Eesti ooperid Sten Marten Lahek, Skaidrite Mäesalu, Kaspar Põtter 29. November 2012 Tabasalu Ühisgümnaasium Mari ja Mihkel Helilooja: Gustav Ernesaks Koomiline ooper oli 3 vaatuses, seda orkestreeris Paul Karp. Esitleti esimest korda teatris Vanemiune aastal 1965 28. märtsil. Libretod olid: Ardi Liives, August Sang ja Kersti Merilaas. Tuleaed Helilooja on Tõnu Kõrvits. Seda kammerooperit esitati 2006 aastal 20. aprillil Tallinnas Von Krahli Teatris Libreto: Maarja Kangro Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas. Pirnipuu Helilooja on Leo Normet. Seda koomilist ühe vaatuse
Kunstis Edvard Munch ,,Karje,, Arnold Schönberg-kõige olulisem helilooja ekspressionismis. Alban Berg, Anton von Webern <- ka head ekspressionistid. Tuntuim näide ,,Ellujäänu Varssavist,, jutustajale, koorile ja orkestrile 4. Maurice Ravel- muusika üldiseloomustus+looming ja ,,Boolero,, Sündis Pranstusmaal, Hispaania piiri lähistel. Loomingu eripära: palju hispaania mõjutusi, folkloori ja jazzi. Väga hea orkestrikäsitlus. Looming: 1) Hispaania rapsoodia 2) Orkestreeris Mussorski ,,Pildid näituselt,, 3) ooper ,,Hispaania tund,, 4) 2 klaverikontserti , üks ainult vasakule käele 5) ,,Boolero,, ,,Boolero,,- Rütm ei muutu kordagi, Ainult 2 teemat, vaheldumisi. Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti. Muutub orkestratsioon ja kõige rohkem muutub dünaamika. Oli tellismustöö ühelt vene balleti artistilt. Ida Robinstein koos 10 mehega esitas seda. 5. George Gershvin- muusika üldiseloomustus+looming ja ,,Rapsody in Blue,,
Dodekafoonia - intellektuaalne 12-tooni tehnika. Inimhääle uudne kasutamine (nn. kõnelaul). Vanade muusikavormide kasutamine, nt. fuuga, süit. Orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Muusika: Schönberg, A. Berg, A. Webern Kunst: Barlach, Nolde, Triik, Viiralt Kirjandus: Stadler, Under, Semper Raveli loomingu omapära: - palju Hispaania folkloori mõjutusi - väga hea orkestrikäsitlus, orkestri värvide tundmine N: orkestreeris Mussorgski ,,Pildid näituselt" - dzässi elemente - kirjutas põhiliselt instrumentaalloomingut, orkestri - impressionist Raveli looming: Sündis Pr Hispaania piiri ääres - Ooper ,,Hispaania tund" - Hispaania rapsoodia - Mustlanna - 2 klaverikontserti (1 ainult vasakule käele) - Boolero Boolero tellimustöö. Tellis vene balleti artist, pidades silmas Ida Rubensteini
See oli vahest ka põhjus, miks helilooja loobus oma kavatsusest anda etüüdpiltidele programmilised pealkirjad, kuna need oleksid osutunud liiga piiratuiks ega oleks suutnud haarata kogu väljenduseskaalat. On teada, et peaaegu kõikide nende palade aluseks oli heliloojal mingi kindel programm, mida ta aga ei soovinud avaldada. Mõningaid neist on Rahmaninov siiski avaldanud itaalia helilooja Ottorino Respighile, kes Sergei Kussewitzky palvel orkestreeris 1930. aastal mõned etüüdpildid. Rahmaninovi etüüdpildid on mõneti sarnased tema prelüüdidega. Kui püüda täpsemalt määratleda nendevahelisi zanrilisi erinevusi, siis peab ütlema, et oma eesmärgilt ning muusikaliselt kujundlikkuselt on need küllaltki lähedased -- paljud neist võiksid pigem kuuluda prelüüdide hulka ja vastupidi -- mitmed prelüüdid on oma mängutehnilise eesmärgi poolest võrreldavad pigem etüüdpiltidega
Balletis kandis olulist rolli Rahvusooper Estonia orkester ja Rahvusooper Estonia balletitrupp, nende seas kirev lavakujundus ja -valgustus, värvikad kostüümid jm. Flöödisoolot esitas Sigrid Orusaar. Balleti koreograafia ja kostüümide eest vastutas David Nixon, dirigeerisid Jüri Alperten ja Mihhail Gert. Lavakujunduse eest vastutas Charles Cusick Smith, valgustust koordineerisid David Nixon ja Tiit Urvik. Muusika valiku tegi Anthony Meredith, seda arranzeeris ja orkestreeris John Longstaff. Selle konkreetse etenduse repetiitoriteks olid Irina Härma, Tatjana Laid, Viktor Fedortsenko ja Juri Jekimov, kontsertmeistriteks olid aga Milena Borissevits, Larissa Beresneva, Vladima Jeremjan ja Anneli Tohver, etendust juhtis Jüri Kruus, tehnilise poole eest vastutas Karl Mikk. Ballett on koostatud Malcom Arnoldi muusikale, mille stsenaariumi autoriks on David Drew, kes kirjutas selle Alexandre Dumas' romaani ,,Kolm musketäri" ainetele tuginedes. Balleti
Hiljem vabastati ta konservatooriumis klaveritundidest tema andekuse tõttu. 1859 aastal asus Pjotr õppima Vene Muusikaühingu hiljuti avatud muusikaklassi. Kaks aastat hiljem, olles juba kohtuministeeriumi ametnik, tegi ta avalduse muusikaühingu direktsioonile, et astuda peatselt avatavasse Peterburi konservatooriumisse. Kuna Tsaikovski oli väga pühendudnud õpilane, usaldas õpetaja Anton Rubinstein talle harmooniaklassi tundide andmise. 1863-1864 orkestreeris Tsaikovski kõige erinevamatele orkestrikoosseisudele nii teiste autorite kui ka enda kirjutatud teoseid. Samal õppeaastal kirjutas ta suurele sümfooniaorkestrile muusikapala ,,Roomlased Colosseumis", tegi orkestreeringu Beethoveni Kreutzeri sonaadi esimesele osale ja kahele variatsioonile Schumanni sümfoonilistest etüüdidest. Tsaikovski töökust ja innukust hinnati konservatooriumi lõpetades vabakunstniku nimetuse ja hõbemedaliga
aastal põgenes Eduard Tubin koos oma perekonnaga purjelaeval Triina Rootsi. Peaaegu aasta elas Tubin ühes Stockholmi põgenikelaagris. Kuna põgeniku loomingu esitamine oli Nõukogude Liidus üldiselt keelatud ning ka Eduard Tubin langes pikaks ajaks põlastatavate hulka. 1945. aastal sai Tubin töökoha ajaloolises Drottningholmi teatris, kus Tema peamiseks tööks oli vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks ehk siis oli Tubin see, kes kirjutas partiisid, vajadusel orkestreeris ja ka arranžeeris. Kuna töötav teater töötas enamjaolt ainult suviti, jäi Eduardil töö kõrvalt palju vaba aega üle ja Ta sai ka muusikat kirjutada, sest neid telliti isegi väljaspool tööd. Aastatel 1945- 1959 ja 1975- 1982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. 1953. aastal hakkas olukord muutuma, sest pärast Stalini surma hakati Tubina viiendat sümfooniat meeletult mängima. 1961. aastal etendus Vanemuises ballett ’’Kratt’’, 1968. aastal Estonias ja 1971
Nii ei saavutanud Tubina looming tema eluajal väärilist tunnustust ei Rootsis ega ka Eestis. 1966.a. veebruari alul asus Tubin elama Stockholmi eeslinna Handenisse.Seal ta keskendus oma heliloomingule ja seal valmisid tema viimased helitööd. Oma viimastel eluaastatel kannatas Tubin raske haiguse käes. Vaatamata sellele kirjutas ta veel 1979.a. mitmed helitööd ja asus kavandama oma XI sümfooniat. See jäi kahjuks lõpetamata ja sellest valmis ainult 1.osa, mille orkestreeris lõpuni helilooja Kaljo Raid. Oma elu viimastel aastatel pälvis Tubin mitmeid preemiaid. 1979.a. anti talle Kurt Atterbergi preemia ning 1981.a. sai ta Stockholmi linna kultuuripreemia. 1982.a. suvel valis Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia Tubina oma liikmeks, mis oli hilinenud tunnustuseks Rootsi poolt ühele heliloojale, kes oli pagulasena tagasihoidlikult elanud ja töötanud Stockholmis, kuid kelle loomingu tegelikku suurust ja tähendust ei oldud Rootsis senini tunnustatud. Tubin suri
Kriitika üheks põhjuseks on ka tema libretodes puuduv riim. Klaverimuusikas tsükkel "pildid näituselt". See koosneb kümnest pildist ja neid õhendavatest promenaadidest. Tsükkel valmis 1874. selle aasta veebruaris korraldati peterburi kunstide akadeemias näitus Mussorgski hea sõbra Viktor Hartmanni joonistustest ja arhitektuurijoonistest. Tsükkel on kirjutatud ühe tervikuna, ilma pausideta. Osad: "Kiievi väravad", "Kaks juuti", "Limoges'i turg". Klaveritsükli orkestreeris maailmakuulsaks prantsuse impressionist Maurice Ravel. Koos Claude Debussyga tegid nad väga palju, et tuua Mussorgski välja ebasoosingust venemaal ja tutvustada teda läänes. Mussorgski oli eelkõige muusikaline portretist ja dramaturg. Psühholoogiline realist. Oma muusikaga eemaldus ta akadeemilistest arusaamadest heliloomingus. Seda tõlgendasid tema kaasaegsed harimatusest tulenevana. See põhjustas pikaajalise konflikti teiste vene heliloojatega
Bergi erilisus on see, et seeria pikkus langeb enamasti kokku teema pikkusega. Võib rääkida 12-helilistest teemadest. Seeriate vahel moodustuvad tertsis või diatoonilised motiivid. Näiteks Viiulikontserdi seeria koosneb neljast meloodilisest duur ja moll kolmkõlast, mis võimaldab kasutada tonaalseid kolmkõlasid ja järgnevusi. Ooperis "Lulu" on seeria aluseks kaks mazoorset helirida, mis on üksteisest tritoni kaugusel. Ta ei jõudnud seda lõpetada, kuid Friedrich Cerha orkestreeris selle Bergi märkmete järgi lõpuni. Anton Webern Loomingus 3 perioodi: Esimene loomeperiood Instrumentaalmuusika, ja kompositsioonid, mis lähtuvad veel tonaalsest muusikast. Keskmine periood Ainult vokaalteosed, peamiselt klaverisaatega laulud. Kasutas esimest korda dodekafooniat samuti vokaalmuusikas. Erilist murrangut ei toonud, sest tema atonaalne stiil oli niigi keeruline. Kolmas loominguperiood Zanriliselt mitmeplaanilisem periood, hõlmab nii instrumentaal- kui vokaalmuusikat.
Stuudios. Newman kirjutas tussi, mis saadab stuudio logo Foxi toodetud filmide alguses, mis on samal eesmärgil kasutusel ka tänapäeval. Foxi stuudiole töötades arendas ta välja Newmani Süsteemi, millega sai sünkroniseerida filmi tegevuse sellele loodud muusikaga. Newmani Süsteem on siiani kasutusel. Newmani üle neljakümne aasta kestnud karjääri jooksul jõudis ta komponeerida muusika enam kui kahesajale filmile. (Alfred Newman...: 2005) Newman oli ka kõrgelt hinnatud dirigent. Ta orkestreeris ja dirigeeris nii enda kui ka paljude teiste heliloojate muusikat. Lisaks sellele dirigeeris ta muusikat paljudele Broadway filmiadaptsioonidest muusikalidele (enne Hollywoodi minemist oli ta kümme aastat Broadwayl töötanud), samuti mitmetele originaalsetele Hollywoody muusikalidele. (Wikipedia 2004 s.v. Alfred Newman) Newman oli üks esimesi heliloojaid, kes hakkas originaalset filmimuusikat kirjutama.
annaabi.ee 
