luua see elamiskõlblikuks ja selles protsessis korduvalt kasutada ka vanu detaile ja materjale. Vanad originaaldetailid on pandud ilustama ka uusi ehitusi. Niimoodi võib selguda, et väljavahetamine ja uue ehitamine, mis meil renoveerimise praktikas endiselt domineerima kipub, ei pruugi alati sugugi optimaalne lahendus olla. Tuleb arvestada kvaliteedi nüansside, materjali kvaliteedi, miks mitte ka vanade asjade eheduse ja originaalsusega ja siis võib selguda, et kaalukauss puht ka majanduslikult võttes praktiliseltki vana asja korrastamise kasuks kaldub. Sageli saabki määravaks see, kas me oskame vana hinnata enne selle väljaviskamist või hakkame pärast kahetsema! Säästvalt renoveerides säilitame me väärtuslikud materjalid, unikaalsed oskused, loome tervisliku ja kordumatu keskkonna. Meelespea säästvaks renoveerimiseks. 1. Varu aega
protsessuaalsete teadmiste repertuaari. Andekate laste metakognitiivne eelis avaldub teadmatute või uute ülesannete lahendamisel. Andekus ja loovus Loovus hõlmab kahte komponenti: loomine kui tegevus ja looming kui loomeprotsessi tulemus, mida mõjutavad ühtviisi nii inimese isiksuseomadused kui ka tema motivatsioon. Loovus kui eeldus luua uut ja originaalset (ideid, lahendusi, produkte) on seotud mõtlemise paindlikkuse, voolavuse ja originaalsusega. Loova või andeka käitumise tunnuseks on inimese loomingulisusele suunatud hoiak. Loovate isiksuste ühe silmapaistvama omadusena on märgitud lakkamatut uudishimu kõige vastu, mis nende ümber toimub. Selline ülim ja pidev entusiasm kogemuste omandamiseks on ka ilmselt põhjuseks, miks loovatele isikutele omistatakse sageli teatud lapselikkust või nähakse nende käitumist lapsemeelsena. Haridussüsteemi suurimaks puuduseks peetakse vähest tähelepanu loovuse arendamisele.
luua see elamiskõlblikuks ja selles protsessis korduvalt kasutada ka vanu detaile ja materjale. Vanad originaaldetailid on pandud ilustama ka uusi ehitusi. Niimoodi võib selguda, et väljavahetamine ja uue ehitamine, mis meil renoveerimise praktikas endiselt domineerima kipub, ei pruugi alati sugugi optimaalne lahendus olla. Tuleb arvestada kvaliteedi nüansside, materjali kvaliteedi, miks mitte ka vanade asjade eheduse ja originaalsusega ja siis võib selguda, et kaalukauss puht ka majanduslikult võttes praktiliseltki vana asja korrastamise kasuks kaldub. Sageli saabki määravaks see, kas me oskame vana hinnata enne selle väljaviskamist või hakkame pärast kahetsema! Säästvalt renoveerides säilitame me väärtuslikud materjalid, unikaalsed oskused, loome tervisliku ja kordumatu keskkonna. Meelespea säästvaks renoveerimiseks. 1. Varu aega
Friedebert Tuglase sõnul on novell nagu sonett proosas. Tuntud novellimeistrid: · August Gailit · Nikolai Gogol · Franz Kafka · August Mälk · Edgar Allan Poe · Anton Tsehhov · Friedebert Tuglas · Peet Vallak · Arvo Valton Aforism (kr aphorismos 'piiritlemine, määratlus'), mõttetera, efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus. Aforism ei tõesta ega argumenteeri, vaid mõjub vaimukuse ja originaalsusega: · Teravmeelsus on haritlase häbematus. (Aristoteles) · Igaüks kuuleb ainult seda, millest ta aru saab. (Johann Wolfgang von Goethe) · Südametunnistus on koer, kes käib su kannul ja haugub. (Autor teadmata) Aforismid on lühikesed, mõni koosneb ainult paarist sõnast: · Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) · Teadmine on jõud. (Francis Bacon) Kui aforismidele lähedased vanasõnad ja kõnekäänud on anonüümsed, siis aforism on
vähendada nende mõju. Peamised ideed: Teadmised on jõud. Teadmised on selleks, et teha inimesed loodusest sõltumatuks. Inimene vajab leiutamise meetodit. Kogemuse kaudu saadud teadmised on inimkonna hüvangu eelduseks. Thomas Hobbes 1588-1679 Paarkümmend aastat pärast F.Baconit tõuseb esile tema õpilane Th.Hobbes. Ta polnud silmapaistev mitte niivõrd oma originaalsusega, kuivõrd oma mõtteselguse ja järjekindlusega. 2. Hobbesi filosoofia üldlaad. Erinevalt Baconist leiame siin avaruse ja laiahaardelisuse asemel üksikasjadesse ja peensustesse uppuvat kitsust. Ta filosoofiline huvi koondub kolme objekti ümber: loodus, inimene ja ühiskond. Esimeseks ja kõige põhilisemaks on loodus ise oma konkreetses antuses. Vahetu kogemus, mis on antud taju kaudu, on tema jaoks ainus väärtuslik materjal õigeks tunnetuseks. Kõik
riigi kodakondsus." Seda definitsiooni tuleb tunnistada korrektseks, kuna defineeritav on samuti eitavas vormis. 4. reegel: Definitsioon peab olema arusaadav. (Ignotum per ignotius - tundmatu tundmatu kaudu.) Reegel kohustab definitsiooni koostama niisugusena, et defineerivas ei esineks mõisteid, mis on ebaselged ja vajaksid omakorda defineerimist. Selle reegli nõude vastu eksitakse üldjuhul harva, kuid Hegeliga on seda juhtunud, nähtavasti püüdest originaalsusega ületada eelkäijaid. Riiki defineerib Hegel järgmiselt: "Riik on maailma vaimu poliitiline ilmutis." Ebaselge on mõiste "maailma vaim", samuti "poliitiline ilmutis", mistõttu selles on topeltviga ja definitsioon on ebakorrektne. Olles ülevaadanud defineerimise 4 reeglit võib kokkuvõtteks öelda, et modaalsuselt on esimene ja neljas reegel kohustava, teine ja kolmas reegel - keelava iseloomuga. Reeglite tundmine ja nendest kinnipidamine võimaldab
paremini on säilinud tolleaegsed linnad ja ehitised Pompejis. See linn mattus 79 a m.a.j. Vesuuvi vulkaanipurskest tulnud laava ja tuha alla ning konserveerusid mitmeteks sajanditeks peaaegu tervetena laava sisse. Alles 18. sajandil alustati selle linna väljakaevamist. Üks kuulsamaid Rooma arhitekte oli APOLLODOROS Damaskusest. ROOMA SKULPTUURIKUNST Algul domineerisid roomlaste skulptuuris kreeka meistrid. Rooma meistrid matkisid kreeklasi ja nagu ei julgenudki algul oma uute ideede ja originaalsusega algust teha. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid ka oma jumalaid Kreeka eeskujude järgi kujutama. Samuti veeti vallutatud Kreekast ka palju kunstiteoseid sõjasaagina sisse. Nii vallutaski kogu kreeka kunst Rooma. Kreeka kunst sai ülikute suurmoeks, igaüks tahtis seda omada ja kui ei jätkunud originaale, lasti teha täpseid koopiaid. Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus
· Kuuluvad geomeetrilisse stiili · Mustrid on asetatud ribadena( asuvad kaelal ja ülemisel osal) 1,8 meetrit ROOMA KUNST 800eKr EHITUSKUNST: Püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust SKULPTUUR: Algul domineerisid roomlaste skulptuuris kreeka meistrid. Rooma meistrid matkisid kreeklasi ja nagu ei julgenudki algul oma uute ideede ja originaalsusega algust teha. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid ka oma jumalaid Kreeka eeskujude järgi kujutama. Samuti veeti vallutatud Kreekast ka palju kunstiteoseid sõjasaagina sisse. Nii vallutaski kogu kreeka kunst Rooma. Kreeka kunst sai ülikute suurmoeks, igaüks tahtis seda omada ja kui ei jätkunud originaale, lasti teha täpseid koopiaid. Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus
tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvahelisi ja enesehinnangulisi huvisid, tegeldakse spetsiifilise meediumiga ja selle originaalsusega võrreldes varasema kunstiga Reaalteadused on universaalsed, nii uskusid ka kunstnikud oma kunsti olevat universaalse. Modernistlikus kunstimudelis peeti maalikunsti juhtivaks kunstitegemise viisiks. Lääne kunstimaailma metropoliks peeti kuni II Maailmasõjani Pariisi ning pärast II Maailmasõda New Yorki (ja Moskvat), olulisemad kunstiuuendused leidsid kõigepealt aset enamasti seal, laiendades pikapeale mõjuvälja teistesse kultuuridesse, sh eesti kunsti.
*kunstiteose originaalsuse küsimus: mis teeb teose originaalseks? Peaegu kõik maailma objektid on unikaalsed. Kõik inimesed, asjad. Aga kõik erinevad asjad ei ole veel originaalsed seetõttu, et on unikaalsed. Ühed ütlevad, et polegi olemas originaalsust, et see on ideoloogiline mõiste. Teised ütlevad, et originaalsus ei tähenda mitte millegi uue tegemist, vaid sellest saab rääkida kui uuendustest mõne zanri reeglites. Kui teised neid uusi reegleid järgima hakkavad, ongi tegemist originaalsusega. 3. Kes on kunstiteose autor? 1. Kunstnik on vahendaja, meedium, kes annab kunstiteosele mingi vormi. (Samanistlik mõtlemisviis) 2. Kunstnik on tehnik/meister kunstnik oskab seda, mida oskab, tänu oma tehnilistele teadmistele 3. lugeja/vaataja poolt moodustatud konstruktsioon Kultuuri filosoofia .. on filosoofia valdkond, kus küsitakse: - kultuuri loomuse kohta - kultuuri ja inimese vahekorra kohta (kultuuri rolli kohta inimeseks olemises)
· Sissejuhatus · Selline tajumine on ülimalt subjektiivse · Paarkümmend aastat pärast Fr. Baconi tõuseb iseloomuga, esinedes üksnes tajuvas inimeses. esile Th.Hobbes. · Kogemus pole midagi muud kui ajus talletatud · Ta polnud silmapaistev mitte niivõrd oma tajude summa. originaalsusega, kuivõrd oma mõtteselguse ja · Loodusfüüsika järjekindlusega. · Inimese omapäraks on see, et ta on võimeline · Elu ja looming mälus kätkevaid tajusid sõnadega edasi andma. · Sündis maavaimuliku pojana. · Sõnad on vaid konventsionaalsed märgid tajude,
• Kommunikatsioon – valmisolek uue idee või produkti avaldamiseks teistele inimestele. • Hindamine – väljapakutud idee või produkti uudsust, vajalikkust, olulisust, efektiivsust, eetilisust hindavad teised olulised isikud (õpe- tajad, valdkonna eksperdid vm). Loovus kui eeldus luua uut ja originaalset (ideid, lahendusi, produkte) on seotud mõtlemise paindlikkuse, voolavuse ja originaalsusega (Guilford, 1979). Oma kolmemõõtmelises intelligentsuse mudelis leidis Guilford, et on olemas kaks viisi mälus salvestatud informatsiooni töödelda: kon- vergentne ja divergentne mõtlemine. Konvergentne arutelu käib tavaliselt mingi kindla algoritmi kohaselt ja selle tulemuseks on üks kindel loogili- selt põhjendatud lahendus. Divergentse mõtlemise puhul on “õigeid” la- hendeid palju. Loova mõtlemise testid põhinevadki peamiselt divergentse mõtlemise mõõtmisel