Õiglus kui ausameelsus
Sisuliselt peab Rawls vabade isikute all silmas isikuid, kes on võimelised ise
leppima kokku normides, tegema ühiskondliku koostööd, arvestama teiste isikutega ning
sealjuures olema õiglane. Isik peab mõistma, et pannes end ise teise isiku olukorda oleks ta
sellega rahul.
Rawls toob oma raamatus orjade näite seletamaks vabade isikute mõistet. Orjade
kuritarvitamist ning väärkohtlemist keelavad seadused ei rajane mitte orjade endi nimel
esitatud nõuetel, vaid nõuetel, mis lähtuvad orjapidajatelt või ühiskonna üldistest huvidest
(mille hulka orjade huvid ei kuulu). Orjad ei osale ühiskondlikus elus. Seega ei ole orjad
vabad isikud Rawlsi hinnangul tema ühiskonna liikmed. Nad ei ole vabad selles mõttes, et
nad ei osale ühiskonna ausas koostöösüsteemis. Kindlasti kehtib antud näite puhul sama mõte
ka orjapidaja kohta. Kui orjapidaja peaks asetama ennast orja rolli siis kindlasti ta sellist
käitumist ei aksepteeriks. Seega on Rawlsi hinnangul vabad isikud need, kes osalevad