Uue suund- impressionismi kõige väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy ning Maurice Ravel (1875-1937). Claude Debussy, olles oma värvimeelelt ning vete- ja valgusemängude eelistuselt impressionist, näitas end mõneski suhtes juugendlikuna. Seda leiab kohtades, kus meloodia muutub ornamendiks või "jumalikkudeks arabeskideks". Seda kuuleb orkestrilugudes "Fauni pärastlõuna", "Meri", klaveriprelüüdides, ooperis "Pelléas ja Melisande". Impressionism Kaks värvikamat uuendajat prantsuse muusikas olid Claude Debussy ja Maurice Ravel. Nemad määrasidki enamuses tendentsid prantsuse muusika arengus. Nii arenes siis ka muusikamaailmas impressionism prantsuse rahvusliku kunsti traditsioonidel. Impressionismi
Kurgaanid sküütide valitsejate hauakünkad (tuntum Kul-Oba kurgaan). Nendest on leitud kullast ja hõbedast käsitööd. Reljeefidel olevad kujud on realistlikud. Loomastiil Enamasti kujutati metsloomi loomad olid fantaasiarikkad ja üldistatud vormidega. Poosid olid ebaloomulikud, sageli ei saanud aru, mis looma üldse kujutati. Loomade kehad väänlesid, põimusid ning läksid üle ornamendiks. Loomadel metsik, vihane ilme. Materjalideks kuld ja pronks. Tegu oli väikeste figuuridega, mida kasutati rõivaste, relvade ja hoburakmete ehtimiseks. Filigraantehnika kulla ja hõbeda kasutusviis, mille puhul väärismetallist traat joodetakse metallalusele, millele on puistatud metallipuru. Traadist ja metallipurust sai punuda ehteid. Email klaasitaoline värviline mass Kõrgsulatus- metallplaadile joodetakse kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuuri
voogavate rüüvoltide pehme, õrn musikaalsus. Juba iga üksiku figuuri juures paistab silma liikumisvormide mitmekesisus: pea on kergelt pöördunud ühele poole, keha teisele poole, käed on painutatud ja jalad risti. Voldistiku voogava joonterütmi tõttu mõjuvad figuurid kehatuina, peaaegu nagu kaskaja kujud, ehkki läbi rüü helkivad pooleldi katmata vormid on kütkestavamad, kui neid keskaeg iial tundis. Figuure pinnaga siduv joonestik põimib nad nagu mingiks ornamendiks, mis laotub kitsale haarmooniliste proportsioonidega plaadipinnale. Selle seisnebki Goujoni reljeefide põhiline erinevus pinnast väljatungivate ja pehmelt ümardatud vormidega antiikreljeefidest. Ka itaalia renessansi meistrid kasutasid rütmilisi kontuure, kuid need rõhutasid kehaehituse üldist seaduspärasust, tasakaalu ja keha reljeefsust; Goujoni töödes seevastu on ülekaalus labiilsus ja rahutu voogavus. Goujoni reljeefe peab vaatlema pikemat aega. Süvenenud
*nn. loomastiili. Kul-Oba kurgaanist leitud vaas Krimmist Kul-Oba kurgaanist on leitud paljude muude esemete hulgas kulla ja hõbeda sulamist vaas, mille reljeefid kujutavad sküütide elu. Kujutised on realistlikud ja ilmselt mõjustatud kreeka kunstist. Põdrakujuline sküüdi kuldnaast Nn. loomastiil. Loomastiilis on kujutatud metsloomi, loomakujud on skemaatilised, aga ilmekad, nende poosid on ebaloomulikud, aga jõulised. Loomade kehad väänlevad, põimuvad ja lähevad üle ornamendiks. Meieni on säilinud näited enamasti metallist, mida kasutati rõivaste, relvade või hoburakmete ehitamiseks. Emailiga kaunistatud ehe / kärgsulatus Kujutatud on siis sküüdi meest sõitmas hobusega. Kärgsulatuse korral joodetakse metallplaadile kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuurid, kujutis aga täidetakse emailiga ehk klaasitaolise värvilise massiga. Filigraantehnikast ehted Filigraantehnika on üks kulla või hõbeda kasutusviis.
¤ Antonio Gaudi Hispaania- hinnatud arhitekt, loominguline, lainelisus, loodusornamendid, draakonimotiiv. ,,Püha Perekonna kirik" Barcelonas. (Pühendas end kiriku ehitamisele, elas seal, keegi teda ei näinud. Kui suvalisel hetkel jalutama läks, jäi trammi alla. ,,Güelli park" - fantaasiaküllane. ¤ Hector Guimard prantslane- arhitekt- Pariisi metroo sissepääsud. ¤ Aubrey Beardsley- inglane- isikupärane figuuride üleminek ornamendiks. ¤ Gustav Klimt austerlane- sümbolistlik, juugendlik. Figuuride kadumine ornamentidesse. ,,Suudlus". RAHVUSROMANTISM- 19. Sajand seoses rahvusriikide kujunemisega. Rahvuslike ideede levik, kunstnikud innustuvad Karjalast- selle ürgne loodus, ,,Kalevala" tegevus. Kuulsamad arhitektid on soomlased. Planeerisid ka ,,Estonia" teatri. ¤ Eliel Saarinen võtab eeskuju puitarhidektuurist ja maakirikutest. Juugendstiili mõjud.
Näit Trajanuse sammas, seest läbitava trepiga. Väljast ümbritseb sammast spiraali kujuline lint, kus kujutatakse taaklaste vastu võitlemist. Seal on kujutatud nii enda kui vastaspoolte sõdureid, ohvitsere jne. sõja sündmusi. Sellel on kõik loomulik, naturalistlik, just nii nagu oli, portreelik, dünaamiline. Rooma tunnus: dünaamiline, portreelik, naturalistlik. TEMPLID Näiteks Maison Carre, mis on sarane kreeka templile, aga sambad on nüüd poolsambad, mis taanduvad ornamendiks, nad ei kanna enam. Tempel on laotud üles müürina tellistest, pealt laotud marmoriga. Konstruktsioonist on saanud ornament. Kreeka templit ümbritses trepiastmestik, siis roomlastel tuleb ainult trepp templi eest alla. Tempel on justkui tõstetud postamendile. Tunnuslik orderi kompositsioon, segati dooriat, jooiat ja korintose stiili ja lisandusid ka uued stiilid. Rooma sambad tõsteti postamendile esindades suursugust. Rooma “Panthenon”. Rooma riigi phateistlik mudel
võrdne. Mandril esineb ka piklikke liuataolisi väikenõusid. Nõude servad on tavaliselt sirged ja serva suunas õhenevad, lõppedes kumera või teravneva äärega. Saartel on seinapaksus üldiselt üle 1 cm, mandril väiksem. Savinõude pinnad on olnud nii sise- kui välispinnalt silutud või riibitud, esineb isegi lihvitud pinda. Ornament paikneb üldjuhul vaid nõude ülaosas, harvem ka külgseinal. Kõige enam esineb ornamenti Kagu-Eestis ja kõige vähem saartel. Ornamendiks on horisontaalsetes vööndites või ebakorrapäraselt paiknevad kammivajutised (sageli nn. sammuva kammi motiivis), mitmesugused lohud ja täkked ning sooned. Narva tüüpi keraamika killud Kääpa asulakohalt (Ajaloo Instituut, AI 4245:1351, 1275, 1491, 1573, 2038, 2615, 3642). 2.2. Tüüpiline kammkeraamika Tüüpiline kammkeraamika on kogu oma levialal suhteliselt ühtne nähtus. Nõud on valmistatud mineraalse lisandiga (peamiselt kivipurd, harvem liiv ja samott) savist ja
10. Milline kunstiliik levis rändrahvaste(sküütide, keltide, viikingite) seas? Kirjelda mõnd tehnikat või objekti rändrahvaste kunstis? Paljudele rändrahvastele oli iseloomulik nn. loomastiil-kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikud. Rändrahvad eelistasid fantaasiaküllast ja vaba loodusvormide kasutamist. Loomakujud on skemaatilised, aga ilmekad, nende poosid on ebaloomulikud, aga jõulised. Loomade kehad väänlevad, põimuvad ja lähevad üle ornamendiks. Loomadel on metsik, vihane ilme; sageli on raske mõista, mis loomaga on tegu. Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud paelornamentika. Germaanlastele oli iseloomulik abstraktsete ja loodust jäljendavate vormide segunemine. Viikingite kunsti näiteks on arvukad mälestuskivid e. ruunikivid. 11. Kirjelda romaani stiilis kirikut, nimeta sajand, kiriku tüüp, tunnus, kaunistused, osad, mille järgi kiriku ära tunned? Nimeta mõni romaani kirik(4)
1. Rokokoo kunst Louis XIV lasi Versilles' parki ehitada Trianoni palee, mis oli vähem paraadlik ning kergem. Sisekujunduses loobuti välisaritektuuri detailidest(poolsambad, pilastrid jne), seinad kaeti hoopis suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes peen, ebasümmeetriline ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamendiks taimemotiivid, sageli ka merikarbi motiiv(rocaille rokokoo). Värvidena kasutati heledaid pastellseid ning kuldseid toone, moodi tuli nn. hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist. Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu
van Eyck, Rogier van der Weyden, Carlo Crivelli, on kasutanud sarnase teemaga teosel kaheksakanda. Eesti rahvakunstis omab kaheksakand koidutähe tähendust pruudipõlledel ja veimevaka kaantel, kus sümboliseerib samuti uue aja ehk abikaasaks olemise algust. 20 Pilt 3.M.Sittow «Madonna lapsega»20 Pilt 4.Kaheksakand samal maalil20 2.3. Kaheksakand tänapäeval Arvatavasti võib ka tänapäeval pidada kaheksakanda kõige populaarsemaks ornamendiks. Isiklikult olen seda näinud kõikjal kunstiteostest sussideni. Ka mu küsitlusele vastanutest olid 69% kaheksakanda mõnel esemel kaunistusena näinud. Vaid 14% andis vastuseks kindla ei, teised polnud kindlad, mis on ka mõistetav, sest me lihtsalt ei pane tihti tähele, mis meid ümbritseb. 18 Riitsaar, R. «Seto tikand», Printon lk 25 19 Viires, A.(2001) «Kultuur ja traditsioon» Tartu: kirjastus Ilmamaa lk 184-185 20 Kello, K
Tähtsaimad teosed La Sagrada Familia katedraal Barcelonas. Sirgjooned puudusid, draakonisoomus. Güelli park. Belglane Horta, arhitekt, tegutses põhiliselt belgias. Hector Guimard kujundas pariisi metroosissepääsu. Kasutati tööstuslikku ehitusmaterjali, raudbetooni ja klaasi. Kujutavas kunstis tähendas juugend, püüti looduse jäljendamist muuta dekoratiivsemaks. Pildid olid seotud ruumikujundusega ja jätkama seina pinda. Figuurid läksid tihti üle ornamendiks. Arvestati värvidega, mis sobiksid sisekujundusega. Looduse värve ei kasutatud. Kunstnikud olid sisult sümbolistid ja kujutuselt juugendlikud. Aubrey Beardsley. Austerlane Gustav Klimt, teda peetakse parimaks juugendi näiteks, vaimult sümbolistlik. Rahvusromantism Kunstnikud püüdsid täita rahva ootusi. Rahvuslik kunst sai alguse saksamaalt, kuid levis kiiresti ka põhjamaadesse. Rahvusromantismis ülistatakse kogu rahvust ja tõstetakse edasi saavutusi, aga ka kannatusi
loomastiili. Kul-Oba kurgaanist leitud vaas. Krimmist Kul-Oba kurgaanist on leitud paljude muude esemete hulgas kulla ja hõbeda sulamist vaas, mille reljeefid kujutavad sküütide elu. Kujutised on realistlikud ja ilmselt mõjustatud kreeka kunstist. Loomastiilis on kujutatud metsloomi, loomakujud on skemaatilised, aga ilmekad, nende poosid on ebaloomulikud, aga jõulised. Loomade kehad väänlevad, põimuvad ja lähevad üle ornamendiks. Siiani on säilinud näited enamasti metallist, mida kasutati rõivaste, relvade või hoburakmete ehitamiseks. Kärgsulatuse korral joodetakse metallplaadile kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuurid, kujutis aga täidetakse emailiga ehk klaasitaolise värvilise massiga. · Keldid Suhtelise ülerahvastuse tõttu ja meelitatuna linnakultuuride rikkustest tungisid keldid 4. - 3. sajandil e.Kr. Väike- Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 390. aastat e.Kr
Juugend kasvab üle funktsionalismiks. Peter Behrens. AEG elektriteekann. 1907. Aubrey Beardsley (1872-1918) Salome, 1896. Juugendlik vorm seoses sümbilistlike teemadega (surm ja erootika.. salome, juudit); ornamentaalne, dekadentlik, ilutsev Aubrey Beardsley (1872-1918) Salome, 1896 Gustav Klimt. Suudlus; muudab pildi justkui sädelevaks kalliskividega ornamendiks Klimt. Juudit Jan Toorop. Uus Generatsioon Jan Toorop. Saatus Ferdinand Hodler. Äravalitud Hodler. Päev III Ferdinand Hodler, Jena üliõpilaste väljamarss vabadussõjas. 1908-09 ; anatoomiamoonutused! RAHVUSROMANTISM (ja sümbolism põhjamaades) Uusromantismi saatus noorte rahvuste kultuuris; rahvuste päritolu ja sünd; Uusaegne
kasvatati sigu ja veiseid. Jõudis Taani u 4000 eKr. Taanis dolmenid, käiguskalmed. Lehterpeekrite kultuuri ajal rituaalsed ohverdused järvedesse, jõgedesse: sageli savinõud. Hiljem veekogud soostusid. Nõudega koos sageli looma- ja inimluud. Samadelt niisketelt aladelt leitud ka neoliitilisi kivikirveid ning puidust struktuure. Tolleaegne keraamika oli peene töötlusega. Algul peekrikujulised, S-kujulise profiiliga. Ornamendiks kammtempli read v lühikesed sooned serval. Erinevused asulate ja kalmete keraamika vahel. Kalmetes palju jalaga peekreid, kogu nõu pind ornamenteeritud. Savikettad, vahel ornamenteeritud praadimisplaadid v voodisoojendajad. Juhtviljaks Taanis nisu. Loomadest: sead, vähem lambad, kitsed, veised. Jätkuvalt jaht, kalapüük, korilus. Sotsiaalselt erinevad ühiskonnakihid. Kellpeekerkultuurile (u 29002000/1900 eKr) andsid nime savinõud kellakujulised peekrid
annaabi.ee 
