Eliidi teooriad eliidita ühiskonna võimalikkusest
poliitikas, kus nad on vastutavad erinevate soovide integreerimise eest. Ülejäänud nelja
ülesanne on arendada teadust ja kultuuri. Eliiti loetakse avalikkuse jaoks asendamatuks.
Avatud ja demokraatlik massiühiskond peaks kasvatama ka eliiti, omades ligipääsu viimasele.
Eliit muutub vähem eksklusiivseks ja saavutused saavad elitaarse grupi hulka pääsemise
aluseks. Säärased arengud on ühiskonnale vajalikud, kuid teisalt ohustavad ka kultuuri. Eliidil
on oht muutuda väga hajusaks (orientatsioonipuudus), kusjuures erinevad eliidid ei suuda
enam ühiskonda vormida (Hartmann 2007).
Funktsionalistid põhjendavad eliidi eksistentsi peamiselt inimeste motiveerimisega sotsiaalses
süsteemis, pakkudes „õiglast“ palka ametite erineva funktsionaalsuse alusel. Kui positsioonid
ja ülesanded oleksid sarnaselt meeldivad, siis ei oleks vahet, mis positsioonil keegi asub.
Kuna mõned neist on kergemad-teised raskemad, nõuavad enam väljaõpet ja oskusi, mille
annaabi.ee 
