alusega ehituspalts, et 6 400 000 tonni kaaluv hiiglaslik ehitis omaenda raskuse jõul maasse ei vajuks . Selline ehitusplats valiti välja Egiptuse praegusest pealinnast Kairost lõunas ja Gizast seitse kilomeetrit läänes ühel kõrbest eralduval platool, kus oli püramiidi raskusele vastav kindel kaljune aluspõhi. Enne kui ehitustega algust tehti, märkisid arhidektid maapinnale püramidi plaani. Ruudukujulise ehitise iga nurk on suunatud ühe põhiilmakaare poole. Preestrid orjenteerusid Põhjanaela järgi, mis näitas neile kätte põhjasuuna. Kõigepealt tasandatti aluspõhi. Selleks ehitati tasandatava maa ümber liivast ja kividest vett pidav vall ning pinnasesse raiuti täisnurkselt lõikuvate kanalite võrk, nii et püamiidi aluspõhi nägi välja nagu hiiglaslik malelaud. Kanalid täideti veega ja nende seintele tehti märked veetaseme kõrguse kohta. Seejärel lasti vesi kanalitest välja. Kiviraidurid eemaldasid
Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus ärikeskus. Meresõitmises olid vanad kreeklased tugevad, kuid orjenteerusid peamiselt ainult ranna järgi. Rajasid palju ülemere kolooniaid (Büsantio jne), kuhu okupeeriti kõik kodumaal põlualla sattunud isikud. Põllumajanduses oli levinud karjakasvatus - kitsed, lambad. Taimekasvatuses viljeleti oliivide, viinamarjade, tsitrusviljade ja aiasaaduste kasvatamist. Kaevandatei maapõuest peamiselt vaske. Kreeklased ise nimetasid ennast helleniteks. Nime kreeklased said nad endale roomlastelt. 1
annaabi.ee 
