustriraamatust. On teinud ka nt Pontius de la Gardie hauamonumendi Toomkirikus. Saksa kunst 15.sajandil Seal levib ikka veel gootika. Tähtsaim uuendus on trükikunsti leiutamine ( 1450-1460 J. Guttenberg). Trükitakse raamatuid ja sinna lisatakse pilte- see paneb aluse trükigraafikale. Graafika jaguneb: *puulõige- trüki vanim tehnika. Meenutab näiteks vitraazi ehisraami, see on hästi ornamentaalne. Puuplaadile tehakse jooistus - piirjooned on kõrgemad ja sinna pannakse värv, siis pressitakse paberile. Kuna puu on jäik, on jooned nurgelised. See on kõrgtrüki variant. *vasegravüür- leiutatakse 15.sajandi alguses. Võimaldab peenemat joont ja rohkem varjundeid. See on sügavtrükk, sest plaat kraabitakse ära. Graafika areng annab kunstile laia leviku, sest see muutub rohkematele kättesaadavaks. Kõik saavad endale
-13.saj) Maaja tolteegi kultuur Säilinud algne struktuur: templid, paleed, palliväljakud jne. Kõik ohtra skulpturaalse kaunistusega. Tolteegi sõdalaste kujulised sambad ehk tollanid Tulas. (õp.lk 29) Skulptuur · Kivi ja keraamika · Ümarskulptuur ja reljeef · Keha tinglik, nägu väga detailne · Jumalad tugevalt stiliseeritud Tarbekunst · Väga kõrgelt arenenud keraamika, ehtekunst, tekstiilikunst · Omapärane geomeetriline (kubistlik) ornamentaalne kaunistus · Kõrgkuumuskeraamika kaetud glasuuriga · Kesk- ja põhjaaladel punutised CHAC-MOOL ehk tootemikuju India kunst 7.saj · Koraan-pühakiri · Kalifaat-ühtne riik · Monoteistlik religioon- Islam, ainujumalaks Allah ja prohvetiks Muhamed · Islami alged on pärit kristlusest · Islam ei ole ainult reiligioon vaid eluviis DIN (väga järjekindel ja range) · Kõik islamiusulised on üks perekond UMMA.
põhjamaa katoliku kirikuis tavaliselt lõunaseinas, siin erandlikult põhjaseinas. Hiljem kinni müüritud portaalil on omapärane kolmikkaarekujuline ava. Teravkaarne peaportaal lääneküljel on aga iseloomulik juba gooti stiilile. Kooriruumi idaseina kaunistab Eestis haruldane kolmikaken, mis oli üks tsistertslaste arhitektuuri lemmikmotiive. Ainulaadsena Eestis kulges kooriosas välisseinal räästakarniisi all lai maalitud punase - sinisevärviline ornamentaalne friis, mis on osaliselt säilinud hiljem teise korruse saanud käärkambri katuse varjus. Algsed võlvid on säilinud ainult käärkambris ja kooris. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem. Eeskujuks on siin olnud Karja kirik: mõlemas on analoogsetes ruumides kaminad. Arvatavasti peeti silmas võimalust majutada üle Gotlandi saabuvaid palverändureid. Et kasutada Kaarma kiriku
Konspekt II osa 3 ROKOKOO Rokokood, Prantsusmaalt alguse saanud Euroopa kunstis 1730-1750 valitsenud stiili koos sellele eelnenud regendistiili perioodiga on nimetatud ka baroki peenendatud edasiarenduseks. Stiil sai nime kõige iseloomulikumast teokarpi (rocaille) meenutavast ornamendivormist orvandist. Stiili põhimõteteks kunstis olid eemaldumine reaalsest elust fantaasiamaalilma, mängud müütilise süžee ja erootiliste situatsioonidega. valitses graatsiline, pretensioonikas ornamentaalne rütm. Arhitektuuris säilis baroki põhiplaan, ent eksterjööri kujundusest kadus raskepärane monumentaalsus, välditi sambaid ja poolsambaid, seinte liigendamiseks kasutati pilastreid. Arhitektuurne dekoor muutus lamedamaks. Rokokoo levis eriti Prantsusmaal, leidis suurejoonelise väljenduse Saksamaal ja Austrias ning mõjutas oluliselt vene 18. sajandi barokki. Rokokoo- ajastu arhitekte: G.G. Boffrand, F. De Cuviller, vennad Asamid, W. Von Knobelsdorff. Sisekujundus
käsikiri - raamat või käsitsi pärgamendile kirjutatud tekst ajast enne trükikunsti leiutamist miniatuurmaal - antiik- ja keskaegseis käsikirjades teksti kaunistavad mitmes värvis maalitud pildid: stiliseeritud ornamendiga initsiaale, looma- ja linnukujutisi, inimfiguure ja loodusmotiive. Ei ole väike! manuskript - käsikiri vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus initsiaal - suuruse, värvi või dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose erilõikudes majuskel - e. versaal, suur kirja-(8-10.saj.) või trükitäht minuskel - väike kirja-(8-10.saj.) või trükitäht läänepartii - karolingide valitsemisaja kirikute alakorrusel asetsev madal eeskoda vürstilooziga selle
teatri- ja kohvikuplakatid; maalis teatris ja kahtlastes lõbustusasutustes. Looming suunatud inimeste vastu: iroonia, sapp. Kohviku ja baaristseenid; stiliseerimine ja lihtsustamine; ei pea inimestest lugu; maalid visandlikud ja sketsilaadsed. 23. Juugend(sks k noorus)Temaatika: kujutatakse eluloodust; võitlus ,,arengu" ja masstoodangu vastu; floora ja fauna; loomad ja linnud dekoratiivsus; ornamentaalne ja dekoratiivne 3 30.03.10 kunstistiil; dünaamilisus, looklevad kõverjooned; ebasümmeetria, lineaarsus; perspektiivi puudumine; kunstnikud tegid oma elust kunstiteose. KITS oskamatu teostus, kõrgetasemelise tausta puudumine, odavad materjalid(plastist vaas, kunstluiged). EESTIS: Ammende villa Pärnus; Tallinna draamateater; RIIA- juugendilinn. Arhitektuuris
lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellele kultuurile olid väga iseloomulikud laburünditaolised lossid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad trepid, iseloomulikud ülalt jämenevad värvilised sambad. Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks. Lossides olid veejuhtmed, vesikäimlad ja vannitoad (Kreetal on kuumaveeallikad). Omane sellele ajastule oli ornamentaalne vaasimaal, fajanss- ja vandliskulptuur, pronksrelvad ja tööriistad, hõbe- ja kullassepakunst, kivilõikekunst, laevaehitus. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine.
Kunstnikud: Pierre Puvis de Chavannes(“The Dream”) Gustave Moreau (“Rändav poeet”) Odilon Redon (“Metsa hing”) Ferdinand Hodler (1853-1918) “Päev” Jan Toorop (1858-1928)“Kolm pruuti” Arnold Böcklin (“Surnute saar”) James Ensor (“Squelette arretant masques” ) SKULPTOR Auguste Rodin- Loobumine siledatest vormidestVarjuline ja krobeline, Calais’ kodanikud, Balzaci monument, Põrguväravad, Mõtleja JUUGEND 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst Juugend oli ornamentaalne kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujunduse stiil, 1890–1914, Palju dekoratsioone, Looduspärane ornamentika - pärjad, looklevad taimed, Palju aknaid, alusepanijaks oli inglise kunstnik ja arhitekt William Morris, kes kutsus üles loobuma stiilide segust. Püüti luua uut ja omapärast stiili, mäss tööstuse vastu kunstnikud: V. Horta, A.Gaudi, H. Guimard, P. Behrens, Jan Toorop, Gustav Klint EESTI KUNST 20.SAJ ALGUSES
pärinevad koobastemplid on säilinud Hiina kõigis osades. Pagood: Koos kloostri ja koobastemplitega on pagood üks kolmest olulisest India budistlikust arhitektuurivormist, mis toodi SiseAasia kaudu Hiinasse. India pagoodi prototüüp on sama, mis oli esialgselt munakujulise kupliga muldküngas, mida kasutati reliikviate hoidmiseks. Aja jooksul hakati stuupasid ehitama kivist ja selle kuplit hakkas troonims mitmekorruseline ornamentaalne mast. Hiina linnavärava torn ühendatistuupaga ja saadigi pagood kõrge ehitis, mis koosnes mitmest korrusest (igat korrust märkis eenduvate räästastega katus) ning mida kattis katus. Pagoodiarhitektuuri õitseaeg oli Tangi dünastia ajal. Matuseehitised: Maiste jäänuste aupaklik matmine on hiina tsivilisatsioooni üks põhlisi tunnusjooni. Kuigi Hiina maapealse arhitektuuri põhitunnuseks oli puidust
Vapp heraldika reeglite järgi kujundatud värviline, hrl. kilbikujulise põhivormiga märgis, mida valdaja kasutab oma püsiva ja pärandatava tunnusena (EE 1998 sub vapp). Juba muinasajal kasutasid erinevad rahvad sõjanduses kaitsekilpidel maalinguid, pilte ja sümboleid, millel oli küll enam maagiline tähendus või mõeldud vaenlase hirmutamiseks. Juba Vana-Egiptuse vaaraode üks võimusümbolitest kotkas oli kujundlikult heraldiline. Euroopa kultuuris esineb juba antiikajal kilbi ornamentaalne ehtimine. Kreeklaste ja roomlaste sõjandussümboolika oli laiemini kasutusel kui ainult kilpidel. Antiikaegsetel rahadel oli tihti heraldilisi tunnuseid loomade-lindude ja taimede kujutistega. Heraldika sellisena, nagu seda tänapäeval tuntakse, algas 11. ja 12. sajandi sõjategevuses ja kunstis. Ristisõdade ja rüütliturniiride käigus levis kilbimaalingute kasutamine juba isiku tunnusena, mis sõjas ja turniiridel aitas kandjat kaugelt ära tunda. Äratundmine ja võitude
puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast kiviplaatidega ja seest krohviga kaetud. Kaunid freskod, nii ornament kui fantaasiarikkad figuraalkompositsioonid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad trepid, iseloomulikud ülalt jämenevad värvilised sambad. Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks. Lossides olid veejuhtmed, vesikäimlad ja vannitoad (Kreetal on kuumaveeallikad). Ornamentaalne vaasimaal, fajanss- ja vandliskulptuur, pronksrelvad ja tööriistad, hõbe- ja kullassepakunst, kivilõikekunst, laevaehitus. Laevastik oli piisavalt tugev, et linnad kindlustamata jätta. Mandri-Kreeka oli sellal Kreeta võimu all (vt. Theseuse ja Minose kohta käivaid müüte) Freskodelt on näha, et kreetlased tundsid hetiitide sõjavankrit, kuid kasutasid seda lõbusõiduks. Freskodel pole ühtki sõja- ega isegi mitte jahistseeni.
Stuupat ümbritseva kivist aia või piirde küljes asuvad asuvad väravad (nn torana) avanevad igasse nelja ilmakaarde. Sellega taheti näidata, et inimesed igas neljast universumi osast tulid austust avaldama Suure Õpetaja mälestusele. Need väravad olid tavaliselt kaunistatud skulpturaalsete nikerdustega, mis tähistasid Buddha elukäiku, samuti budistlike pühakukujude ja teiste taevaste olenditega. Nagu keskaegsete kirikute portaalidki, polnud nende eesmärk eelkõige mitte ornamentaalne vaid usuline - juhendada usklike, kes olid sisenemas pühasse ruumi. Isegi stuupa põhiplaan oma kultuslikku iseloomu, sest oma geomeetriliste kujunditega moodustab ta sümboolse diagrammi, kus nelinurkne aed oma nelja värva ja ümmarguse stuupaga keskel kujutab endast iidser päikesesümbolit svastikat. Kuna Sanchi stuupad ehitada üsna pika ajavahemiku jooksul (III-I saj eKr), siis on ilusti näha skulptuuri erinevaid arenguastmeid. Bharhutiga samaaegsed relfeefid on
Selimiye mošee Edirnes. (Türgi) 16.saj. Marmorist aknavõre Damaskuse Suures mošees (Süüria) 8.saj Ornamentaalne dekoratsioon-keeruline väänlev taimemotiiv, mis katab pinda ühtlase vaibana. Erinevad materjalid-kivisordid(kivi-intarsia või kivimosaiik), marmor, modelleeritud kips või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisedplaadid. Al-Aksa mošee. 8.saj Damaskuse Suur mošee 8.saj. Kubbat-as-Sahra Tadž Mahal 17
Tuntuimad kunstnikud neist on Jan Gossaert (1470-1533), Jan van Scorel (1495-1552), Barent van Orley (1492-1542) ja Antonis Mor (1577 - …) (Vaga 2004: 466). Kuigi maalikunst arenes Madalmaades väga jõuliselt, jääb skulptuur XV ja XVI sajandil oluliselt tahaplaanile. Kuni XVI sajandini valitses gooti stiil, kiviplastika oli peamiselt dekoratiivne. Olulisimaks tööks oli kirikute vahevõrede loomine ja XV sajandil tekkis palju olulisi hauamonumente, millel paistis silma eriti ornamentaalne rikkus. Puuplastika arenes jõudsamalt, sest XV sajandil tekkis Madalmaades nikerdatud altarite tööstus, mille stiil oli mõjutatud kaasaegsest maalist. Tuntuimaks autoriks selles vallas on Jan Borman (1479 -1520). XVI sajandi 6 keskel hakkab levima ka itaalia renessansi mõju, mille nimekamad autorid on Guyot de Beaugrant, Jean Mone, Jacques Dubroeucq, Cornelis Floris ja Alexander Colin. (Vaga 2004: 469)
Suudlus.
Peter Behrens (1868-1940). AEG turbiinitehas, Berliin, 1909.
(
Suuremad on saavutused vanavene maalikunstis. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ikoonimaal. Esimesed ikoonid toodi Bütsantsist ja seal pärineb ka kogu ikoonide põhimõte ning maalitehnika. § 24. Islami kunst. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Muhameedlane peab 5x päevas palvetama. Moseesid hakati ehitama juba 7.sajandil. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv arabesk. Juba 8.sajandi alguses alustati Damaskuse Suure mosee ehitamist ristiusu kiriku kohale. Muhameedlikud valitsejad on ehitanud ka losse ja võimsaid linnuseid. Islami rahvaste tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja eriline armastus ornamentika vastu. Rikkalikul ornamenteeritud võivad olla relvad ja Koraani kalligraafilised leheküljed
Ainult Mülleri puhul läheneb mürgisem liik vähem mürgisele. Ainult Mülleri puhul saab mimeedi arvukuse tõus tõsta mudeli ellujäämust. PARASIIDID JA ORNAMENDID (U. Karu) · Parasiitide roll ornamentide (sekundaarsed sootunnused) väljaarendamises Parasiidid evolutsioneeruvad kiiremini kui nende peremehed. Sugulises valikus olulised tunnused (silmatorkav sulestik, lott, hari jm). Väljaarendamine kulukas! Nt rohevindil on ornamentaalne sulestik. Sooleparasiit on rohevintidel laialt levinud patogeen. Parasiidid põhjustasid kehvema toitumisseisuse ja tuhmima sulestiku ning rohkelt leukotsüüte (põletiku näitajad). Seega see nakkus on rohevindile kulukas. Need isendid kes said karotenoide (antioksüdante) lisatoiduna, neil oli parem toitumusstaatus ja madalam oksüdatiivne stress. · Millest võib olla tingitud immuunvastuse kulukus?
ruudulised aknad.25 39 Kuressaare kiriku põhiplaan. Allikas: MKA 37 Kuressaare kiriku läbilõige. Allikas: MKA Kiriku sisustusest on ja inventarist on kunstimälestiseks tunnistatud kokku 46 objekti. Märkimisväärne osa kiriku ajaloost on alles hiljuti ilmsiks tulnud. 2009. aastal paljandus remondi käigus lääneseina sokli tasandil väike trellitatud aken, mis viitas pühakoja all asunud hauakambrile. Samuti avastati siis paarisentimeetrise krohvikihi alt ornamentaalne kogu kiriku lage kattev maaling, mis koguduse õpetaja hinnangul pärineb 1836. aastast. Sellele toetudes tehti ka restaureerimise algne plaan ringi. 2012. aastal avastati põrandatööde käigus 40-60cm sügavuselt põrandalaudade alt 18. sajandi esimesest poolest pärinevad haua- ja põrandaplaadid, mis on nüüd eksponeeritud põrandapinnas. Kolmes piirkonnas satuti veel 100 aastat varasema kivipõranda fragmentidele. Lisaks leiti kooriruumi eest kolm paekiviseintega
Islami kunst 7.saj. Alguses kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, ainujumalaks Allah. Prohvetiks Muhamed, Püha linn Meka. Islamiks nim. sest usund liitis ja innsutas araablasi. Etniline kirevus ja erinevad traditsioonid on kujundanud islami kunsti väga mitmekesiseks. Islami usu monoteism on väga järjekindel ja range. Vaen "ebajumalate" vastu on põhjustanud igasuguse kujutava kunsti keelamise. Ehituskunstis tähtsaim ehitis pühakoda mosee. Ehituskunsti võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon(tüüpiline on väänlev taimemotiiv, nn. arabesk). Moseed hakati ehitama juba 7. saj. Enamasti koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest. Meka-poolses seinas on poolümar palveniss(nn. mihrab). Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka üks või rohkem kõrget torni minaretid. Tarbekunst. Iseloomustab peen tehniline töötlus ja armastus ornamentika vastu. Rikkalikult ornammeeritud võivad olla relvad ja Koraani kalligraafilised leheküljed. Kõige imetlusväärsem on