Ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos). Lossid koosnesid paljudest väikestest ja eriilmselistest ruumidest. Eri tasapindadel olevaid ruume ühendasid trepid. Sambad olid punased, mustad ja kollased. Kujutatavas kunstis püüti jäädvustada hetkelisi muljeid. Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Populaarseks motiiviks oli viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Hiilgav osa oli keraamika. Ornameetika oli looduslähedane. Kreeka kunsti põhiliseks sisuks on elurõõm, muretu kergus ja kiidulaul ilule ja loodusele. Kreeta saare kunsti on nimetatud ka minoiliseks kunstiks. VANAKREEKA KUNST Mütoloogiast eraldusid kirjandus ja teatrikunst. Teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest. Teatrietendusi korraldati kõigis suuremates linnades, vabas õhus. Visuaalne kunst oli religiooniga seotud, kuid aja jooksul kujunes omaette väärtuseks. Kreeka
ühendamiseks ja selle väljendamiseks mis on inimestele oluline. Maskid on troopikavööndi põlluharijate visuaalse kunsti huvitavaim osa. Nende loomine näitab kujutlusvõimet ja materjalide töötlemise oskust. Ornament tähendab kaunistamist. Ornament koosneb tavaliselt korduvatest elementidest. Need võivad väljendada looduse vorme, aga olla ka mittekujutavad nt. Geomeetrilised. Loodusrahvad kastuasid ormanente elamutes, tarbeesemetel, või tätoveeringutena. Ürgne ornameetika ja maskid pole meieni säilinud, kõige rohkem on säilinud põletatud savist esemeid. Alates IV aastatuhandest e.Kr hakati kasutama potiketra, mis andis anumale korrapärase vormi. Megaliitilised ehitised tähendavad kreeka keeles suurt kivi. Neid leidub Loode-Euroopas, Prantsusmaal ja Lõuna-Inglismaal. Need polnud hooned, vaid usulised monumendid. Kuulsaim on Stonehenge'is kromlehh Inglismaal. Kromlehh koosneb ringikujuliselt
annaabi.ee 
