Fifth level ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika Kroonika on kirjutatud ladina keeles ja tõenäoliselt ajavahemikus 12241227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. Henriku kroonika originaaltekst pole säilinud. Paljude praeguses Eesti ja Läti ajaloos oluliseks saanud isikute ja nähtuste kohta on Henriku Liivimaa kroonika ainus allikas. Kroonika struktuur Kroonika on jagatud 30 peatükiks, millest esimesed kaks käsitlevad vastavalt piiskoppide Meinhardi ja Bertholdi aega, järgnevatest käsitleb aga igaüks üht piiskop Alberti ametiaastat. Aastate arvestus käibki kroonikas piiskop Alberti
kavandamisel. Refereering pärineb 8. leheküljelt. Kasik, Reet 2011. Stahli mantlipärijad: Eesti keele uurimise lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 8. 1 Akadeemiline eesti keel Harjutus 4. Refereeri, ühendades kaks allikat. Lisa viited ning vormista viitekirjed. Originaaltekst Kirjandusallika info lk 27: Müüt pakub lihtsustatud maailmapilti. Autor Katrin Aava, artikli pealkiri: Inimrühm loob endale müüdi, mis seda „Ajalookirjutus retoorilise visiooni rühma koos hoiab ja tegutseda aitab, põhjendajana“; lk 27–29; ajakiri Haridus; nr jutustuse ehk narratiivi jõud annab 5; 2005. inimtegevusele õigustuse, toetab ja kujundab identiteeti.
vabastage hiire nupp. 4 Teksti kopeerimine ja teisaldamine Kui teil on ühes dokumendi osas tekst, mida soovite viia teise ossa, on teil kaks võimalust teksti teisaldamiseks ilma, et peaksite seda ümber tippima: Te saate selle kopeerida ja kleepida teise kohta või siis mujale teisaldada. Kui te kopeerite teksti, paigutatakse see tööpaanile Lõikelaud. Seejärel saate kleepida selle teise asukohta. Originaaltekst säilib. Kui aga teisaldate teksti teise asukohta, originaaltekst ei säili. Antud viis võib osutuda kasulikuks juhul, kui soovite oma dokumendis lauseid ja lõike ümber korraldada. Teksti kopeerimiseks ja teise asukohta kleepimiseks valige tekst, mida soovite kopeerida. Menüüs Redigeeri klõpsake käsku Kopeeri. Liigutage kursor asukohta, kuhu soovite kopeeritud teksti sisestada. Menüüs Redigeeri klõpsake käsku Kleebi. Teksti teisaldamiseks teise asukohta:
pikkaaegne mängimine väsitab nii lihaseid, kui ka närvisüsteemi. Peale 3-4 tunni pausid peaksid olema pikkemad. Lisaks sellele, peaks valima jõukohase programmi, hästi sööma, piisavalt magama, rohkem liigutada ja loobuda suitsetamisest ja alkohooli tarbimisest. *Kokkuvõtte Lõpetuseks, tahaks esile tõsta, et tervislik eluviis on ülioluline eduka muusiku jaoks, kuna pillimängimine ja laulmine nõuab väga palju energiat ja kontsentratsiooni. Originaaltekst http://www.rusnauka.com/33_DWS_2010/33_DWS_2010/Pedagogica/74237.doc.ht m
teiseusuliste vastu. 12. ,,Laul minu Cidist" pärineb 12. saj keskpaigast. 13. 14. Selle eepose eripära on see, et teosele on täiesti võõras religioosne fanatism ning see eepos on märksa tõetruum. 15. See on kirjutatud assonantsriimis 16. ,,Lugu Igori sõjaretkest" on loodud 1185 ja 1187 aasta vahel. 17. 18. Teos oli vastuolus tollase kirjandustraditsioonidega, sest seal oli ajaloolist minevikku igatsevat idealismi. 19. Eepose originaaltekst põles ära 1812 aasta Moskva tulekahjus. 20. Neil oli ühine luulevorm, temaatiline lähedus, mõned olid kirjutatud rohkem ajaloole lähtudes. Rüütlikirjandus (XII-XIII sajand) 1. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja seetõttu nimetataksegi tollast rüütlikirjandust ka kurtuaasseks kirjanduseks 2. Motiivina käsitletakse daamikultust. 3. Põhja-Prantsusmaal kutsutakse aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks
Herman Eek XII K „Rehepapp ja vanapagan“ Originaaltekst Ükskord oli mõisahärral rehepapp, kes kõikepidi usin ja osav mees oli. Ühel sügisel oli aga rehepapil õnnetus õnnetuse peale: ikka oli iga kord vilja puudus, kui ta aidamehega arvet tegi. Vaene mees pidi puuduva vilja iga kord omast taskust maksma, ja viimaks ei olnud härra ka seega veel rahul, vaid laskis rehepappi veel karistada pealegi. Oli nüüd rehepapil jälle niisugune raske päev mõisas olnud. Õhtul istus ta reheahju ees
Alihhanjan ja A. Alihhanov Aragatsil ja 1945-49 rühm teadlasi D. Skolbeltsõni juhtimisel Pamiiris. Aastast 1957 rakendatakse kosmilise kiirguse uurimisel Maa tehiskaaslasi jt. kosmoselennuaparaate. 1958 avastati Maa kiirgusvöönd, mille ehitust on pidevalt täpsustatud.[4] 7 Kasutatud allikad 1. http://www.fyysika.ee/uudised/?p=974 2. http://imagine.gsfc.nasa.gov/docs/science/know_l1/cosmic_rays.html (Tõlkis Kristen Sepp, originaaltekst: Lisa1) 3. Füüsika õpik 12. klassile, Ain Ainsaar, lk 49 Kosmilised kiired, lõik 4 ja 5, Tallinn ,,Koolibri" 1996 4. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4, Tallinn 1972 8 LISA 1 What are cosmic rays? Galactic cosmic rays (GCRs) are the high-energy particles that flow into our solar system from far away in the Galaxy. GCRs are mostly pieces of atoms:protons, electrons, and atomic nuclei which
Etnos= rahvus; Graphic= kirjalik, graafiline Antropoloogia= võõras kultuur Seega NB teksti loomine, eluviisi kirjeldus. Tõlgendus: uurija räägib oma uurimisloo. Thick description= Tihe kirjeldus. Mitte ainult mida vaid ka kuidas ütleb. Writing culture Ameerikas (Marcus & Fisher) Sotsiaalne tihedus: riietus, miimika, sõnavara, kõneviis, släng. Miks ta tegi/vastas/mõtles nii? Tervikpilt. NB. Tuntu nägemine võõraste silmadega. Originaaltekst paigutatakse repertuaaridesse. Rolli- identiteet. Individualistlik. Saatus. Humanistlik (enesekohased kogemused) jms. Vestluse kulg. Täpsustavad lisad. Tervikpilt. - Igapäevased olud mitte laboratoorium. - Erinevad allikad. Etnograaf nagu tolmuimeja. - Info kogumine on struktureerimatu. - Info analüüs ei eelda klassifikatsiooni. Ise kehtestad: nt füüsiline, formaalne, mitteformaalne. - Uuritavaks üks olukord/rühm/inimene.
Ümberjutustav referaat kujutab endast omasõnalist ja kokkuvõtlikku loetud teksti(de) esitamist. Referaadi hindamise aluseks on kasutatud tekstide sisu adekvaatne edasiandmine, selge vahe oma seisukohtade ja refereeritava teksti vahel, refereerimisele esitatavate nõuete täpne järgimine. Taolise referaadi pikkuse määrab õppejõud, kuid reeglina ei tohi see olla vähem kui 3 lehekülge trükitud teksti. Kompresseeritud ehk kokkusurutud tekst on referaadi liik, milles säilitatakse originaaltekst, kuid see on edasi antud kokkusurutult. Sellised referaadid tulevad arvesse eelkõige võõrkeelsete tekstide lühendatud tõlgetena. Hinnatakse üliõpilase oskust esitada kokkusurutud tekstis kõige olulisem originaaltekstist ja tõlke puhul selle sisulist ja keelelist vastavust originaaltekstile. Kontseptuaalne referaat on üliõpilastööna kõige sobivam, sest selle kirjutamine eeldab refereeritava teksti sisu ja põhiidee mõistmist ja adekvaatset edasiandmist. Kui
· keskaeg 13-15. saj. · renessanss 16-17. saj. · barokk 16-17. saj. · valgustus (klassitsism) 18. saj. · romantism 19. saj. · modernism 20. saj. algus · postmodernism 20-21. saj. 13-15 sajand KESKAEG ungari keele ja kirjanduse esimesed mälestised : Hauakõne ,Muinasungari Maarja-itk, legendid, kroonikad, ladinakeelse humanistliku luule esindaja Janus Pannonius keskajal oli hariduse ja kirjanduse keeleks seoses ristiusu levimisega ladina keel Vanim säilinud originaaltekst on (Tihanyi abtkonna asutamiskiri 1055). See on ladinakeelne dokument kloostri asutamise ja tema valduste kohta, kuningas András (Endre) I kinnitusega. Sisaldab 58 ungarikeelset sõna . Esimene ungarikeelne kirjalik terviktekst (tekstimälestis) umbes 1200. aastast pärinev (Hauakõne ja palve) on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst: Hauakõne on ladinakeelse teksti vabatõlge. Hauakõne esimene lause: Vaadake, mu ligimesed, oma
Järgmine maleajalooline jälg on pärit ajavahemikust 13281330, kus Liivi ordu ordumeister Werner von Orseln lubas rüütelvendadel tegeleda malega, samal ajal keelates kaardi- ja täringumängu. Umbes aastast 1350 pärineb esimene rahvusvahelise tähtsusega leid. Tartu toomkooli rektor Stephan tõlkis ladina keelest alamsaksa keelde Lombardia dominiiklase Jacobus de Cessolise kuulsa moraalijutluse malelistel allegooriatel. Selle originaaltekst ilmus 13. sajandi teisel poolel. De Cessolisele kuulub hulk uuendusi malemängu käigureeglites. Tähtsamad neist on etturi kaksiksamm algseisust, patt viigina, ühekordne kuningahüpe algseisust, mis oli vangerduse eelkäija ja mõned teised soovitused, mis vastupidiselt eelmärgituile ei saanud populaarseks. 14. 15. sajandil jõudsid uued reeglid tõenäoliselt ka Vana-Liivimaale, kuid täieliku eluõiguse võitmiseks kulus mitu sajandit. Veel 17. sajandil mängiti Liivimaal malet
o ordineerimine-preestrite ametisse pühitsemine, o koufirneerimine- leeritamine, o pühitsemine- oma õnnistuse andmine erinevatele asjadele o visiteerimine ehk visitatsioon- külastamine, ,,kiriku katsumine", kontroll vaimulike töö üle o sinodite korraldamine- tähtsamate vaimulike kokkutulek · preestrid- alama astme vaimulikud, toimetasid sakramente, pidasid jutlusi · kirikuõpetus põhineb piiblil. Originaaltekst oli heebreakeelne. Ladina keelde tõlgiti 4 sajandil püha Hieronymose poolt. · Ladinakeelne tõlge- vulgata · 1739 tõlgiti Eesti keelde · esimestel sajanditel pKr arendasid kirikuõpetust edasi kirikuisad. Tähtsamad Ambrosius, Augustinus ja Hieronymus. · Sajandite jooksul kujunes välja ka katoliku kiriku sakramendid-rituaalsed toimingud, millega antakse edasi jumala armu. · Nende õpetuse arendas lõplikult välja Peetrus Lombardus 12 saj.
kes jäävad kaanonist välja. Selle raamat sissejuhatavas osas Krull päris otsesõnu osutab sellele, et kirjanudslugu ei ole lineaarne narratiiv oma kindlate ja kesksete tegelastega, vaid kirjanduslugu on võrgustik, väga keeruliste mõjude ahel, kirjanduslugu on võimalik esitada ka hoopis teistsuguste rõhkudega. Krull kirjutab Swinburne'i biograafia värsivormis. Seda värssi iseloomustab fragmentaarsus, hüplikus. Osalt on see tekst Krulli originaaltekst, kuid selle kõrval on päris palju lõike näiteks Swinburne'i enda loomingus. Krull sünteesib huvitavalt oma ja võõra. Ometigi seda fragmentaarsust ja laialipillutatust keskendab Swinburne'i isik. Selline ülim fragmenteeritus, mida kohtasime eelmises raamatus, hakkab tasapisi taanduma. Luule peaks mõjuma selles raamatus erinevate meelte kaudu ja erinevate kunstide kooskõlas. See pole üksnes murtud read valgel paberil, vaid need read on paigutatud ja väga läbimõeltult
põlata. Mülleri meelest on nii, et mida lähemal on inimene jumalale, seda väiksem on hirm surma ees. Lapsed ja noored ei karda surma paaniliselt, aga täiskasvanud, kes hakkavad usust kaugenema ja selles kahtlema, kardavad rohkem. TÜ teoloogiliste tekstide spetsialist Marju Lepajõe on jaganud Mülleri jutlused kolmeks osaks: kibedus, selginemine ja hääbumine – kokku nimetab seda ühe õpetaja kannatuslooks. Mülleri originaaltekst on keeleliselt n-ö mitmekesine, sest on esitatud seguna mitmes keeles (eesti, saksa, ladina). Eesti keelt on hinnatud üsna tagasihoidlikuks ja selle oskuse vajadust pole eriti kõrgelt hinnatud. Mülleri halb eesti keeles tulenes Tallinnas liikuvate erinevat murret kõnelevate kohalikega – selle tagajärjel pole Müller keeleliselt stabiilne, vaid on mõjutatud ühe või teise murde traditsioonist ja grammatikast. 5. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule 17
annaabi.ee 
