Kalevipoeg 12. lugu
Talleke sai päästetud ning kangelane jätkas oma teed.
Jõudnud järve märkas ta, et seda ei saa ületada. Otsemaid tuli ta heale ideele ehitada
tugev sild. Sillaehitusega peaaegu ühele poole saanud, rõõmustas vägilane oma kätetöö üle, kui
äkki tõusis tuuleiil, ning peksis silla pihuks ja põrmuks. Kui torm oli rahuneud, ohkas ta ning
otsustas minna läbi järve, täpselt nii nagu varem.
Hiljem meenus talle vaeselapse orjalugu, kes veetis oma päevi karjatades loomi oma
kauni lauluhääle saatel. Lauldes oma kurvast saatusest kuulis tema häält haldjatütrest
metsapiiga. Neiul hakkas poisist kahju ja otsustad teda rõõmustada. Päikseloojangul laulis ta
poisile laulu, kus lubas talle üllatust.
Kui poiss enne koidikut ärkas ja teele asus leidis ta teelt lõokesemuna. Ta korjas selle
ülesse ja pistis sooja. Munast koorus välja hiir, hiirekesest sirgus kass ning kassist lambatall.