Seejuures osutub ,et nullide arv m ei saa kunagi ületada pooluste arvu n. Tingimust nimetatakse ülekandefunktsiooni realiseeritavus või võimalikkus tingimuseks . hilistumine vt. Punkti 3,6 4.7 Siirdeprotsesside arvutus vaata punkti 3.4 4.8 Hüppe ja impulskaja vaata punkti 3.5 4.9Hüppe ja impulskajade maatriks - impulsskajade maatriks (<(t)>tähendab impulskajade vektorit) H(t)=Ce At B+D<(t)> Hüppekajade maatriks G(t)=CA -1(eAt-E)B+D esimene on saadud üleminekuga operaatorkujutiselt originaalidele, teine aga integreerimise tulemusena. 4.91 Kuidas on võimalik ülekandemudelite põhisel analüüsil arvestada mittenullist algolekut? 5.1 Stabiilsus ja süsteemide käitumine- Süsteemi omadus säilitada väikeste häiringute korral piisav lähedus endisele (häiringueelsele) dünaamilisele reziimile. Eristatakse tasakaaluoleku, liikumistrajektoori, liikumisorbiidi, isevõnkumisprotsessi ja struktuuri stabiilsusi, harva muidki
(m-UKF lugeja järk, n-UKF nimetaja järk). Siirdeprotsesside arvutus- tekivad teatava sisendsignaali rakendamisel süsteemi sisendis. Nendes arvutustes kasutatakse põhilise valemina Y(S) = H(S) U(S). Hüppe- ja impulsskajad- vt 3 teema alt. Hüppe- ja impulsskajade maatriksid- impulsskajade maatriks (<σ(t)>tähendab impulskajade vektorit) H(t)=CeAt B+D<σ(t)> Hüppekajade maatriks G(t)=CA-1(eAt- E)B+D esimene on saadud üleminekuga operaatorkujutiselt originaalidele, teine aga integreerimise tulemusena. Kuidas on võimalik ülekandemudelite põhisel analüüsil arvestada mittenullist algolekut?: 5. Stabiilsus ja süsteemide käitumine- Algolek Süsteemi algoleku x(0) puhul on süsteem algtingimustes (süsteemi muutujad voi parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel.) Vabaliikumine- Vabaliikumine (xv) on seotud algolekuga x(0). Sundliikumine- Sundliikumine on seotud sisendiga u(t).
Impulsskaja kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustajana (ülekandekarakteristikuna). Küllalt lühikese impulsi kasutamisel sisendis piisavalt täpselt eksperimentaalselt mõõdetav. Hüppe- ja impulsskajade maatriksid:Impulsskajade maatriks ( σ(t) tähendab impulskajade vektorit) H(t)=CeAt B+Dσ(t) Hüppekajade maatriks G(t)=CA-1(eAt-E)B+D Impulsskaja maatriks on saadud üleminekuga operaatorkujutiselt originaalidele, hüppekaja maatriks aga integreerimise tulemusena. Kuidas on võimalik ülekandemudelite põhisel analüüsil arvestada mittenullist algolekut? Algtingimused on süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused analüüsi alghetkel. Mittenulline algtingimus – kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Sisendi ja väljundi omavahelisi seoseid diskreetaja süsteemis kirjeldab n-ndat järku diferentsiaalvõrrand
Materjali valikukriteeriumid sõltuvad projekti eesmärkidest, tehnoloogilistest ja rahalistest piirangutest, autoriõigusest ja intellektuaalomandi õigustest ning teiste digitaalprojektide olemasolust samas valdkonnas. Lisaks tuleb vaagida materjalile juurdepääsu. Digiteeritava materjali valikul on põhiline alljärgnev. · Hinnata originaalide konserveerituse astet ning nende asukoha kindlakstegemise ja digitaalkujul kättesaadavuse võimalusi. · Juurutada säilituspõhimõtted originaalidele, mis vajavad hädasti konserveerimist ja mille digitaalversioone ei saa algteoste kriitilise seisukorra tõttu kasutajatele kättesaadavaks teha. · Hinnata allikmaterjali asjakohasust siduskasutuseks. · Arvutada välja digiteerimiskulud. Autoriõiguste kaitseks peavad pildid olema varustatud nähtamatute vesimärkidega. Konkreetses kultuuriprojektis oma eesmärke taotlev kultuuriüksus peab arvestama koostalitlusvõime ja andmete taaskasutamise vaatenurki.
annaabi.ee 
