(hingamine, südametegevus). q Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist. q Refleksikeskused: § Seedetalitlus § Hingamine § Vasomotoorne ja südame talitlus § Higistamiskeskus Piklikaju PEAAJU Keskaju: q närviimpulsside liikumine pea ja seljaaju vahel. q tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. q akustilised orienteerumisrefleksid. q optilisted orienteerumisrefleksid. Keskaju www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg Vaheaju: q reguleerib ainevahetust, PEAAJU q reguleerib paljunemist, q reguleerib kehatemperatuuri. q Aju peamine informatsioonikeskus: § teadete vastuvõtmine § sorteerimine § koordineerimine Vaheaju HÜPOTALAMUS
Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid. Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) Interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid) Vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Tingitud reflekside tekkemehhanism.
Piklikaju Ajusild Väikeaju, piklikaju, ajusild · Piklikaju ajusild Hingamine, vereringe-süda Neelamine Aevastamine, okserefleks · Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal · Ajusild · Tähelepanu, ärkvelolek · Uni, näolihased väikeaju · Keel, silma, kõrva kontroll piklikaju Keskaju · Automaatsete liigutuste keskus · Optiliste ja akustiliste orienteerumisrefleksid e keskused Näiteks pea pööramine ootamatu valguse või heli korral · Info liikumine aju eri osade vahel vahel Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest · Taalamus Info edastus ajukoorde · Hüpotaalamus Toitumine, kehatemp. Seksuaalne käitumine Vedelikutarbimine Hormonaalne regulats Emotsionaalne kontroll Vaheaju · Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest Vaheaju osad · Taalamus · Hüpotaalamus Vaheaju
erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) (nt neelamine, aevastamine, oksendamine, köharefleks, pilgutamine, mälumisrefleks, imemisrefleks, orienteerumisrefleks) on seotud selja- ja piklikajuga. · Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: · Toiterefleksid · Kaitserefleksid · Orienteerumisrefleksid · Sugurefleksid Jaotus retseptorite järgi: · Eksteroretseptiivsed ( nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) · Interoretseptiivsed ( baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid Vastureaktsiooni järgi: · Motoorsed · Sekretoorsed · Vasomotoorsed · Troofilised 19. Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks.
• erutuse levikut on võimalik pidurdada; • närvikeskustest edasiminevate impulsside sagedus oleneb ärritaja tugevusest ja sagedusest ning närvikeskuse funktsionaalsest seisundist. 6. Milline on mälu ülesanne inimese organismis ja kuidas ta jaguneb?salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. • lühimälu ehk hetkemälu; • püsimälu. 7. Kuidas jagunevad refleksid inimese organismis bioloogilise tähenduse järgi? • toiterefleksid; • kaitserefleksid; • orienteerumisrefleksid; • sugurefleksid. 8. Kuidas jagunevad refleksid inimese organismis käitumisreaksioonide järgi? *tingimatud ehk kaasasündinud ehk pärilikud refleksid→seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste autonoomsete funktsioonidega; *tingitud ehk elu jooksul omandatud refleksid. 9. Millised on autonoomse närvisüsteemi ülesanded inimese organismis? • juhib inimese organismis tahtele allumatuid liigutusi;
Somaatilised, mis mõjutavad lihaseid 15.Kirjelda I.Pavlovi töid reflekside uurimisel. (pane kirja näide koerast) I.Pavlov avastas tingitud refleksid. Ta tegi katseid koerte peal vaadates nende reaktsiooni toidule. Ta avastas et toitu nähes hakkab koer sülge eritama. Sama toimus, kui Pavlov helistas kella, mis andis koerale märku toidu saamisest. Samuti Pavlov avastas kaitserefleksid, soorefleksi, orienteerumisrefleksid. 16.Mille poolest erinevad hall- ja valgeaine, kus paiknevad? HALLOLLUS närvirakkude kehad, rohkesti neurogliiarakke, VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv Mõlemad kesknärvisüsteemis 17.Iseloomusta lühidalt peaaju erinevate osade asukohta ja ülesandeid. PEAAJUOSAD Ajutüvi Kontrollib südametegevust, hingamist ja seedimist. Vaheaju ja seljaaju vahel.
18. Kuidas jagunevad kõik refleksid? Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega). Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid - võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega; ajutise iseloomuga, mis seostuvad vaid kindlatel tingimustel; signaalse iseloomuga. Jaotus: bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid, sugurefleksid. retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid), interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid). vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised. 19. Mis on refleksikaar? Närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse (e sensoorse) neuroni kaudu suundub
VIII paari (esiku-teonärvi) tuumad Retikulaarformatsioon Hingamise, neelamise, oksendamise, südametegevuse reflektoorsed keskused Keskaju: funktsioonid Kõige väiksem peaajuosa Punatuum reguleerib tugimotoorikat ning lihaste toonust, ta on normaalseid asendeid tagavate reflekside (asendireflekside) keksuseks IV paari ( plokinärvi ) и III paari ( silmaliigutajanärvi) tuumad Subkortikaalsed kuulmiskeskused, nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid Subkortikaalsed nägemiskeskused, nad osalevad optilistes orienteerumisrefleksides Vaheaju Epitalamus Talamus Subtalamus Hüpotalamus Metatalamus Talamus ehk tundekühm Kokku ligikaudu 40 tuuma, kuhu koonduvad erutused peaaegu keha kõikidest retseptoritest (keha üldine tundlikkus) Kõikide tundlikkuse liikide, v.a.haistmine, koorealune keskus Aju peamine informatsioonikeskus (teadete vastuvõtmine, sorteerimine ja koordineerimine) Koorealune kuulmis- ja nägemiskeskus
edasi kandmine mööda vastavaid vääte väikeajju või talamusse. Tagaajus asetsevad nt hingamis-, südametalitluse ning kaitsereflekside keskused. (Väikeaju ülesandeks on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine.) Keskajus paiknevad ülaküngaste tuumades koorealused nägemiskeskused (pea ja silmade pööramine vastuseks valgusärritusele, pupilli ahenemine valgusärrituse korral) ning kuulmiskeskused (akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral). Vaheaju talamus on kõikide tundlikkuse liikide (v.a haistmine) koorealune keskus. Otsaju tugev pinna liigendus suurendab ajukoore pinda ning soodustab verevarustust. 111. Võrkmoodustiste olemus: võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon on ajutüves paiknev eriline närvirakkude kogum, kus närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustiku. Ülesandeks avaldada kas aktiveerivat või pärssivat
Ülalkünkake 2. tsentraalne hallaine 3. veejuha 4. punatuum 5. mustaine 6. silmaliigutajanärv 7. 47. nimeta 5 erinevat keskaju koostisosa? anat lk 198 joon 145 suurajusäär 8. katend 9. keskajukatus 10. suurajuvars Automaatsete liigutuste juhtimine ja orienteerumisrefleksid (pea ja silmade pööramine heli ja valguse 48. mis on keskaju erinevate osade ülesandeks? NS slaid 48; anat lk 198 suunas, pupilli ahenemine)) 1. talamus e tundekühm 2. metatalamus e 2 paari põlvikkehasid 3. hüpotalamus e tundekühmude alune 49
Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed, katteplaat, punatum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja ja plokinärvi) tuumad. Keskaju struktuuride hulka kuuluvad katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber osa nägemismeele ja alaküngastes osa kuulmismeele tsentraalsetest teedest. Keskaju tuumadest kulgevad närvimplulsid piklikajju ja selaaju eessarvede motoorsete rakkudeni. Nende keskuste kaudu toiumuvad lihtsamad orienteerumisrefleksid nagu silmade ja kõrvade pööramine heli ja valguse suunas. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaine kaudu reguleeritakse neelmas- ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade nind väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus.
edasist levikut või põhjustab innerveeritava elundi tegevuse soikumist. Transmiteriteks võib olla atsetüülkolliin, noradrenaliin, serotoniin, gammaaminovõihape jm ained. Sagedaseim depolariseeriv aine-atsetüülkolliin võetakse presünapsisse tagasi või lammutatakse atsetüülkolliin-esteraasi toimel, mis säilitab sünapsi erutusjuhtivuse. Keskaju tuumadest kulgevad närviimpulsid piklikajju ja seljaaju eessarvede motoorsete rakkudeni, nende keskuste kaudu toimuvad lihtsamad orienteerumisrefleksid-silmade, kõrvade pööramine heli, valguse suunas. Keskajus asuva pupillirefleksikeskuses, milles asuv 3 mustaine reguleerib mälumise-neelamiseliigutusi, punatuum seostub aga punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ja väikeaju kaudu seljaaju eesservade motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. Sellel on positiivne mõju vereringele.
kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) – eluks hädavajalikud, vallanduvad automaatselt. 2) Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid – omandatud tingimatute reflekside baasil. *Jaotus bioloogilise tähenduse järgi (tingimatud refleksid): 1) Toiterefleksid (vastsündinul imemisrefleks) 2) Kaitserefleksid (pupillide suuruse vähenemine järsu suure valgushulga puhul) 3) Orienteerumisrefleksid (reaktsioonid tugevatele helidele, valgusele jms) 4) Sugurefleksid (tagavad elu jätkumise, vallanduvad kui sugunäärmed aktiivsemaks muutuvad) *Jaotus retseptorite järgi 1) Eksteroretseptiivsed ( nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) 2) Interoretseptiivsed ( baro- ja kemorefleksid = veresoonte toonuse muutused; proprioretseptiivsed refleksid = reageerivad liigutustele) *Jaotus vastureaktsiooni järgi 1) Motoorsed - liigutused 2) Sekretoorsed - sisenõrenäärmed
VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist. KESKAJU 3-4 peaajunärv+mustaine+punatuum.nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis refleksides pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega.
VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist. KESKAJU –3-4 peaajunärv+mustaine+punatuum.nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast – üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis refleksides – pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid – pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU – talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad 72 vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist,
Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi. KESKAJU nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis 71 refleksides pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega.
poolt vahendatud. Mitterahuldamine kutsub esile bioloogilisi ja psüühilisi häireid. Nt pikaajaline nälgimine ja veeta olemine neurasteenia, apaatia. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused- tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järel, s.o vajadus näha, kuulda, liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg mõj in organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvad ka orienteerumisrefleksid ja laste mängutarbe. Orienteerumisrefleks- vajadus märgata olukorra muutusi, pidevalt teada, kus ja mis oli, mis võiks tulla, aga samuti kiiresti reageerida ohusignaalidele. Iga uus, eriti aga ebaharilik ärritaja kutsub esile analüsaatorite kõrgendatud tundlikkuse ning ajukoore toonuse tõusu, selleks et signaale paremini töödelda ning selgitada ärritaja(te) tähtsus elutegevuse seisukohalt. Orientatsioon on oma esimeses
annaabi.ee 
