kinnitas Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee 29. aprillil 1988. EOF/EOLi pre-sidendid: 1962-1964 Anto Raukas 1964-1969 Uno Semper 1969-1971 Vello Rootsi 1971-1984 Heino Kask 1984-1993 Kalju Vaikjärv 1993-2007 Leho Haldna alates 2007 Urmas Klaas Rahvusvahelisesse Orienteerumisspordi Föderatsiooni IOF võeti Eesti vastu 10. juulil 1992, kuigi positiivne telefoni-hääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991. Esimene orienteerumisklubi Eestis OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus (algataja Arvo Kivikas), järgnesid Orion (1979) ja Kape (1981). 1. jaanuaril 2000 oli Eestis 38 orienteerumisklubi. Maailmameistrivõistluste medaleid on Eestisse toodud neli: 2010 võitis Tõnis Erm rattaorienteerumise sprindidistantsil hõbeda,1991 orienteerumisjooksus Sixten Sild pronksi, 1994 suusaorienteerumises Maret Vaher pronksi ja 2008 rattaorienteerumise sprindis Tõnis Erm pronksi.
Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950ndatel aastatel. Esimene individuaalne ojooks toimus 15. juunil 1958 Viljandi lähedal Viiratsis, kui Kalevi MVl valikorienteerumises võitsid esikoha Heino Mardiste ja Illi Uuetoa (Vill). · 19. juunil 1926 esimene ovõistlus Eestis korraldati Pirital. · Esimesed individuaalvõistkondlikud Eesti meistrivõistlused ojooksus peeti 27. septembril 1959 Nelijärvel.Esimene orienteerumisklubi Eestis OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus. oriendeeruja kontrollpunktis. Oriendeerumisest lähemalt. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena kasuusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine
annaabi.ee 
