ta suri 63. aastasena bronhiaalastmasse. Peaaegu 200 aastat oli Vivaldi nimi ja looming tundmatu. Alles 20. sajandil hakati tema mahukat loomingupagasit taasavastama. Vivaldi loomingu tuumiku moodustavad soolokontserdid, neist pooled viiulile, lisaks teistele keelpillidele ja puhkpillidele. Ligi sada kontserti on säilinud 24 solistile orkestriga. Kokku kirjutas ta umbes 450 teost. Teda võib pidada soolokontserdi vormi peamiseks kujundaks. Vivaldit tuntakse peamiselt tema orkestriloomingu põhjal, ometi oli ta ka 49 ooperi, paljude kantaatide, oratooriumide ja kirikumuusika autor. Tema oopereid lavastati Veneetsias helilooja tegevusajal rohkem kui kellegi teise omi ning tema kuulsus ulatus veel teistessegi Itaalia linnadesse. Vivaldi kuulub erakordselt produktiivsete heliloojate hulka: tema umbes 40 loominguaastast on tänaseks teada 770 teost. Tuntumad neist on ,,L'estro Armonico" (tsükkel 12 kontserdist 4, 2 ja 1 sooloviiulile), ,,Aastaajad" ja ,,Torm merel"
üldkujundi ning kirjutab värvikalt ja dünaamiliselt vahelduvad helipildid peamiselt viiuli soololõikudesse. Aeglastes teistes osades kuuleme sageli mitut kontrastset kujundit üheaegselt, näiteks ,,Kevade'' II osas (,,Ja õitsval aasal tukub lehtede õrna sahina saatel kitsekarjus, truu koer tema kõrval.''). Nimetatud kogumik sisaldab rohkesti programmilisi kontserte, tuntumad neist on viiulikontsert ,,Torm merel'' ja flöödikontsert ,,Öö''. Vivaldit tunneme peamiselt tema orkestriloomingu põhjal, ometi oli ta ka 49 ooperi, paljude kantaatide, oratooriumide ja kirikumuusika autor. Vivaldi oopereid lavastati Veneetsias tema tegevusajal rohkem kui kellegi teise omi ning ooperiloojana tundsid teda veel mitmed Itaalia linnad. Vivaldi kuulub erakordselt produktiivsete heliloojate hulka: tema umbes 40 loominguaastast on tänaseks tuntud 770 teost. Kuid mõelgem sellele, et tol ajal polnud peaaegu üldse n-ö ,,klassikalist'' muusikat publiku ees kõlasid vaid päris uued teosed
- Gluck'i ja Calzabigi koostöö ballett ,,Don Juan" klassikalise dramaatilise balleti algus. - Glucki ja Calzabigi ,,Alkestis" ning ,,Paris ja Helena". · Franz Joseph Haydn (1732-1809) - sündis Alam-Austrias - Eszterhazy õukond tähtsaim pöördepunkt karjääris, töötas seal 30 a, loominguliselt viljakas - Londonis puutus kokku sümfooniaorkestriga, kirjutas neid 12, orkestriloomingu tipp. - kirjutas ,,Keisrilaulu", millest sai hiljem Austria ja Saksamaa rahvushümn - üle 10 keelpillikvarteti, 24 ooperit, 104 sümfooniat, 70 keelpillikvartetti - kuulsaimad oratooriumid ,,Aastaajad" ja ,,Loomine", esimene oratoorium ,,Tobia tagasitulek". - Klassikalise kontsertsümfoonia ja keelpillikvarteti aluserajaja ning eeskuju · Wolfgang Amadeus Mozart - tema tähtsaim vaimulik teos on ,,Reekviem", selle lõpetas ta õpilane, sest ta ise suri
ainus oratoorium ,,Kristus õlimäel", aga neile Viini klassikuile ei olnud tähtsuselt võrdseid kogu Euroopas. F . J. Haydn tõi oma 77 eluaasta jooksul peale oma imepäraste teoste muusikasse ka uuendusi. Näiteks lõi ta keelpillikvarteti. Tema muusikat võib iseloomustada kui väga originaalset, sest oma muusikas alustas ta varaklassikalisest stiilist ning jõudis välja 19.sajandi romantismini. Tähtsaimaks oratooriumiks on ,,Loomine" ning orkestriloomingu tipuks on 12 viimast sümfooniat. W . A. Mozart, kes suri vaid 35-aastasena, jõudis oma eluaja jooksul palju säravaid teoseid luua ja seda ühtviisi edukalt kõigis oma aja zanrites. Tema kui helilooja tee algas juba lapseeas. Oma esimese sümfoonia kirjutas ta 8-aastaselt ning 11-aastaselt lõi ta juba oma esimese ooperi. Tähtsaimad ooperid nagu ,,Figaro pulm" ning ,,Don Giovanni", aga jäävad viimasesse kümnesse eluaastasse. L
1759 sai krahv Morzini kapelli juhiks.1761-1790 vürst Eszterhazy õukonna Kapellmeister. 1791-1809 Londonis ja Viinis. Vokaalmuusika: 24 ooperit. 14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost. 4 oratooriumi:"Tobia tagasitulek", "Aastajad", "Loomine", "Lunastaja seitse sõna ristil". Instrumentaalmuusika 104 sümfooniat. Londonis puutus Haydn esmakordselt kokku suure sümfooniaorkestriga. 12 Londoni sümfooniat võib pidada rikkaliku orkestriloomingu tipuks. 70 keelpillikvartetti. Üldiseloomustus: Käekiri oli väga originaalne. Alustas varaklassika stiilist ja jõudis romantismini. Wolfgang Amadeus Mozart(1756-1791): Sündis Salzburgis, Austrias. Lääne muusikaloo üks säravamaid andeid. Haruldane muusikaline kuulmine ja mälu, geniaalne improviseerija. Isa Leopold oli kuulus Kesk-Euroopa muusik ja muusikapedagoog. Isa lõi Mozartile kujunemiseks parimad mõeldavad tingimused. 1762 algasid aastaid kestnud kurnavad kontsertreisid
olulisemaid muusikazanre. Ta alustas juba väga varajases lapsepõlves: 5- aastaselt valmisid esimesed menuetid, enne 9- aastaseks saamist esimene sümfoonia, 11- aastaselt esimesed lavateosed ja 12- aastaselt koomiline ooper ,,Teeseldud lihtsameelsus". Ühtekokku jõudis Mozart oma lühikese eluaja jooksul komponeerida üle 600 teose. Orkestrimuusika Mozart oli Haydni kõrval 18. sajandi lõpu üks eredaim orkestrihelilooja ning ligi 50 sümfooniat on tema orkestriloomingu teljeks. 1773. aastaks, mil Mozart asus Salzburgi õukonna teenistusse, oli ta loonud juba üle 30 divertimentlikus (meelelahutuslik tsükliline teos) laadis sümfoonia. Järgnenud aastad lõid tema loomingusse sisulise murrangu: orkestrimuusikasse ilmusid dramaatilised jooned, jõulised karakterid ja väga isikupärane väljenduslaad. See ilmneb ka neil aastail kirjutatud kümnes sümfoonias. Pariisireisi ajal 1778
Arvo Volmeri ulatuslik tegevus dirigendina hõlmab maailma mitut kontinenti. Ta on korduvalt juhatanud selliseid tuntud orkestreid nagu BBC Philharmonic (Manchester), City of Birmingham , Berliini Raadio , Sydney ja Melbourne'i sümfooniaorkestrid, Orchestre National de France jt. Arvo Volmeri loometeed illustreerib mitmekülgne plaadistamistegevus, mis hõlmab suurel hulgal eesti ja välismaist muusikat minevikust tänapäevani. Olulisemad plaadistused on Leevi Madetoja kogu orkestriloomingu salvestus Oulu Linnaorkestriga (Alba Records, 19982000), ja Eduard Tubina kõigi sümfooniate plaadistus ERSO-ga, mille eest pälvis 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia. 2004. aastast on Arvo Volmer Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Samast aastast on ta ka Adelaide'i Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. Lisaks on Volmer aktiivselt tegev ka Moskva Suures Teatris, Soome Rahvusooperis ning Norra Rahvusooperis.
1780.a tekkis tal tihedam side Viini muusikaeluga. Haydni ligi 30-aastane ja loominguliselt erakordselt viljaks teenistus Eszterhazy õukonnas lõppes 1790.a, kui vürst suri. Haydn, kelle sümfooniaid oli hakatud 1780. aastail Inglismaal avaldama, sõitis 1791. aastal ära Londonisse. Viini naasis Haydn 1792 rikka ja maailmakuulsana, kuid pettumuseks oli koduse publiku jahe vastuvõtt. Seepärast võttis ta vastu veel ühe lepingu kuuele sümfooniale. Need sümfooniad (nr.93-104) ongi Haydni orkestriloomingu absoluutne tipp. Eszterhazy õukonnas oli troonile oli järgmine vürst, kes kutsus Haydni õukonna muusikaelu taastama. 1795 pöördus Haydn lõplikult Viini tagasi, oodati eelkõige kirikumuusikat, lõi 6 suurt missat ning kaks oratooriumit: "Loomine" ja "Aastaajad. 1797 kirjutas ta oma "Keisrilaulu", mis on praegu Saksamaa hümn. Haydn suri sõjasegadikus 31.mail 1809. Looming: 104 sümfooniat, üle 70 keelpillikvarteti (Sümfooniate "loomelaboratoorium"), 24
kirjutama 6 sümfooniat, 1 ooperi ja sai palju kontserte Londonis. Ta sai ka Oxfordi ülikooli muusikadoktori kraadi ja sel puhul esitas ta ühe sümfoonia, mida sealtpeale tuntakse nime all 14 „Oxford“(nr.92, G-duur). 1795. pöördus mees lõplikult Viini tagasi. Londoni periood oli talle väga rikkas, tema 12 Londoni sümfooniat võib pidada orkestriloomingu tipuks. 1797. kirjutas ta „Keisrilaulu“, millest sai hiljem Austria ja Saksamaa rahvushümn. Tema elu lõpuaastad möödusid rahulikult. Kui Napoleon tungis 1809. aasta mais vägedega Viini, käskis ta helilooja maja juurde panna koguni relvastatud auvalve. Haydn suri selles sõjasegaduses 31. mail 1809. Vokaalmuusika-Lisaks 104 sümfooniale, 70 keelpillikvartetile, 24 ooperile, mitmele oratooriumile lõi ta ka 14 missat
annaabi.ee 
