Et Henriku kroonika on ainus üksikasjalik kaasaegne teos eestlaste ja nende lõunanaabrite alistamisest, siis on sõltub tänane arusaam enamjaolt just selles kirjutatust. Seetõttu võib arvata, et kroonika annab üpris moonutatud pildi eriti piiskopi rivaalide, ordu ja taanlaste tegevusest, püüdes nende rolli Liivimaal vähendada. Henriku kroonika originaalteksti pole säilinud, vanimaks ärakirjaks on 14. sajandi algusest pärinev Codex Zamoscianus Warsawiensis, mida peetakse ka kõige originaalsemaks ümberkirjutuseks. Esimest korda ilmus Henriku kroonika trükis juba 18. sajandil, samal ajal ilmus ka selle saksakeelne tõlge. Eesti keeles ilmus Henriku kroonika osi Jakob Hurda teoses "Pildid isamaa sündinud asjust", mis ilmus 1871. aastal "Postimehe" lisalehes ning 1879 ka eraldi raamatuna. Esimene täielik tõlge ilmus aastatel 18811884 Jaan Jungi poolt teostatuna. Esimene teaduslik väljaanne ilmus aga alles 1962. aastal Rootsis, seni
Tegelikult on knekeel (ja knekeeled) erakordselt keerulise ehitusega ja sisaldavad kikvimalikke stiile, argoosid, slnge. Kui vlismaalane pib eesti keelt siis ta teeb seda lbi knekeele, sest liialt raske oleks tema jaoks ppida kohe kirjakeelt, knekeelt on tal lihtsam ppida kuulates teisi inimesi rkimas ja ise kneluses osaledes. Kui knekeel kaoks ra siis eesti keele ppimine oleks raskem ja vlismaalased ei viitsiks seda teha. Slng on enda jaoks mugavamaks vi originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale hiskonnarhmale ja enamasti mitte kogu hiskonnale tervikuna. Tihti kajastab slng selle hiskonnarhma ellusuhtumist, vrtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Kindlasti ei ole slng ainult roppused vi siis markantsused nagu niteks Segens, krae, kuhu kursid?. Vaevalt teate teiegi kedagi, kes kasutaks enda vljendamiseks ainult slngi. Enamasti esineb slng keeles muude, tavaliste snade vahel
välja pääses, veeretasid jumalad tema teele järjest rohkem takistusi, seda juba lapseeast peale. Multifilmis midagi sellist silma ei torkanud, kui välja arvata allilma jumal Hadese õelad lõksud Heraklese alistamiseks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõlemas filmis oli originaalse Heraklese looga nii mõndagi ühist, kuid ilmselgelt meelelahutuslikel eesmärkidel muudeti stsenaariume rezissööride ettekujutuste ainetel vastavalt originaalsemaks. Kuigi mõlemal Heraklesel oli palju ühisjooni, polnud nad identsed. Vaadatud multimeediatekstide vaatamine oli meeldiv ja minu jaoks midagi uut.
Sellise raamatu põhjal võiks jääda seesama emotsioon, mis esmakordsel lugemisel tekkis. Olen poolt, et see raamat tõesti on originaalse, ebatavaline ja et see võib olla igavuse peletuseks kirjutatud. Mõte kipub igavust tundes ringi rändama ja sellised lood võivadki tekkida. Muidugi olen üdini nõus väitega, et maailmas pole sugugi kõik nii sünge ja tume nagu Albert Kivikas seda kirjeldas. Ja veidi rõõmsameelsust samasuguste sõnamängudega oleks ehk muutnud selle teose veelgi originaalsemaks. Aga sellegipoolest ei kipuks ma seda lugema üle ühe korra! Kas loominguvabadusel on piirid? Kindlasti mitte. Usun. et inimene võib kirjutada seda, mis pähe hüppab, kas või Albert Kivikase ,,Lendavad sead" on selle tõestuseks. See raamat on ka ilmavalgust näinud, seega pole ilmselt vaba mõttelend keelatud. Küll aga võib siin rolli mängida see, kui suureks osutub selle lugejaskond. Ehk et me igaüks võime kirjutada endale sahtlisse, päevikut pidada jne.
eristada. 1.1 Mis on släng? Eesti Keele Instituudi kodulehel arvatakse, et släng on eri keelekujund. ,,Rahvuskeele tüvest lahknevad eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitiste kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse ning muust ühiskonnst eristumise näitamiseks." (Eesti Keele Instituut) Släng on enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna. Tihti kajastab släng selle ühiskonnarühma ellusuhtumist, väärtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Mai Loog, üks esimesi slängiuurijaid Eestis on kirjutanud: ,, Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles." (Loog, 1991: 6) Uurimistöö autori arvates on släng keele mugandamise viis, mille abil saavad
Kui inimestel ei ole põhjust õigekirja jälgida, siis loomulikult seda ei tehtagi, vaid kirjutatakse nii kuidas on mugav ja lihtne. 2. Slängi kasutatavus ,,Miks kasutatakse slängi ?" H.Wentworth ja S.B.Flexner on oma Ameerika sõnaraamatu eessõnas põhjustena välja toonud slängi lühidust, löövust, uudsust ja kõla tekitamise rõõmu. Mainitud on ka see, et släng võimaldab põgeneda igapäevase elu rutiinist. (4) Tihtipeale on släng muudetud enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks, mida enamasti kasutavad teatud ühiskonnarühmad, mitte terve ühiskond korraga. Isik, kes kasutab slängi, soovib olla uudne, teistest erinev, näidata välja oma nutikust, tekitada salapära ning varjata üleliigsete kuulajate eest teatud infot. Enamasti esineb släng keeles muude, tavaliste sõnade vahel. Samuti annab släng võimaluse olla napisõnaline ja konkreetne. Need, kes slängi kasutavad, ei pruugi seda mõnikord ise märgatagi.
see on pigem jumalik, kui inimlik ja oma elulisuse pärast peetakse seda täielikuks imeks.Maal on arvatavasti maalitud Firenze aadliku Giocondo naisest Mona Lisast.Mona Lisa`ga rajas Vinci uue suuna portreemaalis ta pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisega. (Käsper, 1998) 1504-1506 aastal maalis ta ,,Anghiari lahingu" Palazzo Veccio saali seinale,mis kujutas ühte lahingut Firenze ajaloost.Maal on tänaseks hävinenud.Sellest tehti ka mitu koopiat.Kõige originaalsemaks koopiatest peetakse Poggi maali, mis asub praegu Uffizi galeriis, Firenzes.Kuulsaim koopiatest on Rubensi maalitud koopia, kuid see on maalitud ilma originaali nägemata, vaid vanemate koopiate pealt.(Käsper, 1998) 2.1.4.Teine Milano periood 1511-1515 valmis maal ,,Bacchus", millel oli algselt kujutatud Ristija Johannes, kuid see maaliti üle, kuna Ristija Johannes oli sobimatult alasti.Pildil maaliti pühak Bacchuseks,
Juba 1930. aastate lõpul, pärast põhjalikku tutvust lüürikaga, esimest romaani ,,Konrat puhub tornist" kavandades, romaani kui zanri uurides oli kirjanik veendunud traditsioonilise aristotelesliku kolmikjaotuse lüürika, dramaatika, eepika formaalsuses reaalselt segunemine on sonetipärjas sedavõrd läbiv, et lüroeepiline lisamääratlus on piisavalt õigustatud. Kangro hilisemas loomingus esineb jälle puhtalt lüüriline luule, ent ta luule kõige originaalsemaks osaks võiks pidada just seda lüroeepikalähedast, tsüklitesse koondavat lüürikat, mis omandab kergesti nö amorfse poeemi tunnused. See algab kogus ,,September" jätkub ,,Varjumaas" ja kogus ,,Puud kõnnivad kaugemale". Edasi kogudes ,,Allikad silla juures" ning ,,Merevalgus. Tuuletund". Viimastest kogudes lüroeepiline münt taandub, kuid hoopiski mitte täielikult (,,Katke Emajõe eleegiast" jt). See ei ole aga traditsiooniline
1.1 Mis on släng? 6 Eesti Keele Instituudi kodulehel arvatakse, et släng on eri keelekujund. ,,Rahvuskeele tüvest lahknevad eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitiste kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse ning muust ühiskonnst eristumise näitamiseks." (Eesti Keele Instituut) Släng on enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna. Tihti kajastab släng selle ühiskonnarühma ellusuhtumist, väärtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Mai Loog, üks esimesi slängiuurijaid Eestis on kirjutanud: ,, Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles." (Loog, 1991: 6)
annaabi.ee 
