"orjastajatele" - 1 õppematerjal

Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis

Hiljem töötas Saksamaal ning oma elulõpul Gröönimaal. 8 Ilmalik ja kiriklik Eesti talurahva maailmavaates XIX sajandil Kristluse tähenduse määratlemisel eestlaste ajaloos on keskne küsimus loomulikult see, kuivõrd rahvas üldse tule ja mõõgaga toodud ning teadagi võõrfeodaalide huve kaitsva ristiusu omaks võttis. Eesti historiograafia avalik arvamus on üldiselt kaldunud seisukoha poole, et ristiusk oli orjastajatele ja rõhujatele üksnes silt ja et eestlased ei kujunenud kunagi ,,tõeliselt" kristianiseeritud rahvaks. Eestlaste ristimine oli kõigest väline, see ei toonud kaasa mingit kristianiseerumist, vaid üksnes tunde, et vabadus on kaotatud ja tuleb hakata kandma rasket iket. Muinasusundi säilitamine oli üks talurahva vastupanu vorme feodaalidele. Eesti talurahvas ei võtnud siiski täiesti omaks vallutajate poolt peale surutud ideoloogiat, vaid pidas kinni