Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt ooperi zanris. Nt: ,,Orlando". Kirjutas ka oratooriume (30 tk) nt: ,,Messias".Õppis Itaalias, kasutas teadmisi Inglismaal.On loonud veeö orkestrisüite , 20 orelikontserti jne.Johann Sebastian Bach-31 märts 1685 Eisenach-28. Juuli 1750 Lepzig.saksa.Õppis Ohrdrufi Lütseumis. Hiljem Lüneburgi Miikaeli kloostris.Töö-Arustadt (1704-1707), Mühlhausem (alates 1707), Weimar(1708- 1717)Käthen ( 1717-1723)
Bach Ühine Händel Oli hea soprani häälega, Sündisid Saksamaal 1685. Töötas organistina, tänu millele valiti ta aastal. viiuldajana, Lüneburgi Michaeli kooli Olid hea haridusega. klavessinistina ja koori. Mõlemad jäid elu lõpu- kappelmeistrina. Oli oma aja parimaid aastatel pimadaks. Ta oli rikas ning reisis organiste. palju. Töötas organistina, LOOMING Kirjutas enamjaolt
Üldinfo 31.03.1685 28.07.1750 Saksa helilooja ja organist Barokk Lapsepõlv Musikaalne pere Isa õpetas talle viiuli- ja klavikordimängu Onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas orelimängu Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal Ta kolis enda vanema venda Johann Christophi juurde, kes ise oli organist Edasiõppe Miikaeli kloostris Lüneburgis Pärast kooli lõppu Mõni aeg töötas ta Weimaris väikese kapelli juures viiuldajana Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Seal elades abiellus ta Maria Barbara Bachiga Weimar Weimaris sai Bach sealse hertsogi õukonna lossikiriku organistiks Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti Weimari õukonda tabasid aga rasked ajad Võimuvõitlusest kannatasid ka muusikud Kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse Weimaris kirjutas Bach kirikukantaate ja
Johann Sebastian Bach 1685-1750 Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil a 1685 Saksamaal Eisenachi linnas. Ta pärineb väga muusikalisest perekonnast. Tema isa oli tunnustatud linnamuusik. Tema oligi J. S. Bachi esimene muusikaõpetaja. Aga kümne aastaselt jäi ta orvuks. Aastal 1694 suri ta ema ja aastal1695 suri ta isa. Vanem vend, kes töötas Ohrdrufis organistina, võttis ta enda juurde elama ja andis talle muusikatunde. 15 aastaselt asus J. S. Bach õppima Lühenburg Michaeli kirikukooli. Seal laulis ta kooris ja mängis viiulit. Peale kooli lõpetamist tuli J. S. Bachil asuda tööle. Bach töötas mitmetes Saksa linnades organistina, õukonnamuusikuna või kapellmeistrina. Kõigis oma töökohtades tegeles Bach ka heliloominguga. Järgnevalt on toodud kõik J. S. Bachi töökohad ja linnad, kus ta töötas:
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenahcis ja suri 28. juulil 1750 Leipzigis. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Ohrdruf (alates 1695/1696) Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. Lüneburg (17001702) 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Weimar (jaanuar juuni 1703) 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Arnstadt ja Mühlhausen (1703-08) Bach töötas organistina
Londonis pühendus Händel ooperiloomingule; temast sai ooperiteatri juht(Kuninglik Muusikaakadeemia). Suurele edule vaatamata elas ta üle kolm pankrotti ja 1737 aastal ajurabanduse. Kriisist välja tulemiseks hakkas ta rohkem kirjutama instrumentaalmuusikat, kuid suurema menu tõid talle oratooriumid. 1751 aastal hakkas Händeli nägemine nõrgenema, kuni see peale kolme ebaõnnustunud silmaoperatsiooni täiesti kadus. Oma viimased eluaastad veetis ta dirigendi ja organistina. 14. aprillil 1759 aastal suri kuulus helilooja ning ta on maetud Londonis asuvasse Westminster Abbey’sse. Bachi karjäär jagatakse neljaks suureks perioodiks, millest esimene oli Arnstadtis(1703-1707). Sellel perioodil töötas ta linna organistina ja abiellus oma sugulase Maria Barbara Bachiga. Teine periood oli Weimaris(1708-1717), mille ajal Bach töötas muusikaarmastaja hertsogi kammermuusiku ja organistina. Järgminsena tuli Kötheni periood(1717 – 1723)
Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastal kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. Rudolf Tobiast on kujutatud 50-kroonisel rahatähel.
8aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann Christoph Bachi (16711721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Ohrdruf (16951700) Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Johann Sebastian Bach kirjutas öösiti salaja ümber moodsama muusika käsikirju, mille vend oli tema eest ära peitnud. Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas. Lüneburg (17001702)
õppima. Händel õppiski aasta Halle ülikoolis õigusteadust. Ühel perekondlikul visiidil Saksi-Weissenfelsi õukonda kuulnud hertsog noore Händeli orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Tänu sellele õnnestus Händelil õppida orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni aluseid kuulsa Halle organisti Zachow`juures. Seal kirjutas ta ka seitse kirikukantaati, mis pole säilinud. Samaaegselt Halle ülikoolis õigustedust õppides töötas ta ka kohalikus kirikus organistina. 1703.a. siirdus Händel Hamburgi, Saksamaa võimalusterikkamasse muusikalinna. * Hamburg (1703 -1706) Hamburgis oli Händel esialgu viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, peagi juhatas samas orkestrit. 1705 aastal tulid lavale tema esimesed ooperid - "Almira" ja "Nero". Händel oli väga tugev organistina ja fuugade kirjutamises kuid ooperi vallas tundis ta end ebakindlalt ning seetõttu läks ta Itaaliasse, et saada koolitust just ooperi vallas. * Itaalia ja Hannover (1706-1712)
Rudolf Tobias Kristo Ktt AT 11 Elulugu Rudolf Tobias on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitd: esimese smfoonilise helit avamngu Julius Caesar (189Rudolf Tobias sndis kstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Kina koguduse ja Kullamaa koguduse kstrina. Tobiase noorplv mdus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tnav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps.[2] Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu
tokaates-d-moll. Bachi muusika vaimsus ja kompositsioonilised võtted on palju enam seotud Euroopa ajaloolise muusikapärandiga. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani. Erinevaid muusikuid inspireeris Bachi muusika G.F.Händel (1685-1759) – sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi- habemeajaja jõukas perekonnas. Õppis juura kõrvalt muusikat tipporganisti Zachow juures. Õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Ühe aasta töötas ta organistina. 1712-1759 veetis ta elu Londonis. 1719 Londoni ooperiteatri muusikaline juht. Perekonda polnud. Üle 40 ooperi – “Julius Caesar”, “Xerxes”, “Alcina”, “Rinaldo”; üle 30 oratooriumi – “Messias”, “Simson”, “Iisrael Egiptuses”, “Juudas Makabeus”; 18 concerto grossot; orkestrisüidid – “Veemuusika”, “Tulevärgi muusika”; kontserdid orelile ja orkestrile. Tal õnnestus siduda üksikud ooperinumbrid suurteks dramaatilisteks
Solovjovi ja Glazunovi juures. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Mihkel Peterburi ja sai sealse eesti muusikaelu juhiks. Ta juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist (ta võttis üle Rudolf Tobiase koha), pidas loenguid ja avaldas ka muusikaarvustusi. 1908. aastal korraldas ta Peterburis kontserdi eesti heliloojate sümfoonilisest loomingust (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Aleksander Läte, Mihkel Lüdig), mis oli esimene omataoline. Lisaks töötas ta organistina ja pianistina krahv Seremetjevi sümfooniaorkestris ning klaverivabriku "Offenbacher" eksperdina. Samal ajal kui Lüdig Peterburis elas, ei katkestanud ta kontakti oma kodumaaga ning oli Eestiga tihedalt suhtlemas.Ta algatas ja juhtis siin mitmeid muusikaüritusi: näiteks Pärnu laulupäeva 1903. aastal, uue "Vanemuise" avamist 1906. aastal, Tartu muusikapäeva 1909. aastal, VII üldlaulupidu Tallinnas 1910. aastal, uue "Endla" avamist 1911. aastal
muusikaga, eriti meeldis Saarele Debussy muusika. Hiljem elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, erines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Lühikest aega õpetas ta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1912 hävis tulekahjus Saare kodu, sealjuures hulk teoste käsikirju ja suurepärane raamatukogu. Samal aastal kolis ta Tallinna. Seal pühendus ta peamiselt heliloomingule, kuid esines ka pianisti ja organistina. Peagi sai Saar Hüpassaare talu pärisomanikuks ning asus sinna elama. Tema teoste enamik on valminud just seal. Saar oli ka kompositsiooniprofessor Tallinna Konservatooriumis. Õpetaja oli ta tuntud ülipikkade tundide tegijana. Ta ei mõõtnud aega, vaid unustas selle ja tegi kõike kiirustamata ja põhjalikult. 1956 tabas Saart halvatus, mistõttu loobus ta pedakoogitööst ja pühendus heliloomingule. Tema
Rudolf Tobias 1873 1918 12.klass Elulugu Sündinud 29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin. Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Eesti süvamuusika rajaja. Eesti heliloojaist ehk kõige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Lapsepõlv Sündid köstri pojana Hiiumaal, Käinas. 1885 kolis pere Kullamaale. Esimesed teadmised pärinevad isalt.
G.F. Händel ja J.S. Bach Georg Friedrich Händel oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit. Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 1703 1706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina. Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnaskapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsusse. Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".
RUDOLF TOBIAS(1873-1918) · 1914 saab saksa kodakondsuse ning saab täieõiguslikuks kompositsiooni õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas.
Eesti Vabariigi kirikumuusika Kirikumuusika Oli heal järjel Kanti ette klassikalisi suurvorme(oratooriume, kantaate) Kunstiväärtuslikku vaimulikku muusikat Noored organistid õppisid konservatooriumis ning leidsid hiljem rakendust Paremaks korraldamiseks oli loodud EELK Kirikumuusika sekretariaat Cyrillus Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) – 26. märts 1962 Haapsalu Oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise Johannes Hiob 17.05.1907 - 7.08.1942 vaimulik muusika jõuline ja kontrastiderohke väljenduslaad vokaalsümfoonilised suurvormid, orelimuusika, koorilaulud Enn Võrk 14. märts 1905 - 20. september 1962 Helilooja, koorijuht Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi 1926-1933 töötas Tallinnas Jaani kiriku koorijuhi ja organistina Aitäh kuulamast! ...
loomingut. Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas 1703. aasta aprillist töötas Bach mõnda aega Weimaris sealse pisivürst Johann Ernst III väikese kapelli juures viiuldajana. See, Bachi jaoks vähehuvitav töö oli aga aeganõudev ega andnud võimalust loominguliseks tööks ja enesetäienduseks Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina. See töökoht oli küll äärmiselt tagasihoidlik, kuid see-eest oli aastapalgaks tolle aja kohta küllaltki korralikud 84 kuldnat. Bachile oli aga veel rohkem meeltmööda, et Arnstadti organisti amet ei olnud väga keerukas ega aeganõudev, andes seega talle võimaluse tegeleda loomingulise tööga. Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud sealsed tingimused kuigivõrd head. Kiriku orel oli vana ja
Caesar." 1904. aastal asus Tobias elama Tartusse, kus töötas muusikaõpetajana Hugo Treffneri Gümnaasiumis, Puskini-nimelises Tütarlastegümnaasiumis ja Reaalkoolis. Tartus võttis Tobias aktiivselt osa ka kontsertide organiseerimisest. Koos Aleksander Läte ja "Vanemuise" sümfooniaorkestriga korraldas ta mitmete suurteoste ettekandeid (näiteks Händeli oratoorium "Juudas Makabeus"). Tobias esines tihti ka organistina ja pianistina - Tartu-aastad olid tema pianistlikus tegevuses kõige aktiivsemad. Kontsertidel olid eriti menukad tema rahvaviisiainelised improvisatsioonid. Tartus liitus Tobias ka rühmituse "Noor-Eesti" tegevusega, jagades nende mõtteid eesti kultuuri uuendamise kohta. Ta oli siinse muusikaelu hing, kes lõi paljudes ettevõtmistes jõudumööda kaasa. Oluline oli ka Tobiase ajakirjanduslik tegevus. Ta kirjutas artikleid nii eesti kui ka saksa väljaannetele
Töökoht mõjutas muusikalisust. Töökoht ei muusikat. Ei olnud teise riigi mõjutanud muusikat. Teise riigi kodakondsust. Ei kirjutanud kodakondsus. Ei kirjutanud oopereid. fuugasid. Tööaastad Töötas kappelmeistrina, Algul mängis orkestris viilulit, organistina, õukonna muusikuna hiljem orkestrijuht. Oli organist, ja viiuldajana. Lipzigis kontrot. Oli kappelmeister ja õukonna muusika direktor muusik. Isiklik elu Elas kogu elus Saksamaal(?). Polnud naist ega lapsi. Jäi Teenis jumalat läbi muusika pimedaks. Jäi kolm korda tegemise
Sündis Raadi vallas 9.02.1864.aastal Ema ja isa olid muusikalise haridusega Suri 16.11.1941.aastal ja on maetud Tartu Raadi kalmistule Miina Härma haridustee Muusikalise alghariduse omandas iseseisvalt Lõpetas Tartus K.Schulze tütarlastekooli 1883.a. astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi Miina Härma side Tartuga Töötas pikka aega Tartus koorijuhi ja orelimängijana Valiti Tartu Ülikooli audoktoriks Tartus Miina Härma nimeline kool Miina Härma organistina Tõi orelimuusika maarahva hulka Esines orelikunstnikuna nii linna- kui maakirikutes 1890.a. Esines orelikontsertidega Peterburis, Saksamaal, Suurbritannias ja Soomes Miina Härma heliloojana Põhiosa moodustavad vokaalteosed Üle 200 soololaule Andis välja koorivihikud Kantaat "Kalev ja Linda" "Murueide tütar" Miina Härma kirjutatud ,,Tuljak", Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele https:// www.youtube.com/watch?v=WCifZHi525Y Kasutatud materjal https:// opetaja
Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Tema ema suri 1694. aastal, kui ta oli 9-aastane ja isa ühe aasta pärast ema surma (1695). Pärast isa surma kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann Christoph Bachi juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muuhulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle Saksamaa heliloojate, sealhulgas Johann Pachelbeli, kelle juures ta ise õppinud oli, Johann Jakob Frobergeri ja Dietrich Buxtehude loomingut. Kui uskuda tema hilisema õpilase Lorenz Christoph Mizleri kirjutatud nekroloogi, siis kirjutas Johann Sebastian Bach öösiti salaja ümber moodsama muusika käsikirju, mille vend oli tema eest ära peitnud
Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Janis Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. aastal ning töötas seejärel samas õpetajana. Sellesse ajajärku kuulub ka tema osavõtt I Üldlaulupeost 1869. aastal, kus oli Johann Voldemar Jannseni kaasdirigent. 1871 1873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gat¹inas ja Kolppanas. 1873. aastal sõitis tervise halvenemise tõttu Ukrainasse, töötas seal elu lõpuni köster- organistina ja õpetajana Poltaava saksa koguduse koolis. Kunileidilt on säilinud ainult viis originaalteost ja umbes kakskümmend rahvaviisiseadet. Esimesed ja ka tema kõige tuntumad laulud "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (mõlemad Lydia Koidula tekstidele) põhinevad tegelikult soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed laulud I Üldlaulupeo kavas. Nad erinevad liedertafellikest lauludest kargema helikeele poolest ning püsivad tänaseni kooride ja laulupidude repertuaaris.
Tema esimeseks muusika õpetajaks oli tema isa. 8-aastaselt hakkas Johann Sebastian Bach õppima Eisenachi ladinakoolis ja 10-aastaselt jäi ta orvuks.Teda kasvatas edasi tema vanem vend, kes õpetas talle ka muusikat. 15 aastaselt asus J.S.Bach õppima Lühenburg Michaeli kirikukooli kus ta laulis kooris ja mängis viiulit. Pärast kooli lõpetamist pidi Johann Sebastian Bach asuma tööle.Bach töötas mitmetes saksa eri linnades õukonnamuusikuna, kapellmeistrina või organistina. Loomulikult tegeles Johann Sebastian Bach kõigis oma töökohtades ka heliloominguga. Oma elu jooksul on ta abielus olnud kahe naisega.Bach suri 28. juuli 1750 ja paar aastat enne surma jäi ta pimedaks. Oma eluajal ta väga kuulsaks ei saanud. 2 Johann Sebastian Bach (1685-1750) Johann Sebastian Bach sündis 21
Konservatooriumi ajal komponeeris ta rea teoseid, nende hulgas avamäng " Julius Caesar " ( 1896 ), mis on eesti esimene sümfooniline teos. Lisaks teoseid orelile ja konservatooriumi lõputööna kantaat " Johannes Damaskusest " 5 solistile sega- ja meeskoorile, orelile ja sümfoonia orkestrile ( A. Tolstoi poeemi alusel ; 1897 ), mis on eesti esimene kantaat. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäiTobias kuni 1904 aastani Peterburi elama, töötades sealse eesti Jaani kiriku organistina ja koorijuhina. Ta püüdis liturgilist muusikat reformida, kujundada ühtset tervikut. Selleks ta valis igaks jumalateenistuseks mingi muusikalise teema millest arenda ees-, vahe- ja järelmängud. Ta tavatses luteri koraale teisiti harmoniseerida ja ka kiiremates tempodes mängida, mistõttu sai sageli teravat kriitikat. Oma kirikukooriga korraldas ta aastas umbes paar kontserti. Ta üritas teha suuri asju, aga koor ei tulnud alati toime. Tobias komponeeris ka ise kooriteoseid,
Seda juhatas lätlasest muusikaentusiast Jânis Cimze (1814-1881), kes õpetas nooditarkust kõigile kasvandikele. Valgas sai hariduse üle 100 eestlase. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) kellel võimaldati töötada Valga seminaris kohe pärast lõpetamist. Paremate töökohtade otsingul lahkus kodumaalt ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks.
Ooper "Kevad" -Muusiku-, vaimulikuharidus. Vaeslastekodus viiuliõpetaja, orkestrijuht ja muusikadirektor. -Rajas õpilastest kuulsaima orkestri euroopas. - "Aastaajad" 2. J. S, Bach elu, looming, tähtsamad teosed -Elas 1685-1750 -Töötas eluajal mitmetes Saksamaa kirikutes, ei lahkunud kordagi saksamaalt. -Mängis mitut pilli : klavessiin, orel, klaver -3 poega said ta eluajal Bachist kuulsamaks -hinnati organistina -2 naist /Maria Barbara oli suur armastus -Viimane töökoht Leipzigi Tooma kirikus -Teda hakati heliloojana tunnustama alles peale ta surma - sai kuulsaks saksamaal, hinnati kui pillimeest, sügavalt usklik, vaene, tal oli pere -jäi elu lõpus pimedaks, surem osa elust lühinägelik, ebaõnnestunud silmaopp -vanemad surid, muusikahariduse sai 4 aastat vanemalt vennalt, elas tolle hooleall -hea haridus
Bachi muusika vaimsus ja kompositsioonilised võtted on palju enam seotud Euroopa ajaloolise muusikapärandiga. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani. Erinevaid muusikuid inspireeris Bach muusika G.F.Händel (16851759) sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgihabemeajaja jõukas perekonnas. Õppis juura kõrvalt muusikat tipporganisti Zachow juures. Õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Ühe aasta töötas ta organistina. 17121759 veetis ta elu Londonis. 1719 Londoni ooperiteatri muusikaline juht. Perekonda polnud. Üle 40 ooperi "Julius Caesar", "Xerxes", "Alcina", "Rinaldo"; üle 30 oratooriumi "Messias", "Simson", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus"; 18 concerto grossot; orkestrisüidid "Veemuusika", "Tulevärgi muusika"; kontserdid orelile ja orkestrile. Tal õnnestus siduda üksikud ooperinumbrid suurteks dramaatilisteks stseenideks, Händel oli
Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. aastal ning töötas seejärel samas õpetajana. Sellesse ajajärku kuulub ka tema osavõtt I Üldlaulupeost 1869. aastal, kus oli Johann Voldemar Jannseni kaasdirigent. 18711873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatsinas ja Kolppanas. 1873. aastal sõitis tervise halvenemise tõttu Ukrainasse, töötas seal elu lõpuni köster-organistina ja õpetajana Poltaava saksa koguduse koolis. Kunileiult on säilinud ainult viis originaalteost ja umbes kakskümmend rahvaviisiseadet. Esimesed (ja ka tema kõige tuntumad) laulud "Sind surmani" ning "Mu isamaa on minu arm" (mõlemad Lydia Koidula tekstidele) põhinevad tegelikult soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed originaallood I Üldlaulupeo kavas. Nad erinevad liedertafellikest lauludest kargema helikeele poolest ning püsivad tänaseni kooride ja laulupidude repertuaaris.
Weimar (17031704) Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta aprillist töötas Bach mõnda aega Weimaris sealse pisivürst Johann Ernst III väikese kapelli juures viiuldajana. Bachi jaoks oli seevähehuvitav töö aga aeganõudev ega andnud võimalust loominguliseks tööks ja enesetäienduseks. Bach lahkus Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist. Arnstadt (17041707) Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina. See töökoht oli küll äärmiselt tagasihoidlik, kuid see-eest oli aastapalgaks tolle aja kohta küllaltki korralikud 84 kuldnat.. Lisaks sellele oli Arnstadti Uue kiriku orel täiesti uus. Varsti tekkisid aga probleemid. Tööandjaile ei meeldinud noore Bachi loominguline julgus. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut
Kuigi oli ta´l rahalisi raskusi otsustas ta siiski minna Peterburi.Ta kirjeldas oma päeva lähedastele nii:''Klaverit olen ikka iiga päev 5 kuni 6 tundi mänginud ja orelit 1 tund ja teooriat 2 tundi niiet kokku tuleb mul päevas õppida 9 kuni 10 tundi.'' 1908.aastal lõpetas ta oreliklassi,kuid jätkas õpinguid Rimski Korsakovi kompositsiooniklassis.Neil aastail elas ta vaheldumisi Peterburis ja Tartus. TARTUS JA TALLINNAS Tartus töötas noor helilooja pedagoogina,organistina ja pianistina ning sai tuntuks hiilgava improviseeriana.põhirõhk oli ikkagi heliloomingul.Tartu periood lõppes 1921 aastal pärast õnnetuttulekahju,mis hävitasüle kahesaja loodud helitöö.Siis läks Saar elama Tallinnasse. 1930ndatel aastatel pöördus helilooja tagasi isatalllu Hüpassaarde,kuid 1943.aastast sai ta töökohe Tallinna konservatooriumisse .Pikki aastaid koolitas ta tulevasi heliloojaid ja jätkas selle kõrval komponeerimist ,pidades ise oma loomingulist tegevust
Ministeeriumkoolist. Ta õppis pikkoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Innukalt harjutas ta ka klaverit. 1920. aasta sügisel astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari. Teiste ainete seas õpetati seal ka laulmist ja muusikat. Klaveritunnid olid seal kõigile kohustuslikud. Tartu Õpetajate Seminaris alustas Tubin ka heliloominguga. Ta töötas Nõos õpetajana. Ta andis algkoolis peamiselt matemaatika ja füüsika tunde. Samuti juhatas Nõo segakoori ja töötas kirikus organistina.1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu kõrgemasse muusikakooli, olles samal ajal Nõos õpetaja. Seal õpetasid teda Johannes Kärt ning Heino Eller. Eduard Tubina õpingud Tartus lõppesid aga ootamatult 1927. aastal. Pärast seda asus Tubin õppima Tallinna Konservatooriumi , mille ta edukalt lõpetas. Pärast seda naasis ta Tartusse, kus sai tänu uue muusikakooli asutamisele jätkata õpinguid Heino Elleri juures. Tubin on kirjutanud palju sümfooniaid, ballette, oopereid,
kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastal kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. Rudolf Tobiast on kujutatud 50-kroonisel rahatähel.
muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klaverimängu ning onu orelimängu. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Bach töötas mitmetes Saksa linnades organistina, õukonnamuusikuna või kapellmeistrina ning kõigis oma töökohtades tegeles ta ka heliloominguga. Bach oli barokiajastu suurkuju ning arendas polüfoonilist muusikat. Samas avas ta ka uue ajastu harmoonilisele muusikale. Tema loomingu üks aluseid on väga tugev suguvõsatraditsioon. Tema loomingut iseloomustavad sügav emotsionaalsus, ülesehitav mõtlemine ning julge fantaasia. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika
Mart Saar Kristiina Moosel Gertrud Pleksner Kristin Suur Pilleriin Sootna Elulugu 28.09.1882 Viljandimaa - 28.10.1963 Tallinn Alustas 5 aastaselt Õppis orelimängu iseseisvalt 1901.a. suri isa Vabastati õppemaksust 1904, 1907, 1910 süstemaatiline rahvaviiside kogumine Tartusse õpetajaks Esines organistina, klaverisolisti või -saatjana 1909-1911 Peterburg-Tartu Chopin, Grieg, Debussy, Skrjabin Tartu Õpetajate Seminaris 1919.a. Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis 1921.a. Tartus tulekahju Hävisid paljud teosed Pühendus edaspidi komponeerimisele Kriitikutel vastakad arvamused 1927.a. hinnangud muutuvad 1928-1929 "Muusikaleht" Kolib Hüpassaarde. Suured mured ja raskused "Helikunsti" stipendium 1930.a. kriitika ühtselt tunnustav Kõrge hinnang Lätilt, Soomelt, Rootsilt 1943.a
Rudolf Tobias Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873. aastal Käinas, Hiiumaal. Ta on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organistina. Rudolf Tobias on eesti professionaalse muusika rajaja ning esimeste Eesti instrumentaalsete helitööde autor. Rudolf Tobias õppis aastatel 1893-1897 Peterburi konservatooriumis. Seal õppis ta professor Nikolai Rimski-Korsakovi käe all. Konservatooriumi lõputööna kirjutas ta kantaadi ,,Johannes Damaskusest". 1904. aastal asus Rudolf Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusika- ja eraõpetajana mitmetes koolides. Lisaks võttis ta aktiivselt osa kontsertide organiseerimisest
veebruar 1685 Halle 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu[viide?], Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit Elukäik Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 17031706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina.Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid
saj. alguses alus. heliloojad, kelle looming oli rohkem eestlaslik. eesmärgiks hästi kajastada eestlast iseloomu, ka loodust (üksik, kurb, itkev) Põhjus: saadi haridust PEterburis-õpetajad soovitasid pöörduda eesti juurte juurde. Mart Saar (1882-1963) Pärit Viljandist,Hüpassaarelt, mis asus soode keskel. Kodu mõjutas loomingut. Esimene pillorel, õppis Peterburis seda, õppis ka komponistieriala N. Rimski-Korsakovi juures. Lõpetas koolis, hakkas TArtus tööle pedagoogi ja organistina. Maja põles maha, asus Tallinnasse tööle, kuni tervis halvenes. Jäi surmani koduseks. Looming: ligi 400 koorilaulu, 140 soololaulu, suur hulk klaveriteoseid, mõned orkestriteosed. Mõjutas impressionism, millele järgnes kohe ekspressionism. Hakati kajastama muljeid või sai valdavaks julge, ebatavaline, rabav väljendus. "Must Lind" Esimene koorilaulude kogu (1908) Suhtuti halvasti, laulud olid rasked ja harjumatud. 1914 ilmus uus kogumik, kus olid laulud , mis said kohe lauldavaks
Georg Friedrich Händeli elu ja looming Georg Friedrich Händel sündis 23. veebruar 1685 Saksamaal Halles. Ta oli saksa helilooja kes elas suurema osa oma elust Inglismaal. Lapsena õppis Händel orelit, klavessiini ja viiulit. Ta tundis juba väiksena muusika vastu suurt huvi. 1702 läks siiski isa soovil õppima õigusteadust ent samal ajal töötas organistina. 1706-1712 külastas Händel Itaalia muusikalinnu. Ta kohtus seal heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Händel oli 1710. aastast Georg Ludwigi õukonnas kapellmeister. 1712. aastast elas ta Londonis ja 1726. aastal võttis Suurbritannia kodakondsuse. Händel loominguline tegevus muutus inglise muusikakultuuri suureks osaks. Varsti aga läks tema itaaliapärane ooper Londonis moest ja teda tabas mitu pankrotti. Aga kui ta hakkas 1730. aastal looma inglise keelseid oratooriume saavutas
Georg Friedrich Händel (1650-1759) Händel on teine barokkmuusika suurkuju. Sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi- habemeajaja jõukas perekonnas. Kui Händel sündis, oli ta ema 28. aastane ja isa 56. Kuigi eakas isa oli poja muusikakarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud tollase tipporganisti Zachow' juures. Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Ühe aasta töötas ta organistina, kuid kirikurutiin teda ei rahuldanud. Nagu Bachki, jääb Händel varakult vaeslapseks ja pidi ise leiba teenima. Tal õnnestus lõpetada gümnaasium, astus Halle ülikooli, aga ei lõpetanud seda. Korralik pärandus isalt võimaldas Händelil nautida vaba muusiku elu organisti, viiuldaja, klavessinisti ja kapellmeistrina nii muusikute kui ka kroonitud peade seas. Ta sattus alati olukordadesse, mis olid talle kasulikud. Kuulsuse saavutas üsna varakult.
· Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. · Aastal 1916 saadeti pärast 4-kuulist väljaõpet samale rindelõigule, kus sõdis ka Adolf Hitler · 1917. aasta juulis sai Remarque 5 kohast haavata ning ta viidi Saksamaale sõjaväehaiglasse, kus ta oli kuni Esimese maailmasõja lõpuni · Remarque jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidajana, müügiagendina, hauaplaatide müüjana, klaveriõpetajana ja organistina. · 1925. aastal abiellus oma esimese naisega, kelleks oli näitlejanna Ilse Jutta Zambona. Pärast lahutust abiellusid nad taas aastal 1938. Remarque noore sõdurina Remarque 1929. aastal Remarque'i esimene naine Ilse Jutta Zambona · 1931. aastal lahkus Saksamaalt. Ta ostis omale villa sveitsi Porto Rocosse ning elas seal ja Prantsusmaal kuni 1939. aastani · 1938. aastal võeti temalt Saksa kodakondsus tema sõjavastaste teoste tõttu · 1939
konservatooriumi oreliklassi. Süda huvitus ka rahvaloomingust. Ta kasutas rahvaviise mitmekülgselt, kuid eelistas sealjuures polüfoonilist arendust. Süda oli erakordselt pühendunud õpilane, kes tahtis võtta õpingutest maksimumi ning kes kulutas viimase raha nootide ja raamatute peale. Aastail 19051911 osales Peeter Süda korduvalt Eesti Üliõpilaste Seltsi algatatud rahvaviiside kogumise matkadel. Juba õpinguaastail alustas ta ka kontserttegevust, andes organistina soolokontserte ja tegutsedes saatjana. Aastal 1912 asus ta Tallinna. Ta esines Estonias ja kirikutes. Süda repertuaar oli avar ning kõneles head maitset. Ta oli ka hinnatud eraõpetaja, kes valis õpilasi väga hoolikalt. Õpilane pidi olema kas tuttav või väga andekas. Sajandi teiseks kümnendiks oli temast saanud entsüklopeediliste teadmistega muusikatundja. Süda oli 20. Sajandi teisel kümnendil silmapaistvaim organist Eestis.
Tartu ajast on pärit hulgaliselt muusikateemalisi artikleid, millega Tobias pani aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. Juba Peterburis armastas ta koos sõpradega korraldada arutelusid muusika ja uute teoste üle, kus ta kaitses tervalt oma seisukohti. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid oma heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus ta töötas nii organistina kui ka ajakirjanikuna. 1911. a. sai ta Saksa Heliloojate Liidu hindamiskomisjoni liikmeks. Aastal 1914 omandas Tobias Saksa kodakondsuse. Tobiase eesmärgiks oli reformida vaimulikku muusikat ja kirjutada "Kalevipoja" ainelisi teoseid, sealhulgas ooperi. Paraku suri ta enne kui jõudis kõik oma kavatsused täide viia. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastal kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse
õukonnakapellis viiuldajana, sai samal aastal organistikoha Arnstadis, läks sealt 1705. aastal jala D. Buxtehudet kuulama. Johann Sebastian Bach oli 1707. aastast organist Mühlhausenis, 1708. aastast õukonnaorganist ning aastast 1714-kapellmeister Weimaris. 1723. aastal sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Ta põdes viimastel eluaastatel silmahaigust ning kaotas nägemise. Teenistuslikult sõltus Bach õukonnast ja kirikust. Eluajal tunti teda rohkem organistina, kes hämmastas võrratu improviseerimisoskusega; tema muusika demokraatliku suunitlust, mis väljendus tugevas seoses rahvaloominguga, ei hinnatud. Alles 19. sajandi alguses, kui muusikateadlane J. N. Forkel avaldas Bachi eluloo ja kui F. Mendelssohn-Bartholdy juhatas Berliinis Bachi ''Matteuse passiooni'' ,huvituti tema muusikast. Bachi rohkem kui 1000 teosest koosnevas loomingus kajastuvad Euroopa muusikakultuuri parimad saavutused. Barokiajastu
Kunileidi loomingust on säilinud rohkem kui paarikümmend koorilaulu, mille hulgas on nii originaalteosed kui ka rahvaviisiseaded. Saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujudel põhinevasse loomingusse toob kargust eesti rahvaviis ning rahvuslikku paatost Lydia Koidula, Carl Robert Jakobsoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi jt. Isamaaluule. 18711873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatsinas ja Kolppanas, 1873. aastast kuni elu lõpuni töötas köster-organistina ja õpetajana Ukrainas, Poltaava saksa koguduse koolis. Aleksander Saebelmann-Kunileid suri 27. juulil.1875.aastal Ukrainas Poltaavas. Olles kõigest 29 aastane. Looming Kunileiu kompositsioonikatsed olid alanud juba Valga seminaris. 1867. aasta suvel kirjutas ta oma esimese koorilaulu ,,Veel pole kadunud kõik". Laul näitab noore helilooja tõsist kompositsiooniannet ja kalduvust dramaatilisele väljendusele. Kunileid püüdis oma loomingus
Johannes Tobiaselt. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud sellest ajast, mil Tobias oli 9-aastane. Ta õppis Haapsalu Kreiskoolis klaverit.Õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1898-1904 töötas organisti ja koorijuhina. Asus elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana erinevates koolides. 1910 läks elama Berliini, kus töötas organistina ja ka ajakirjanikuna. 1914 kuni surmani töötas Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina. Suri kopsupõletiku tagajärjel Berliinis, kuid ta põrm on toodud Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. Aleksander Läte Sündis 1860 Pikasilla külas ja suri 1948 Tartus. Ta oli eesti helilooja ja pedagoog. Aleksander Läte oli esimene eestlastest professionaalne muusikakriitik
Lübekisse selleks, et kuulata D. Buxtehudet. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent. Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Oma eluajal sõltus Bach teenistuslikult õukonnast ja kirikust. Kui Bach elas tundis rahvas teda rohkem organistina, kes hämmastas inimesi oma võrratu improvisatsioonioskusega. 3 Looming Bach, olles barokiajastu suurkuju, arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika. Samas avas Bach ta ka uue ajastu harmoonilisele muusikale. Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte
(välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. Elukäik: Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 17031706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ning orkestrijuhina. Aastatel 17061710 reisis Itaalias ning oli 1712. aastast Hannoveri õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas Londonis ja 1726. astus Inglise kodakondsusse. Reisis palju,elas 50 aastat inglismaal, poissmees, polnud peret,skandaalne,töökas, ründav, sügavalt egoistlik, sai kuulsaks juba oma eluajal, kirjutas oopereid ja oratooriumeid, 7aastaselt
6. Esimesed kutselised heliloojad, K.Türnpu Need heliloojad said oma muusikalise haiduse peamiselt peterburi konservatooriumis.Johannes Kappel oli esimene kõrgema hariduseg muusik eestis. Esimene kõrgharidusega naismuusik eestis oli M.Härma. Ta sai oma algteadmised muusikast K.A.Hermannilt. Miina Härma töötas neli aastat peterburi konservatooriumis, kuid paistis pgem silma koorijuhina. Ta tutvustas meie rahvaloomingut väljaspool piire ( Riia, Pihkva, Peterburg). Ta oli osav ka organistina ning angis kontserte nii eestis kui ka välismaal. Heliloojana paistis cta eelkõige silma rahvaviiside töötlustega. K. Türnpu asutas oma koori juba 16-aastaselt ja aasta hiljem esineti juba kontsertidel, mille tulud läksud Aleksandrikooli rajamisele. Peale oreliklassi lõpetamist suundus ta Berliini end täiendama ja naases tagasi kodumaale saanud koha niguliste kiriku organistina. Meeskooriga Revaler Liedertafel esineti mitmel polle kuna see osutus nii edukaks. Ta oli ka 6
Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne- Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastal kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. Rudolf Tobiast on kujutatud 50-kroonisel rahatähel. ~*~ Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja
annaabi.ee 
