eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu. Ruja Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres Põldroo, laulis Urmas Alender. 1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli mängima Margus Kappel, 1985. a aga Igor Garsnek. Kuna klahvpillidemängijate sulest tuli enamik originaalloomingust, siis nende vahetumisega kaasnesid ansambli muusikas alati märgatavad stiilimuutused. Erinevail aastail on Rujas mänginud palju eesti tippmuusikuid: lisaks eelnimetatutele ka Priit Kuulberg, Ivo Varts, Toomas Rull jt. Ruja mängis enamasti omaloomingut ja kasutas laulusõnadena sageli eesti luulet, seetõttu võib ansamblit kahtlusteta pidada üheks eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks. Urmas Alender Urmas Alender (22. November 1953 29.
Härma Leipzigis, tehes sealt kontsertreise ka teistesse Saksa linnadesse. M.Härma tutvustas igati eesti rahvuslikku kunsti välismaal. Pöördunud tagasi kodumaale, asus M.Härma Tartusse ning püüdis elatuda muusikaõpetajana. Ühtlasi jätkas ta kontsertreise Eestis. Samal aastal asutas ta Tartus oma esimese segakoori. Selle avakontsert toimus 27.novembril 1894. a. Koor laulis ka Riias, Pihkvas, Peterburis. Repertuaar koosnes peamiselt M.Härma enda rahvalauluseadeist, aga ka originaalloomingust. Nendel konservatooriumi lõpetamisele järgnenud aastatelandis M.Härma palju orelikontserte Tallinnas, Tartus, Pärnus, Peterburis, Helsingis ja Riias. Suur kultuurilooline tähtsus on tema esinemistel tagasihoidlikes maakirikuis. Sel moel tutvustas ta klassikalist orelirepertuaari ja tegi muusikalist kasvatustööd kõige laiemates rahvahulkades. Kontserdil Suure- Jaani kirikus tallas orelit nooruke A.Kapp, kes hiljem jutustas, et siit sai ta suurima tõuke oma kutse valikule
Eelkõige sai Engel tuntuks aga Helsingi Senati väljaku kujundamisega, millest kujunes üks stiilsemaid klassitsistlikke linnakeskusi. Maalikunst ja graafika Eestimaa kunstielu oli 18.-19. sajandi vahetuseni üsna loid. Teatud elavnemine toimus alles siis, kui siia saabusid sakslased Karl August Senff (1770-1838) ning Gerhard Franz ja Karl Ferdinand von Kügelgen. Senff tuli 1803 Tartu ülikooli joonistusõpetajaks. Teda ehk ei olegi õige nimetada klassitsistiks, sest tema originaalloomingust on väga vähe teada. Peamiselt tegeles ta graafikaga Paremini õnnestusid portreed. Neist on tuntumad krahv Wittgensteini (1815) ja marssal Barclay de Tollyt (1816) kujutavad tööd. G. F. von Kügelgen oli Euroopaski tuntud portretist. 1798. aasta veetis ta Tallinnas ja Põhja-Eestis, kuid aasta lõpus sõitis Peterburi ja 1803 otsustas minna kodumaale. Tagasiteel tuli ta veelkord Eestisse. Tema töid (J. W. Goethe, 1808-1809, K. Morgenstern, 1809 ) on ka Tartu Ülikooli Raamatukogus.
annaabi.ee 
