saj. e.m.a. ning kestis kuni Kristuse sünnini. Veini- ja viljakusjumala Dionysose auks peeti kaks korda aastas lärmakaid pidustusi ning etendati tragöödilisi näidendeid. Vana-Kreekas tekkis kaks kunsti vormi: komöödia ja tragöödia. Tuntumad tragöödia autorid: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Roomas tekkis uue kunsti liigina pantomiin. Vana-Roomas tekkisid palgalised plaksutajad e. glaköörid. Muusikakultuur saavutas suhteliselt kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides Egiptus (Babüloonia, Assüüria), Inda, Hiina, Süüria, Palestiina. *Just Dionysose auks peetud pidustustest kujunes välja muusika. Muusikutest arvati, et kui ta mängis pilli , siis toetasid neid jumala käed. Vanaaja mõistes oli muusik üheaegselt nii laulja, pillimess, helilooja, dirigent kui ka luuletaja, tantsija. Iga antiikrahva muusika oli omapärnae. Nt. Egiptuse templites armastati suursugust rõhutatult
Orjade hulga kohta puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju. Orjade hulka kuulusid nii võlgade katteks orjusesse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid. Barbarid olidki orjade seas suures enamuses. Pikkamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Siiski oli orjade elu Ateenas mõnevõrra kergem kui teistes tolleaegsetes orjanduslikes riikides. Ateena seadused keelasid orja sihiliku tapmise. Kui see juhtuski, siis loeti orjapidaja kuritegu ,,tahtmatuks" tapmiseks. Seaduse järgi tuli süüdlane Ateenast pagendada, kui tapetu omaksed talle ei andesta. Kuna orjal omakseid ei olnudki, siis pääses orjapidaja õige kerge usulise karistusega ta pidi ohverdama jumalatele äsjasündinud põrsa, et ohvrilooma veri puhastaks süüdlase käed patust. Seetõttu tundub
Muusikaajaloo vanem periood Muusikakultuur saavutas kõrge taseme muistsetes orjanduslikes riikides. Juba 3000 aastat tagasi toimusid vanas Assüürias avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Vanal ajal omistati muusikale võlujõudu . Muusika oli jumalate keeleks. Jumalate hääli võrreldi pillihelidega. Pillid olid pühad. Muusikasse suhtuti erilise austusega. Egiptuse vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Sõjas jäeti ellu muusikud. Muusikud olid vanal ajal väga mitmekülgsed -heliloojad, lauljad , pillimehed, dirigendid ka luuletajad ja tantsijad
Muusika ajalugu 10. klass Muusikastiilid: Gooti 13-16 saj. Renessanss 14-17 saj. Barrokk 17-18 saj. Klassitsism 18 saj. II pool - 19 saj. Romantism 19 saj. Modernism praegune aeg Vanaaja muusika: Väga kõrge arengutaseme saavutas muusikakultuur juba muistsetes orjanduslikes riikides nagu Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Süüria ja Palestiina. Vanaajal oli muusikal väga suur tähtsus, seda võrreldi jumalate keelega. Ka jumalaid peeti muusikuiks. Antiikaja rahvaste muusika kultur oli erinev. Egiptuses armastati suursugusust ja väärikust, Idamaades aga eelistati eeskätt lärmakat muusikat.Vaatamata kõigele on antiikaja rahvaste muusikal ka palju ühiseid jooni. Muusika kuulus tavaliselt tantsu ja luule juurde.
Ostjad vaatasid neid kui loomasid - kontrolliti nende hambaid ja kõrvasid. Nad võisid katsuda ja kommenteerida orjasid. Noored mehed ja naised, kes võisid sünnitada, olid kallid. Terved lapsed olid samuti kallid, sest kasvades said neist tugevad orjad. Osa orjasid unistasid põgeneda ja elada vabade mehedena, nad uskusid, et parem on surra kui orjana elada. Osad püüdsid istandustest ära joosta. See oli aga keeruline, kuna orjadel ei olnud raha ega varustust. Orjanduslikes lõunaosariikides liikusid ringi ka patrullid, mis teenisid elatist põgenenud orjade püüdmisega. Kõigest hoolimata suutsid mõned orjad siiski põgeneda ja vabadusse jõuda. Põgenemisel aitas orjasid maa-alune raudtee. See oli salateede süsteem, mis koosnes teejuhtidest ja turvamajadest, mis abistasid orjasid vabadusse jõudmisel. Ori on inimene. Mõned inimesed pidasid orjapidamist vääraks ja soovisid seda kaotada. Nad
armastust, kuid õhutati ka vaprust ja ületati hirme. Vanaaja muusika kohta saame teha vaid oletusi, sest meil puudub muusika ise. Säilinud on pille, kalju- ja muid jooniseid, mis kujutavad laulu ja tantsuga seotud rituaale, arheoloogilisi leide ja ajaloo kirjalikke allikaid muusika tegemisest. Nende põhjal võib umbkaudu ette kujutada, mida muusika inimestele tähendas, milliseid pille mängiti ja millest lauldi. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge taseme juba vanades orjanduslikes riikides (Egiptus, Babüloonis, Palestiina, Süüria, Hiina India jt). Kasutuses oli suur valik erinevaid muusikainstrumente ja kujunes välja kutseliste muusikute seisus. Muusika oli väga tähtsal kohal, täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni, aga kõlas ka pidustuste, võistluste ja sööma- aegade saateks. Iga rahva muusikakultuur oli omapärane ja erinev. Näiteks Egiptuse templites kõlasid suursugused ja rõhutatult väärikad laulud, mida saatis
et naised ei näeks võõraid mehi. Isegi turu käimine oli meeste ülesanne.Naiste abielu eesmärk oli tugevate ja tervete järglaste saamine. Mehed seevastu viibisid vähe kodus.Hommikul ajasid nad ametiasju, pärastlõunal lugesid haritumad raamaturulle ja hiljem läksid gümnaasiumisse kehalisi harjutusi tegema. Õhtupoolikul viibisid nad sõprade seltskonnas ja lasid hea maitsta pidulikul söömaajal. Orjde elu oli mõnevõrra kergem kui teistes tolleaegsetes orjanduslikes riikides. Kreeklaste suhtumine oma jumalatesse oli samuti oma ajastu kohta erandlik: neid ei tunnetatud millegi tohut kõrge, eemalseisva ja ülimuslikuna, jumalikku kohalolu tunnetati igal pool viibides ja kõigis eluvaldkondades.Nii jumalad kui inimesed on siia ilma loodud ning seega on mõlemad selle vajalikud osad. 5 Zeus oli vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva ja äikesejumal Kunst
vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati maagilist võimet ja arvati, et selle abil saab mõjutada igapäevaelu ning kaitsta end loodus jõudude ja kurjade vaimude eest. Muusika oli ka suhtlemis vahend. Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemis taseme juba muisjetes orjanduslikes riikides. Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas 1. muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 2. muusikat peeti jumalate kunstiks. 3. muusika oli ühehäälne Täiuslikul kujul esines antiik muusika V-IV saj eKr Kreekas. Muusikal oli väga tähtis koht teda peeti vaimse arengu tippuks. Muusika oli harmoonilise inimese kasvatamise vahendiks
ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5. 4. saj enne kristust. Muusikal oli tähtis koht. Seda peeti vaimse arendu tipuks. Muusika oli harmoonilise inimese kasvatus vahendiks. Kreekas
annaabi.ee 
