kus uusi osariike polnud veel loodud. Elavnes ka Suurbritannias ja Prantsusmaal tekkinud abolitsionistlik liikumine, mis pidas orjapidamist amoraalseks ja ühiskonnale kahjulikuks ning nõudis orjanduse keelustamist. Abraham Lincolni valimine presidendiks 19.saj keskpaigaks viis orjapidamise küsimus USA sügavasse sisepoliitilisse kriisi. Orjanduse kaotamist USAs pooldas 1856 asutatud Vabariiklik Partei. 1860. võitis presidendivalimised Abraham Lincoln Põhimõttekindla orjandusevastase presidendi valimine oli Lõunale suureks tagasilöögiks, mis pani aluse setsessioonile e lõunaosa riikide eraldumisele USAst. 4.veebruaril 1861 moodustasid orjandust pooldavad osariigid uue riigi Ameerika Riikide Konföderatsiooni, millesse kuulus 11 lõunaosariiki, mille presidendiks sai endine sõjaväelane ja Demokraatliku Partei poliitik Jefferson Davis. Kodusõja algus 1861 puhkes esimene relvastatud kokkupõrge föderaalvägede ja Lõuna
kutsusid talurahvast ülestõusule. Alalhoidlik talurahvas ei hakanud mässama ja narodnikud otsustasid üle minna terroritaktikale: hakati tapma kõrgemaid riigiametnikke, et sel viisil kehtivat riigikorda muuta. 1881.a. tapsid narodnikud keiser Aleksander II. 22 USA-s oli 19.sajandi keskpaigaks küpsenud sisepoliitiline kriis, mille keskmes oli orjanduse küsimus. Põhjapoolsed osariigid eesotsas orjandusevastase presidendi Abracham Lincolniga võitlesid orjuse säilitamist toetavate lõunapoolsete osariikidega. Kodusõda toimus 1861.-1865.a. Sõja ajal (1863.a.) kaotati orjandus ja võeti vastu Jaosmaade seadus (1862.a.), millega iga USA kodanik võis saada riigi lääneosas endale kuni 65 ha maad, tasudes selle eest 10 dollarit riigilõivu ning pärast 5-aasta pikkust maaharimist sai maavaldaja maa tegelikuks omanikuks. Kodusõda lõppes põhjapoolsete osariikide võiduga. 1865.a
annaabi.ee 
