Kitarrist Aldo Järve on tuntud ansamblitest Kavaler (tegutses aktiivselt 1980ndatel), Folkmill ning Zorbas. Aldo annab sellest õppeaastast Haapsalu Gümnaasiumis kitarritunde. Margus Tokko ja Anti Nöör on läänlastele hästi tuttavad ansamblist Pankrot. Rahvamuusikaansamblis Kalamies musitseerib koos nendega ka Viive Marleen. Madis Marleen on Haapsalu tuntuima progerokiansambli Melotrap trummar. Ansambli repertuaaris on lisaks Anneli originaalloomingule ka palju pärimusmuusikat Iirimaalt, Norrast, Rootsist, Soomest ja mujalt. 8 American Beauty Car Show Reede 11.07 18.00 Avatakse väravad 19.00 Ürituse avamine 20.00 Me, Myself and I 22.00 Peeer Günt 00.00 Naiste cruising Laupäev 12.07 12.00 Avatakse väravad 14.00 Autode tutvustamine 16.00 Singer Vinger 18.00 Kosmikud 19.00 Loosimised ja autasustamised 20
Tragöödia taassünd Läänes algas Itaalias. Renessanss tõstis uuesti au sisse antiikaja kirjanikud. Dante suureks eeskujuks said Vergilius, Ovidius, Lucanus jt. rooma poeedid. Itaalias linnades hakati sel perioodil õpetama kreeka keelt, tutvustama kreeka kirjandust. Antiiktragöödia mõju järgnevate sajandite Euroopa kultuurile on suur. Selles eristub kaks külge: esiteks, tragöödiate endi taaselustamine (lavastamine, tõlked) ja teiseks, kaudne mõju kirjanike endi originaalloomingule, tegelaskujudele ja sündmustikule. 16. Sajandil tõlkisid Prantsusmaal tragöödiaid Pierre de Ronsard, Joachim du Bellay, Étienne Jodelle jt. Nad lõid antiikeeskujude põhjal ka algupäraseid lavateoseid. Hiljem arenes tragöödia oma esialgse loova vaiumu juurest akadeemilisuse ja rangete reeglite kehtestamise poole. Endiselt nõuti aja, koha ja tegevuse ühtsust. Tragöödia reegleid rakendas oma
Tekstid võttis ta enamasti rahvaluulest, kasutades aga ka kaasaegsete luuletajate, Koidula, Jakobsoni ja Faehlmanni värsse. Thomsoni laulude temaatika piirdus peamiselt armastus- ja looduslüürikaga. Lüüriline tundelaad valitses samuti tema isamaalistes lauludes. Thomson taotles oma loomingus rahvuslikkust ja saavutas selle varem, kui nii mõnigi parema muusikalise haridusega helilooja. Rahvamuusikasse süüvimine andis rahvuslikku värvingut ka tema originaalloomingule ("Kannel", "Laula, laula, suukene", kus rahvaluuleline on üksnes tekst). Eestist eemal elades ei saanud Thomson siiski kuigi palju teha oma laulude ja tõekspidamiste levikuks. Üksikutel lauludel, mida laulma hakati, oli tema kaasajale väiksem mõju kui nad oleksid väärinud. Karl August Hermann- Hermann on olnud väga viljakas helilooja. Parim osa tema loomest on koorilaulud, algupäraste laulude ja rahvaviisiseadete arv ulatub 300-ni. Tema muusikat on
annaabi.ee 
