käitluslitsentsi. Füüsiline isik on kohustatud oma kodumajapidamises ja isiklikes sõiduvahendites tekkinud vanaõli jäätmekäitlejale üle andma kohaliku omavalitsuse organite määratud korras. Kogumispunktid organiseerib kohalik omavalitsus.[2] Andmed taaskasutatava õli koguse kohta puuduvad, kuid hinnanguliselt arvatakse, et Eestis jõuab ümbertöötlemisele kolmandik kasutatud õlist.[3] Vanaõli kogumine Vanaõli tuleb pakendada õlikindlasse pakendisse (soovitavalt originaaltaara), mis tuleb märgistada vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr. 39 29. aprillist 2004 ,,Ohtlike jäätmete ja nende pakendita märgistamise kord". Kui jäätmed säilitatakse originaalpakendis ja oma omadustelt ei erine oluliselt sellest ainest, millest põhiosa jäätmetest on moodustunud, võib pakendile jätta sellel juba olemasoleva märgistuse. Vanaõli veol tuleb täita ,,Ohtlike veoste autoveo eeskirja" nõudeid ja see vedu tellida vastavalt õigust omavalt firmalt. [4]
Regenereerimine on vanaõli puhastamine baasõli tootmiseks. Vanaõli kogumine. Jäätmevaldaja, kes vanaõli ei taaskasuta ega kõrvalda , on kohustatud selle üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Praegu on Eestis 3 ohtlike jäätmete kogumiskeskust Vanaõli pakendamine ja märgistamine. Vanaõli tuleb pakendada õlikindlasse pakendisse (soovitavalt originaaltaara) , mis tuleb märgistada vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr. 39 29. aprillist 2004 ,,Ohtlike jäätmete ja nende pakendita märgistamise kord". Kui jäätmed säilitatakse originaalpakendis ja oma omadustelt ei erine oluliselt sellest ainest, millest põhiosa jäätmetest on moodustunud, võib pakendile jätta sellel juba olemasoleva märgistuse. Vanaõli veol tuleb täita ,, Ohtlike ainete veo autoveo eeskirja" nõudeid ja see vedu tellida vastavat õigust omavalt firmalt.