· Wan der Waalsi jõud molekulide vahelised jõud Dispersioonijõud (Londoni jõud) elektronide liikumisel tekkivate hetkeliste dipoolide nõrk vastastikune mõju. Orientatsioonijõud (Keesomi jõud) jõud polaarsete (püsiva dipoolmomendiga) molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. (Mida polaarsemad on molekulid, seda tugevamini tõmbuvad nende erinimeliselt laetud poolused teineteise poole. Molekulide soojusliikumine vähendab tunduvalt kindla orientatsiooni võimalust. Seetõttu on vastastikune orientatsioon seda nõrgem, mida kõrgem on temperatuur.)
vahemaa pealt. Need jõud valitsevad just molekulide vahel. Van der Waalsi jõud koosnevad kolmest erinevast jõust: 1 toimub, kusjuures, üpris sageli läbi vesiniksideme CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I 2 MEDITSIINILINE KEEMIA keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel orientatsioonijõud tekivad polaarsete molekulide vahel (vesi, alkohol, NH3 jt.) vähenevad temperatuuri tõustes, sest soojusliikumine ajab polaarsete molekulide orientatsiooni sassi polaarseid molekule võib vaadelda dipoolidena, mille
vastastoime. osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral, mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. olulisem kokkusurutud gaasides, vedelikes, molekulivõrega kristallides – jõud kahaneb kaugusega kiiresti. nt: O2; CH4; C (grafiit); CH3Cl; H2S; SO2; CH3COCH3; PCl5 neist sõltub sulamis- ja keemistemperatuur ning lahustuvus. kui molekulil on suur dipoolmoment (vesi), on ülekaalus orientatsioonijõud, kui molekulil on suur polariseeritavus (HI), on ülekaalus dispersioonijõud. 1. orientatsioonijõud – dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime. polaarsed molekulid orienteeruvad elektrostaatilise toime tõttu korrapäraselt, orienteerudes sellisesse asendisse kus energia on väikseim. mida polaarsemad on molekulid, seda tugevamini need tõmbuvad nende erinimeliselt laetud poolused teineteise poole.
· Metalliline side Metalliline side paljutsentriline elektrondefitsiidiga delokaliseeritud (kovalentne) side; puudub sideme polaarsus, suunalisus ja küllastatavus. · Molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) osakestevaheline füüsikaline vastastoime. Osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral; mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. Alaliigid: · orientatsioonijõud dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime; · induktsioonijõud dipoolide ja indutseeeritud dipoolide vastastoime; · dispersioonijõud hetkeliste, sünkroonselt tekkivate dipoolide vastastoime 4. Aine agregaatolek · kondenseeritud süsteem aine(d) tahkes või vedelas olekus; · kristallivõre tüübid metallivõre, ioonvõre, aatomvõre, molekulvõre.
1. Daltoni seadus gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 2. Molekulide vahelised jõud Orientatsioonijõud jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest
1. Daltoni seadus gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 2. Molekulide vahelised jõud Orientatsioonijõud jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest
• Metalliline side Metalliline side – paljutsentriline elektrondefitsiidiga delokaliseeritud (kovalentne) side; puudub sideme polaarsus, suunalisus ja küllastatavus. • Molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) – osakestevaheline füüsikaline vastastoime. Osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral; mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. Alaliigid: • orientatsioonijõud – dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime; • induktsioonijõud – dipoolide ja indutseeeritud dipoolide vastastoime; • dispersioonijõud – hetkeliste, sünkroonselt tekkivate dipoolide vastastoime 4. Aine agregaatolek • kondenseeritud süsteem – aine(d) tahkes või vedelas olekus; • kristallivõre tüübid – metallivõre, ioonvõre, aatomvõre, molekulvõre.
Kui molekul on n- aatomiline siis MO on n-tsentriline. Lainefunktsiooni iseloomustavad kvantarvud Igale MO-le mahub 2 paardunud elektroni Igale MO-le vastab kindel energia. 1. MO energiatasemete skeemid N, O2, CO ja CH4 molekulide jaoks. 2. Molekulidevahelised jõud Jõududest molekulide vahel olenevad ainete füüsikalised omadused. Neutraalsete molekulide vahel toimivaid jõud - van der Waalsi jõud nõrgad elektrostaatilise iseloomuga jõud. Orientatsioonijõud - jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime Induktsioonijõud - jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel, polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi, nõrgem kui orientatsioonijõud Dispersioonijõud - elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju, tekib kahe mittepolaarse molekuli lähenemisel 3. Gaas ja aur - definitsioonid
rõhul ja temperatuuril võrdse arvu molekule (aatomeid). V ~ n Gaasi molaarruumala 1,0 mol gaasi maht (molaarruumala Vm, dm3/mol) 22,4 dm3 ja standardtinigimustel 22,7 dm3. Temperatuuri tõstes gaasi ruumala suureneb . Rõhu tõstmisel gaasi ruumala väheneb. 11. Daltoni seadus gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 12. Molekulide vahelised jõud Orientatsioonijõud jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest
rõhul ja temperatuuril võrdse arvu molekule (aatomeid). V ~ n Gaasi molaarruumala – 1,0 mol gaasi maht (molaarruumala Vm, dm3/mol) 22,4 dm3 ja standardtinigimustel 22,7 dm3. Temperatuuri tõstes gaasi ruumala suureneb . Rõhu tõstmisel gaasi ruumala väheneb. 11. Daltoni seadus – gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 12. Molekulide vahelised jõud – Orientatsioonijõud – jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud – jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud – elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest
polaarseid molekule kutsutakse hüdrofiilseteks. Sidemete moodustumise käigus süsteemi energia väheneb. Täielikult mittepolaarsed ühendid ei moodusta vesiniksidet. Selliseid ühendeid nimetatakse hüdrofoobseteks. 2. Füüsikaline vastastoime tekitavad van der Waalsi jõud. Nende jõudude energia on keemiliste sidemete omast palju väiksem, ent mõjupiirkond on suurem. Van der Waalsi jõud mõjuvad molekulide vahel. Eristatakse kolme erinevat jõudu: 1. Orientatsioonijõud – tekivad polaarsete molekulide vahel (võib vaadelda kui dipoole). Vähenevad temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab polaarsete molekulide orientatsiooni. 2. Induktsioonijõud – tekivad polarisatsiooni tagajärjel (väline elektriväli loob indutseeritud dipoolid). Orientatsioonijõududest nõrgemad, ent temperatuuri suhtes palju vähem tundlikud. 3. Dispersioonijõud – nõrgimad, ent on alati olemas. ! Kolloid osa ! I variant 1
Van der Waalsi jõud mõjuvad molekulide vahel. Eristatakse kolme produkt ehk saadus. Selle võrrand oleks erinevat jõudu: E+ S E S¿ E+ P , kusjuures k1 oleks Orientatsioonijõud tekivad polaarsete molekulide vahel (võib vaadelda kui dipoole). Vähenevad temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab esimese etapi pärisuunaline, k2 esimese etapi polaarsete molekulide orientatsiooni.
Molekulidevahelised jõud Kohesioonienergia on energiahulk, mida tuleb kulutada molekulidevahelise sideme A-A lõhkumiseks ja nende molekulide eemaldamiseks lõpmata kaugele. Kohesioonienergiat mõõdetakse elektronvoltides ühe sideme kohta. Tavaliselt antakse selle väärtus kcal/mool või J/mool sellisel juhul võrdub lõhutud sideme hajutamiseks kulutatud energia korrutatud Avogadro arvuga. 113 Orientatsioonijõud Suhteliselt vabalt liikuvad polaarsed molekulid orienteeruvad teineteise suhtes selliselt, et ühe molekuli positiivne poolus pöördub teise molekuli negatiivse pooluse poole orienteeruv polarisatsioon Nende jõudude iseloom - püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ka ioon-dipool vastastoime. 114 Induktsioonijõud Kahe polaarse molekuli lähenemisel teineteisele avaldavad indutseerivat toimet
Q=CdeltaΨ=10*10 -2*0.1=10 -12C/μm2. Seetõttu esitatakse keemiliste reaktsioonide t*sõltuvuste uurimisel need tavaliselt teljestikus logaritm r-i kiirusest (y-telg) vs 1/RT (x- telg), millises esituses sõltuvus kujuneb lähedaseks sirgele tõusuga -Ea. Selline esitus on tuntud kui Arrheniuse esitus või graafik. R-i kiiruse määrab aktivatsioonienergia suhtes reagentide keskmise kineetilise energiaga Formuleerige, missugused jõud hoiavad molekule koos vees: peamiselt Van der Waalsi orientatsioonijõud ja missugused jõud jääs: Valents- sidemed(vesiniksidemed), mis doonor – akseptor iseloomu Vesi kõige tihedam temperatuuril …4…. °C, sellepärast et ……ei katke 0…°C juures kohe kõik H2sidemeid vaid vees säilivad veel suhteliselt suured, mõne kuni mõnekümne molekuli suurused klasterid (mikrokristallid). Samal ajal ei ole need klasterid permanentsed vaid pidevalt ümberorganiseeruvad, ühtede sidemete katkedes ja teiste tekkides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
