"organspetsiifilised" - 1 õppematerjal

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

45. Autoantigeenide ja regulatoorsete mehhanismide tähendus. Välisfaktorite ja pärilikkuse roll autoimmuunsuse tekkes. Oluliseimad autoimmuunhaiguste tekkega assotseeruvad HLA alleelid. Loomulik autoimmuunsus. 46. Autoantigeenid. Infektsioonid ja autoimmuunhaigused.  Autoantigeen on endogeenne antigeen, mis stimuleerib autoantikehade produktsiooni autoimmuunreaktsioonis. Ta on organismi enda kudede komponent. Autoantigeenid jaotatakse: Organspetsiifilised autoantigeenid: Rakumembraaniretseptorid  Atsetüülkoliinretseptor  hormoonide retseptorid (TSH,INS) Hormoonid  T3, T4 Ensüümid  kilpnäärme peroksüdaas  mao HK-ATPaas  tsütokroom P450  glutaamhappe dekarboksülaas Autoantigeenide organspetsiifilisus määrab sageli ära haiguse organspetsiifilisuse. Organspetsiifikata autoantigeenid: Rakutuuma komponendid  DNA  RNP