närvirakkude kogum – retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis. Retikuaarformatsioon reguleerib aktiivsust – aktiveerimine vs pärssimine, une- ja ärkveloleku regulatsioon. Selle talitusest oleneb suuraju poolkerade aktiivsus. Peaaju piirkonnad 2. Tagaaju – koosneb ajusillast ja väikeajust. Reflektoorne tegevus ning närviimpulsside ülekanne (ajusild), liigutuste koordineerimine ning tasakaal (väikeaju). 3. Keskaju – sensoorsete signaalide ümbersuunamine (orienteerumisrefleks), automaatsed liigutused, valu tajumine Peaaju piirkonnad 4. Vaheaju – peaaju koorealuse tundlikkuskeskus – peaaegu kogu sensoorse info saatmine ajukoorde, hüpotalamus – kontrollib sisenõresüsteemi (ajuripats), autonoomset närvisüsteemi, emotsioone, seksuaalsust, mõnu valu ja stressi. Aju limbiline süsteem – hõlmab nii kesk- kui vaheaju ja jõuab ajukoorde. Emotsioonid, mõtlemine, õppimine ja motivatsioon! Peaaju piirkonnad 5. Suuraju – kaks ajupoolkera, mida
Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1.Kognitiiv- informatsiooniline õppimisteooria.............................................................................. 4 2.Orienteerumisrefleks................................................................................................................. 4 3.Sensoorne register.................................................................................................................... 5 4.Lühiajaline mälu........................................................................................................................ 5 4.1.Õppimise tõhustamine......................................................................
struktureerida ja kasutada, tedvustada ja vajadusel ümber struktureerida. Eristatakse metatasandi oskusi - oskust jälgida ja olla teadlik sellest, mida ja kuidas õpitakse, samuti oskust luua ja säilitada õpimotivatsiooni ning saavutada õppimisel vajalik emotsionaalne seisund. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõttehael korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava stiimuli mõjul. Tahtlik tähelepanu on eesmärgipärane, seda juhib inimene ise lähtuvalt oma plaanidest , eesmärkidest ,kasvatusest. Automatiseerunud protsessid toimuvad ,,iseenest", kiiresti , vajades vähest või üldse mitte tähelepanu. Metatunnetus :mõtlemine tunnetusest Metatunnetus on teadmine enda tunnetusest. See võimaldab arvestada enda kognitiivse te protsesside nõrkusi ja vastavalt sellele oma tegevust planeerida
Ulrich Neisserile (1967). Just tema lõi esimesena ,,mudelid inimese meeltega tajutava informatsiooni vastuvõtmisest sensoorse registri poolt ja selle informatsiooni edasisest transformeerimisest, kontsentreerimisest, arendamisest, säilitamisest ja reprodutseerimisest närvisüsteemis."4 Vastavalt sellele mudelile toimub meie meeltest pärineva teabe töötlemine kindlate operatsioonide järgnevuse või ahelana. Olulisteks struktuurideks informatsiooni töötlemise ahelas on orienteerumisrefleks, sensoorne register, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu. Informatsioonivoolu töödeldakse ja säilitatakse mälus. Uljas ja Rumberg on mälu defineerinud kui ,,organismi võimet omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Mälule toetuvad inimese kogemused, ilma mäluta oleks võimatu korrata oma saavutusi ja vältida ebaõnnestumisi. Kui meil poleks mälu, tuleks kõike iga kord otsast alustada." 5 Seetõttu on mälu õppimise seisukohast väga oluline.
teatud hinnapiirist madalamal kaob tarbijal usk toote kvaliteeti. Selleks, et madalaima psühholoogilise hinnapiiri lähedal suurtes mahtudes müüa, peab toodet turunduskommunikatsiooniga toetama 5. Nõudluse muutuste erinevate tüüpide kirjeldused. 6. Kuidas liigitatakse vajadusi? primaarsed/pärilikud: orgaanilised (vesi, toit, õhk, liigisäilitamistung jne); funktsionaalsed (sensoorne nälg, orienteerumisrefleks, vabadusrefleks). õpitud, omandatud või kultuurilised/sotsiaalsed; ekspressiivsed (sotsiaalsed, ego, esteetilised jne); utilitaarsed (funktsionaalsed vajadused, näiteks omada piisavalt raha, et maksta). 7. Tarbijate tegevuse kujunemismehhanismide kirjeldus (klassikaline, instrumentaalne tingitus jne). · klassikaline tingitusele (tingimatud ja tingitud refleksid); · operantsele /instrumentaalsele tingitusele. Tarbija püüab käituda nii, et tulemus
Vegetatiivne närvisüsteem korraldab siseelundite tööd. 19. Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale. 20. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. 21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. 22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata
"transport" peaaju ja perifeeria vahel peaaju -- piklikaju - südametegevus, veresoonkonna talitl., hingamine, seedetalitl., kaitserefleksid (köh., aevast., oksend.); ajusild - südametegevus, hingamine, seede- ja kaitserefleksid; väikeaju - automaat. motoor., tahtl. liigut. jõud ja ulatus, aegl. liig. koord., kiirete liig. progr., tasakaalu säil.; keskaju - painutajate (lihased) toonus, liigutusvõime, õppim., mot., koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused, orienteerumisrefleks; vaheaju - talamus (kõrgeim koorealune sens. info keskus), põlvikkehad (nägemis- ja kuulmiskeskus), hüpotalamus (veget. NS) eksist. keskus, regul. ainevah., kehatemp., toitekäit., hüpofüüs, vee/soolade tasak., homöostaas; retikulaarformatsioon - ärkvelolek, tähelepanu- ja orient.reakts., kehaasend, lihastoonus; limbil. süst. - toite-, kaitse- ja seksuaalkäit., emots.; suuraju - pretsentr. käär (motoorika), posttsentr
Referentgrupp grupp inimesi, kelle hulka kuuluvaks inimene ennast peab. Selle grupi liikmete arvamused ja hinnangud kõige olulisemad 23. Vajaduste liigitamine .1 Orgaanilised vajadused. Vajadused elutegevuse esmatingimuste järele. Enesesäilitamise ja liigisäilitamise tung. · Kui orgaanilised vajadused rahuldamata kehalised ja ka psüühilised häired. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Vajadus mingite tajuelamuste ja aistingute järele. Vajadus aktiivsuse järele. Orienteerumisrefleks olukorra märkamise vajadus, et valmis olla ohusignaalidele ning neile kiirelt reageerida. Mängimisvajadus. Vabadusrefleks püüd vältida igasugust ahistamist. 3.Sotsiaalsed vajadused. Inimene vajab teisi inimesi. Kultuurikeskkonna vajamine. 4. Vaimsed e. intellektuaalsed vajadused. Vajadus nähtuseid mõtestada, fakte teada saada, midagi luua. 5. Esteetilised vajadused. Püüdlus ilu, harmoonia ja kauniduse järele. Kõik vajadused peale orgaanilise on sotsiaalsed 24
Voi tapsustatult: tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus. · Tahelepanu valib välja need tunnused, mida hakata edasi tootlema, mistottu ilma tahelepanuta ei ole selget teadlikku taju. · Tahelepanu maht on piiratud infohulgaga, mida suudetakse toodelda toomalus · Lapse olemasolevad teadmised jm maaravad aga tahelepanu suunatuse. On olemas · tahtmatu tähelepanu on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava (ootamatu, uudse) valise stiimuli mojul. · tahtlik tähelepanu on eesmargiparane, seda juhib inimene ise lahtuvalt oma plaanidest, eesmarkidest,kavatsustest. Taju Taju on esemete ja nähtuste tervikliku tunnetamise protsess, mille käigus luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal terviklikpilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest nähtustest või objektidest. Eristatakse kuut taju liiki: · nägemis-, · kuulmis-,
mõõta ja pidada inimest ennast kõiges vastutavaks, eksternaalid seevastu on aga fatalistliku elukäsitluse pooldajad. TEEMA 13- TUNDMUSED JA EMOTSIOONID TEEMA 14- TÄHELEPANU JA TÄHELEPANELIKKUS Kui juttu on selektsioonist infotöötluses, siis tähistab see tähelepanu kui protsessi aspekti. Kui aga räägime sellest, et tähelepanu korral on subjekt ärkvel, virge ning tema psüühika on aktiveeritud, löögivalmis, siis tähistab see tähelepanu kui seisundi aspekti. Orienteerumisrefleks - on inimese ja looma keeruline reaktsioon stiimuli uudsusele ja/või ootamatustele ning uuele olukorrale üldse (nt ka harjumuspärase ootamatule puudumisele). Bioloogilises mõttes tagab orienteerumisrefleks ärritaja vastuvõtuks parimad tingimused ning on tahtmatu tähelepanu aluseks. Orienteerumisrefleksi puhul katkeb käimasolev tegevus, suureneb tundlikkus, luuakse valmidus otstarbekaks reaktsiooniks. Selleks võib olla põgenemine, enesekaitse või lihtsalt signaali mõistmine.
Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele (on ühtlasi KNS talitluse aluseks). Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 18. Kuidas jagunevad kõik refleksid? · Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) (nt neelamine, aevastamine, oksendamine, köharefleks, pilgutamine, mälumisrefleks, imemisrefleks, orienteerumisrefleks) on seotud selja- ja piklikajuga. · Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: · Toiterefleksid · Kaitserefleksid · Orienteerumisrefleksid · Sugurefleksid Jaotus retseptorite järgi: · Eksteroretseptiivsed ( nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid)
temperatuurist. 21. Nimeta peaaju osad. *Piklikaju, tagaaju, väikeaju, keskaju, vaheaju, otsaaju. 22. Refleks: mõiste, liigid (näited) Refleks – kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. Liigid: toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 23. Mis on sünaps? Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. 24. Ökoloogilised tegurid: rühmitamine, näited. Organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid. Biootilised tegurid Kisklus
18. Mediaator aine, mille abil antakse närviimpulss üle ühelt närvirakult teisele. Nt. adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin. 19. Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale. 20. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. 21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. 22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata
kolmemõõtmelise pildi. Aju jagatakse eri piirkondadeks: Piklikaju reguleerib hingamist, südame löögisagedust, neelamisrefleksi. Väikeaju koosneb kahest poolkerast, mida ühendab ajusild. Läbi ajusilla toimub info vahetamine kahe ajupoolkera vahel. Keskaju kogub infot nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, hoiab püsivat kehatemperatuuri. Seal toimuvad veel valu tajumine ja orienteerumisrefleks. Vaheaju, talamus+hüpotalamus Talamus infovahetuskeskus ajukoorega, info liigub n-ö 'üles alla'. Hüpotalamus seotud liigi ja indiviidi säilitamisomadustega, nagu toitumine, joomine, seksuaalkäitumine. Arvatakse, et mõjutab ka agressiivsust. Mandelkeha inimese emotsionaalsuse keskus, sealt tulevad inimese tunded ja hoiab üleval huvi elu vastu. Ajuripats närvisüsteemi osa, seal toimub hormonaalsete ainete tootmine (ka kasvuhormooni).
Vajadus käitumise determineeritus millestki, Vajadused on aktiivsuse algallikad. Vajadus e tarve on mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. Orgaanilised vajadused on sünnipärased tarbed elutegevuse esmatingimuste vee, õhu, toidu, puhkuse jms järele. Ka enese- ja liigisäilitamise tung. Funktsioonivajadused on esmased tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda, liikuda, toimuda. Ka orienteerumisrefleks, vabaduserefleks ja lastel mängutarve. Võib tekkida sensoorne nälg. Sotsiaalsed vajadused Eneseteostus, suhtlemine, prestiiz jms tarbed. Vaimsed vajadused üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise, loomingu vajadus Esteetilised vajadused Püüdlus ilusa, harmooniline, kauni ja maitseka järele. 39
Vajadus käitumise determineeritus millestki, Vajadused on aktiivsuse algallikad. Vajadus e tarve on mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. Orgaanilised vajadused on sünnipärased tarbed elutegevuse esmatingimuste vee, õhu, toidu, puhkuse jms järele. Ka enese- ja liigisäilitamise tung. Funktsioonivajadused on esmased tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda, liikuda, toimuda. Ka orienteerumisrefleks, vabaduserefleks ja lastel mängutarve. Võib tekkida sensoorne nälg. Sotsiaalsed vajadused Eneseteostus, suhtlemine, prestiiz jms tarbed. Vaimsed vajadused üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise, loomingu vajadus Esteetilised vajadused Püüdlus ilusa, harmooniline, kauni ja maitseka järele. Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldunud
Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine, Loovus,Olukorra ja seisundi pidev jälgimine,Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine Eneseteadvus - Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, äratundmine ja eristamine teistest, empaatia. Tähelepanu liigid ja omadused Liigid tahtmatu (passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja välistest sündmustest, orienteerumisrefleks), tahteline (tähelepanu saadab teadlik kavatsuste poolt suunatud tegevust, eeldab tahtepingtust) ja tahtelisjärgne (tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on motiveeriv). Omadused valivus, maht(üheaegselt selgelt tajuvate objektide hulk), püsivus, jaotuvus (millele pöörad rohkem tähelepanu), ümberlülitatavus(kuidas ühelt asjalt teisele oma tähelepanu ülelülitada). Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab?
(ehk kas see asi on inimese jaoks alati oluline või on seda ainult just selles olukorras just sellel hetkel) Tähelepanu on võimalik vaadelda kui: -protsessi: tegemist on infotöötlusega -seisundiga: ühes äärmuses kooma ja teises ülivirgus Tähelepanu on seotud: tajuga (aktivatsioon, valik), mälu, teadvuse ja enda tegevuse reguleerimisega Tähelepanu liigid 1. Tahtmatu: lihtsaim, passiivne, sõltub ärritaja eripärast, mehhanismiks orienteerumisrefleks. Tegemist tähelepanu (tp) liigiga, kus millegile pööratakse tp ilma, et oma reaktsiooni suudetaks kontrollida. Nt kukub midagi selja taga maha tugeva heliga > tahtmatu selja taha vaatamine 2. Tahteline: tp seotud teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevusega ja tegevuse eesmärkidega; aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud (kõne, teadmised- inimesel võib olla seesmine enda juhendamine. Nt "seal toas oli mingi kummaline heli... kordub see uuesti? .... Kordus..
Sageli ei suudeta omandatud teadmisi kasutada praktikas, kuna puudub kogemuslik baas. 5) Mälu kolmeastmeline mudel. 6) Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Informatsioonivoolu töödeldakse ja säilitatakse mälus. Meie meeltest pärineva teabe töötlemine toimub kindlate operatsioonide järgnevuse või ahelana. Olulisteks struktuurideks informatsiooni töötlemise ahelas on orienteerumisrefleks, sensoorne register, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu. 7) Sensoorse registri, lühiajalise/töötava ja pikaajalise mälu eripära ja talitluse tähenduses. Orienteerumisrefleks – selle kutsuvad meis esile mõned väliskeskkonna stiimulid. Orienteerumisreageeringutele toetuvad ka õpetajad õpetamisel, andes õpilastele klassis mitmesuguseid osutusi ja käske nagu „Tähelepanu!“ Tähelepanu köitmine on õppimise esimeseks eelduseks
- Tp võib olla suunatud väliskeskkonda, kuid ka subjektiivsesse kujutluste/mõtete sfääri - Tp tagab selge taju; suunatud mälu poolt. Tähelepanu kui protsess tähendab oluliste stiimulite valikut, tähelepanu kui seisund rõhutab psüühilise aktiivsuse aspekti. Tähelepanu liigid: a) tahteliste protsesside osalusmäära alusel: - tahtmatu (geneetiliselt vanim) alaliik, mehhanismiks on orienteerumisrefleks (reaktsioon stiimuli uudsusele, kaasasündinud, "mis see on?") - tahteline tp suunatakse tahtlikult sellele, mis huvitab; vahendatud kõne poolt (raamatupoes "kus on see õpik?"). - tahtelisjärgne tegevus on muutunud motiveerivaks, tahtepingutuse komponent puudub. b) suunatuse alusel: sensoorne, ideaalne, motoorne c) tähelepanu suundade paljususe alusel: fokusseeritud, jagatud U
Teetanus. Lihaskramp. Haigustekitaja, ei lase lõõgatuda. Kesknärvisüsteemi erifüsioloogia. Seljaaju. Juhtefunktsioon. Kõik ärritusimpulssid. Reflektoorne funktsioon. Refleksid mis on vajalikud et organism suudaks elus olla. Kõõluse refleksid. Piklik aju. Säiliks elu, hingamiskeskus, südamekeskus, seedetalitlusetoonus keskus. Refleksid. Imemisrefleksid-imemisliigutused. Kaitserefleks, mälumisrefleks. Toimub orienteerumine. Keskaju. Teostab optilisi orienteerumisrefleks-valgusärritajad. Pupillirefleks-kujutis õigesti. Akommodatsioon-näeme lähedal ja kaugel olevaid esmeid teravalt. Konvergents-koondumine. Vaatame kahe silmaga, näeme ühte objekti. Valvsusrefleks- pole suuteline reageerima. Mustsubstans-reguleerib plastilist toonust. Ajutüvi. Staatilised. Staatilis-geneetilised. Retikulaarformatsioon. Eri suurus, eri tüüpi närvirakud. Loovad erinevaid nk omavahel. Säilib pidevalt toonus. Une ajal ajutegevus toimib, on pidurdunud
formatsioon). e. Refleksid mingil määral kontrollitavad ajukoore poolt. f. Erutuse tasandit reguleerivad: i. a/v protsessid (eriti hüpotaalamus) 1. Primitiivsed – automaatne (all pool) 2. Kaasasündinud keeruline instinktiivne käitumine (üleval) ii. Väliskeskkonna ärritajad 1. Orienteerumisrefleks – s.o aktivatsiooni tooniline vorm, valmisolek muutusele. RF alaosa – üldine; RF ülaosa – lokaalne ja faasiline. *Toomela karjus – intensiivne auditoorne stiimul. 2. Uudsusreaktsioon (novelty, novizna) – nucleus caudatus, hippocampus, nägemisküngastik. *Toomela võttis jalatsi ära –
- Tp võib olla suunatud väliskeskkonda, kuid ka subjektiivsesse kujutluste/mõtete sfääri - Tp tagab selge taju; suunatud mälu poolt. Tähelepanu kui protsess tähendab oluliste stiimulite valikut, tähelepanu kui seisund rõhutab psüühilise aktiivsuse aspekti. Tähelepanu liigid: a) tahteliste protsesside osalusmäära alusel: - tahtmatu (geneetiliselt vanim) alaliik, mehhanismiks on orienteerumisrefleks (reaktsioon stiimuli uudsusele, kaasasündinud, "mis see on?") - tahteline tp suunatakse tahtlikult sellele, mis huvitab; vahendatud kõne poolt (raamatupoes "kus on see õpik?"). - tahtelisjärgne tegevus on muutunud motiveerivaks, tahtepingutuse komponent puudub. b) suunatuse alusel: sensoorne, ideaalne, motoorne c) tähelepanu suundade paljususe alusel: fokusseeritud, jagatud U
TEEMA 14 TÄHELEPANU JA TÄHELEPANELIKKUS Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu kui protsess - kui juttu on selektsioonist infotöötluses (valikuga) Tähelepanu kui seisund - kui aga tähelepanu korral on subjekt ärkvel, virge ning tema psüühika on aktiveeritud, löögivalmis. Kooma - maksimaalne väljalülitus keskkonnast, psüühilise aktiivsuse madalseis Maniakaalsus - ülivirguse seisund Orienteerumisrefleks - inimese ja looma keeruline reaktsioon stiimuli uudsusele ja/või ootamatusele ning uuele olukorrale üldse. Bioloogilises mõttes on tahtmatu tähelepanu aluseks. Tähelepanu liigid: Tahtmatu geneetiliselt vanim, passiivne, sõltub ärritajate eripärast (ntx intensiivsus või seos isiksuse hetkel valdava vajadusega) ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest Tahteline - tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle
on arenenud eneseregulatsioon. Kui Piaget' järgi areneb laps (küll täiskasvanute poolt organiseeritud) asjade maailmas iseseisvalt tegutsedes ja järeldusi tehes, siis Võgotski järgi konstrueerib laps oma teadmised, suheldes teiste inimestega (kuulates õpetaja selgitusi) ja tehes sellest järeldusi. Piaget vaatles last maailmas, Võgotski aga kultuurikontekstis. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava (ootamatu, uudse) välise stiimuli mõjul. Tahtlik tähelepanu on eesmärgipärane, seda juhib inimene ise lähtuvalt oma plaanidest, eesmärkidest, kavatsustest. Tahtliku tähelepanu abil valitakse info, mida edasi töödelda, ning surutakse alla (lükatakse kõrvale) ebaoluline. Kooli alguses on õpetajal tähtis roll tahtliku tähelepanu arendamisel. Teadvustamiseks on vaja, et tajutavale infole pöörataks tähelepanu
suudavad juba varakult taju abil oma tegevust juhtida Taju täidab peamiselt kolme ülesannet: o Märkamine – panna tähele seda, mis on oluline o Identifitseerimine – tajutava ära tundmine o Lokaliseerimine – tajutava objekti/sündmuse kauguse hindamine/asukoha määramine Sünnist alates on taju suunamiseks olemas: Tahtmatu tähelepanu, mille mehhanism orienteerumisrefleks sunnib tähelepanu koondama ja Tahtlik tähelepanu, mille abil otsitakse huvitavat informatsiooni Taju ja tegevus on omavahel tihedalt seotud – taju suunab tegevust ning tegevus omakorda loob uusi võimalusi tajumiseks Tähelepanu tõttu valitakse kogu infost ainult osa, mida töödelda ning muu lükatakse kõrvale. Teise kooliastme alguseks on laste tahtlik tähelepanu hästi arenenud, ent
Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid: - Tahtmatu piisavalt oluline stiimul, ei pea pingutama - Tahteline peab sundima ennast kuulama ja tähele panema - Tahtelisjärgne stiimul läheb piisavalt huvitavaks, tähelepanu püsib objektil ilma pingutamata, nt raamatu lugemisel, algul ei läinud nii kiiruga aga siis läheb põnevaks ja ei panegi tähele, et raamat juba läbi - Suundade järgi: - Fokusseeritud ainult keskendud - Jagatud loengus, siis Facebook, siis loeng, siis Facebook Omadused:
Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid – alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus – emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid – nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine – ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid: - Tahtmatu – piisavalt oluline stiimul, ei pea pingutama - Tahteline – peab sundima ennast kuulama ja tähele panema - Tahtelisjärgne – stiimul läheb piisavalt huvitavaks, tähelepanu püsib objektil ilma pingutamata, nt raamatu lugemisel, algul ei läinud nii kiiruga aga siis läheb põnevaks ja ei panegi tähele, et raamat juba läbi - Suundade järgi: - Fokusseeritud – ainult keskendud - Jagatud – loengus, siis Facebook, siis loeng, siis Facebook
Esmased vajadused: 1. orgaanilised vajadused- elutegevuse esmastingimuste järele. Enese- ja liigisäilitamise tung- nende viis ja määr on sotsiaalselt ja kogemuste poolt rahuldatud. Mitterahuldamine -> psüühilised, bioloogilised häired. 2. funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused- tarbed meelelise tunnetuse (aistingu- ja tajuelamuste) ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda, liikuda ja toimida. Orienteerumisrefleks (vajadus märgata olukorra muutusi, teada kus ja miks, kiiresti reageerida ohusignaalidele; üldine valmisolek, pidev keskkonna monitooring) ja laste mängutarve, vabadusrefleks (püüe vältida igasugust ahistamist). Teisased: 3. Sotsiaalsed tarbed- vajadus inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimestega ja kultuurikeskkonnaga. Soov olla teiste lähedal, leida tunnustust, end realiseerida, olla informeeritud
Nt pikaajaline nälgimine ja veeta olemine neurasteenia, apaatia. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused- tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järel, s.o vajadus näha, kuulda, liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg mõj in organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvad ka orienteerumisrefleksid ja laste mängutarbe. Orienteerumisrefleks- vajadus märgata olukorra muutusi, pidevalt teada, kus ja mis oli, mis võiks tulla, aga samuti kiiresti reageerida ohusignaalidele. Iga uus, eriti aga ebaharilik ärritaja kutsub esile analüsaatorite kõrgendatud tundlikkuse ning ajukoore toonuse tõusu, selleks et signaale paremini töödelda ning selgitada ärritaja(te) tähtsus elutegevuse seisukohalt. Orientatsioon on oma esimeses faasis mittespetsiifiline reaktsioon, milles on palju komponente ja mis seisneb välise tegevuse
Seega on tähelepanu suunatud psüühiline tegevus ja konsentratsioon mingile konkreetsele objektile. Tähelepanu liigid Tähelepanu liigitamine lähtub tahteliste protsesside osalusmäärast tähelepanus: - tahtmatu tähelepanu – geneetiliselt vanim. Tegemist on passiivse tähelepanuga, mis sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks, mis tähistab inimese ja looma kaasasündinud reaktsiooni stiimuli uudsusele ja/või ootamatusele. - tahteline tähelepanu – tähepanule kaasneb kavatsuste poolt suunatud tegevus, mis eeldab tahtepingutust. - tahtelisjärgne tähelepanu – korral säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on muutunud isekulgevaks.
omakorda arendab metatunnetust. Metakognitiivne kompetentsus on oskus sobitada situatsiooni ja oma oskusi/võimeid/teadmisi kõige kohasemal viisil. Metatunnetus kujuneb sisekõne baasil ja selle areng sõltub vajadusest oma psüühilist tegevust teadvustada (formaalse koolihariduse roll). Emotsioonid ja motivatsioon - Emotsioonide diferentseerumine - Emotsioonide väljendamise kontrollimine - Teiste emotsioonidest aru saamine Orienteerumisrefleks uudishimu Väline sisemine motivatsioon Impulsiivsus reflektiivsus NB! Eneseregulatsioon koostöös kõne ja metatunnetusega. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 9 Juhtiv tunnetusprotsess on protsess, millele toetub psüühiline aktiivsus antud ea perioodil ning mille baasil arenevad teised tunnetusprotsessid, eelkõige järgmine juhtiv protsess. Tunnetusprotsessid ei arene ühtlaselt
orienteerumisrefleksi. Esimese eluaasta lõpul hakkab täiskasvanu kõne suunama lapse taju ning kutsub esile liigutusaktiivsuse. Teise eluaasta alguses täidab laps juba lihtsaid korraldusi ("Anna palli" "Tõsta käsil"). Kui aga tajuväljas või lähemal nimetatud esemest on mingi teine tähelepanu köitev ese, ulatab laps hoopis selle. Järelikult lihtne suuline korraldus on selles vanuses täidetav ainult juhul, kui seda ei sega orienteerumisrefleks (taju). Ilmneb ka inertsus: kui laps on näiteks mitu korda ulatanud ühe ja sama eseme, siis vaatamata korralduse muutmisele jätkab laps esialgset tegevust. Selline olukord hakkab muutuma alles kolmanda eluaasta keskel. Kuid ka selles vanuses ei ole suulise korralduse täitmine veel vaba tajuvälja mõjust. Teisest toast võib laps tuua hoopiski mitte selle eseme, mida nimetati. Normaalse arengu puhul osutub lihtsa suulise korralduse täitmine igati jõukohaseks neljanda eluaasta keskel
Saavutab täiskasvanutega võrdse taseme üsna kiirelt tänu bioloogilistele eeldustele suudavad lapsed juba varakult taju abil oma tegevust juhtida. Taju täidab peamiselt kolme ülesannet (sissetulev info): 1. Märkamine panna tähele seda, mis on oluline 2. Identifitseerimine tajutava ära tundmine 3. Lokaliseerimine tajutava objekti/sündmuse kauguse hindamine/asukoha määramine Sünnist alates on taju suunamiseks olmas: Tahtmatu tähelepanu mille mehhanism orienteerumisrefleks sunnib tähelepanu koodnama ja Tahtlik tähelepanu mille abil otsitakse huvitavat informatsiooni. Nägemisväli on tital kitsas. Taju ja tegevus on omavahel tihedalt seotud taju suunab tegevust ning tegevus omakorda loob uusi võimalusi tajumiseks Tähelepanu tõttu valitakse kogu infost ainult osa, mida töödelda ning muu lükatakse kõrvale. Teise kooliastme alguseks on laste tahtlik tähelepanu hästi arenenud. Raskuses
Erivajaduste sageli suur probla on, et närvivahelisi seoseid on vähe. Reglueerimine 3. blokist on vähene. Kui üldine toonus on nõrk, siis ei ole küllalt aktiveerivaid/pidurdavaid impulsse. Valikuprobleem on intellektipuude korral alalti normist madalam. Seega ei märgata negatiivseid/valesid asju. See avalduab mõju käitumise, tajumisele. Ajuplokid 1 (Luria järgi) Sarnaste funkidega piirkonnad ajus(kolm plokki) 1 . plokk : Ärkvelolekut, üldist toonust, sellest tuleneb lapse orienteerumisrefleks. See on lapse keskkonna tajumise alus. Siit tuleneb TP ja taju ning seotud ka emotsioonid. Retikulaarformatsioon aktiivsust reguleeriv võrgustikukompleks. 1. plokki aktiveerib: oma keha tunnetamine, meid mõjutab meie keha seisund. Kui midagi kuskil valutab, siis oleme pidevalt sellega haaratud, mõtted liiguvad sinna suunad. Aktiveerivad stiimulid keskkonnas. Lõpuks kujuneb välja prefrontaalne mõju, siis need omakvatsued ja soovid. AJUPLOKID 2
Esmased vajadused: 1. orgaanilised vajadused- elutegevuse esmastingimuste järele. Enese- ja liigisäilitamise tung- nende viis ja määr on sotsiaalselt ja kogemuste poolt rahuldatud. Mitterahuldamine -> psüühilised, bioloogilised häired. 2. funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused- tarbed meelelise tunnetuse (aistingu- ja tajuelamuste) ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda, liikuda ja toimida. Orienteerumisrefleks (vajadus märgata olukorra muutusi, teada kus ja miks, kiiresti reageerida ohusignaalidele; üldine valmisolek, pidev keskkonna monitooring) ja laste mängutarve, vabadusrefleks (püüe vältida igasugust ahistamist). Teisased: 3. Sotsiaalsed tarbed- vajadus inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimestega ja kultuurikeskkonnaga. Soov olla teiste lähedal, leida tunnustust, end realiseerida, olla informeeritud
annaabi.ee 
