Lühimälu Lühimälu Püsimälu püsimälu 36. Krooniliste alkohoolikute mälu kaotab võime püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada. Erinevad mäluliigid toimivad küll normaalselt, kuid ometi ei suudeta informatsiooni üle kanda primaarsest mälust sekundaarsesse. 37. Bioloogilised rütmid perioodilised muutused organismides nii väliskeskkonna kui ka organismisiseste protsesside mõjul. Inimesel on need näiteks kehatemperatuuri ööpäevane kõikumine 1-1,5 kraadi piires, une-ärkveloleku tsükkel. 38. Und on vaja, et saaksid toimud pikaajalisemad keemilised ja struktuursed protsessid (neuronite aktiivsus reorganiseerub) -> õppimine ja mälu salvestamine.
valikuliselt ß-rakke hävitava põletikulise protsessiga, mida nimetatakse ka insuliidiks. Selles osalevad mitmesugused immuunsussüsteemi rakud, eelkõige lümfotsüüdid. Haigusnähtude avaldumisel on 80-90 % ß-rakke juba hävinud ja asendunud sidekoega. Teada on ka see, et kõhunäärme kahjustuse protsess võib olla selleks momendiks kestnud juba aastaid. Immuunsussüsteemi ülesandeks terves organismis on kaitse kahjulike välisfaktorite (nt. bakterid, viirused, mürgid) ja ohtlike organismisiseste muutuste eest. Insuliidi korral on aga tegemist immuunsussüsteemi rünnakuga omaenda tervete kudede vastu. Mis põhjusel immuunsussüsteem ß- rakke ründab, pole täpselt teada, kuid on leitud, et haigusprotsessi tekkes mängivad rolli nii geneetilised kui ka keskkonnafaktorid. Nagu juba mainitud, on insuliit väga valikulise iseloomuga: insuliini tootvad ß-rakud hävivad, kuid vahetus läheduses paiknevad glükagooni tootvad a-rakud jäävad puutumata
·Mälukaotus kustub primaarse mälu sisu, kaob võime sekundaarsest infot välja tuua ·Täielik mälukaotus kaob tertsiaarne mälu, uut infot säilitatakse hästi Too näiteid inimese bioloogilistest rütmidest. Miks need on vajalikud? Kõikidel loomsetel organismidel toimuvad organite seisundis ja funktsioonides rütmilised muutused ja need on enamasti seotud maakera pöörlemise 24 tunnise intervalliga Rütmide põhjuseks ei ole väliskeskonnas toimuvad muutused Need tekivad organismisiseste protsesside mõjul Perioodiliselt toimuvaid organismi talitluste rütme n im biloogiliseks kellaks Tuntuim on ööpäeva rütm Une ja ärkveloleku tsükkel:itta lennates ööpäeva tsükkel lühene b, läände aga pikeneb Ööpäeva rütm on pärilik, sest ta on füsioloogiline kohastumine keskonna muutustele Miks me vajame und? Magades teeb organism nö hooldustöid toodab kemikaale, mida inimene vajab ärkvel
PALJUASTMELISED RAJAD VÕIMALDAVAD METABOLISMI HÄSTI REGULEERIDA Regulatsioon toimub: · Üksikreaktsioonide tasemel. Baseerub massitoimeseadusele. · Raku tasemel. Baseerub ensüümide aktiivsuse reguleerimisele - allosteeriline regulatsioon, - kovalentne modifitseerimine, - ensüümide süntees, - ensüümide degradatsioon, · Organismi tasemel. Baseerub hormonaal- ja närvisüsteemile Homöostaas (kr.k. homöo - taoline) organismisiseste parameetrite stabiilsus ORGANISMIDE METABOOLNE KLASSIFIKATSIOON VASTAVALT SÜSINIKU- JA ENERGIAALLIKALE Klassifikatsioon Süsiniku Energiaallikas Elekronide Esindajad allikas doonorid Fotoautotroofid C02 Valgus H20, H2S, S jt. Rohelised taimed, anorgaanilised tsüanobakterid,
organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg) on vajalikud bioaktiivsete ainete funktsioneerimises. Asendamatud toitained: 1.aminohapped: isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2.küllastamata rasvhapped: linool- ja alfa-linoleenhape; 3. vitamiinid neid ei suuda organism ise üldse sünteesida; 4.mikroelemendid väikestes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks; 5.minained suurtes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks. Organismi energiavajaduse kolm komponenti. 1). AV põhikäive on energiahulk, mida organism vajab eluliselt tähtsate füsioloogiliste funktsioonide toimimiseks täielikus puhkeseisundis, lamades asendis, tühja kõhuga, normaalse kehatemp juures ning ümbritseva temp 20-22 C. Absoluut arvudes väljendatuna mood AV põhikäive nt 75 kg kehakaaluga mehel 1700-1800kcal lisaenergia, mis
lahustuvad A, D, E, K), vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg). Asendamatud toitained: 1. aminohapped->isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2. küllastamata rasvhapped- >linool- ja alfa-linoleenhape; 3. vitamiinid neid ei suuda organism ise üldse sünteesida; 4. mikroelemendid väikestes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks; 5. mineraalained suurtes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks. Toiduainete säilimise ja riknemise põhjused: 1. kuivamine ei pruugi tähendada riknemist, nt leib, puuviljad. 2. hallitamine et hallitusseened tegutsema saaksid hakata on vajalik veidi happelist keskkonda, selle tulemusena mood silmaga nähtav riknemine. Toksiinid on sügaval toiduaines ja ei hävi isegi kuumutamise teel, nt leib, juust. 3. käärimine eriti tihti
erinevate meeleelundite talitluse häirumine. Neid nähtusi seletatakse mediaatorite hulga muutustega sünapsides. DNA hulk ajus ei muutu, kuid DNAsse kuhjuvad kahjustused ja nende parandamise aktiivsus väheneb. Bioloogilised rütmid Kõikidel loomsetel organismidel toimuvad organite seisundis ja funktsioonides rütmilised muutused ja need on enamasti seotud maakera pöörlemise 24 tunnise intervalliga. Rütmide põhjuseks ei ole väliskeskonnas toimuvad muutused. Need tekivad organismisiseste protsesside mõjul. Perioodiliselt toimuvaid organismi talitluste rütme nim biloogiliseks kellaks. Tuntuim on ööpäeva rütm. Une ja ärkveloleku tsükkel:itta lennates ööpäeva tsükkel lüheneb, läände aga pikeneb. Ööpäeva rütm on pärilik, sest ta on füsioloogiline kohastumine keskonna muutustele. Uni Selle füsioloogilisi põhjusi ei teata, kuid uni ei ole füüsilisest puhkamise ülesandega. Aju kui tervik ei puhka magamise ajal
· Hapnik energia ja toitainete kättesaamiseks toidust · Vesi (60-80% kehakaalust) elupuhuste keemiliste reaktsioonide tagamiseks organismi sisekeskkonnas · Püsiv kehatemperatuur, ligikaudu 37°C · Atmosfääri õhk hingamisfunktsiooni ja sealtkaudu ainevahetuse tagamiseks Homeostaasi kriisi sattumisel kujuneb ajutine või püsiv patoloogiline protsess, koekahjustus või haigusseisund, mis võib lõppeda ka surmaga. Tagasisidesilmuste toimimisprintsiip organismisiseste sündmuste ahel, mille käigus regulatsioonialust muutujat jälgitakse, pidevalt hinnatakse, muudetakse, vaadatakse üle, hinnatakse üle jne. Koosneb 3 kohustuslikust elemendist: retseptorist, kontrollikeskusest ja korrigeerimismehhanismidest ehk efektorite süsteemist. Süsteemi reaktsioon näitaja kõikumisele edastab info kontrollikeskusele, näitaja väärtust efektorite kaudu kas vähendades (negatiivne side) või suurendades (positiivne side). Suunanimetused:
Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Närvisüsteem Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, seljaaju ja neist lähtuvad närvid. Närvisüsteem kooskülastab ja juhib oranismi kõigi elundite talitlust ning võimaldab organismil kohaneda väliskeskkonna ja organismisiseste muutustega. Närvisüsteemi põhiavaldused on refleksid (vastused väliskeskkonnast või organismist pärinevatele ärritustele) Aju osad Peaaju Juhitakse inimese vaimset kui ka kehalist tegevust, seal ausvad mälu, liigutusi ja meeleelundite tööd juhtivad keskused
o mida kauem on möödas eelmisest korrast, seda rohkem ASE koguneb ja seda tõenäolisemalt leiab käitumine peagi jälle aset o ASE akumuleerumine viib teoreetiliselt käitumisele isegi siis, kui signaalärritajad täiesti puuduvad (nn tühikäitumine) käitumine ammendub O kui signaalärritaja on mõjunud liiga kaua või tihti, kulutatakse ära kogu ASE ja reaktsioon ärritajale lakkab käitumine on aditiivne O käitumist käivitavate organismisiseste tegurite (ASE) ja väliste signaalärritajate mõju lihtsalt summeerub ja järelikult võib ühtede nõrkust või puudumist kompenseerida teiste tugevam mõju. Käitumise akumuleeruvuse hüpoteesi paikapidavus Kõigepealt tuleb märkida, et loomade närvisüsteemist ei ole leitud mingeid spetsiifilisi energiavarusid, mida võiks samastada “aktsioonispetsiifilise energiaga”, mistõttu juba selles osas ei ole mudel realistlik sellegipoolest ei saa
Ilmselt võime ujuda kiiresti, kemotaksis viljastamata munaraku suhtes, võime läbida munaraku kesta. Kuid kas ja kuivõrd on need omadused seotud sperme produtseeriva organismi fenotüübiga - eriti selle fenotüübiga, mis tagab edu seksuaalses selektsioonis indiviidi tasemel? Juhus võib siin osutuda kaugelt juhtivaks jõuks gameedi tasemel. Ja pealegi võib siin olla suuri erinevusi väljaspool organismi viljastuvate liikide ja organismisiseste viljastujate vahel. Õietolmu ja konnaniisa puhul võib olla tegemist tõelise selektsiooniga. Individuaalne organism Rääkides organismist peetakse silmas fenotüüpi, sest fenotüüp on "nähtav" selektsioonile. Ja et fenotüüp realiseerub genotüübi kaudu läbi paljude stohhastiliste valikuvõimaluste, siis on ostarbekam pidada selektsiooni objektiks mitte geno- , vaid fenotüüpi. (teisalt - genotüüp on selgesti määratletav üksus, fenotüübi puhul on palju lisaraskusi)
Rootsi peaminister Palme andis 1973 a. Rootsi politsei juhtkonnale õiguse sisestada salaja aju saatja-vastuvõtjad inimeste peadesse. Nad arendasid välja ka ülimadalsagedusliku (ELF - Extremely Low Frequency) laine ja elektromagnetilise (E.M.) footonlaine levimise/levitamise varustuse. Need on kiired, mis mõjutavad närve ja võivad põhjustada iiveldust, kurnatust, ärritatust ning isegi surma. See on oma olemuselt sama, mis Richard Shaver-i koopa "Telaug" mehhanism. See organismisiseste biodünaamiliste suhete uurimistöö (Bioloogiline Plasma) on juba tootnud kiire, mis on võimeline muutma geneetilist struktuuri, parandama/ravima või isegi tapma. Shaver-i koopa "Ben-Mech" on võimeline parandama/ravima. Hoiatus: Manipulatsioon ja Kontroll Hirm, Pettus ja Soosing >>>> Pentagon, CIA, NSA, DEA, FBI, NSC jne. taotlevad Ameerika avalikkuse tõekspidamiste ärakasutamist. Salavalitsus valmistub lavastama kontakti maanduvate tulnukatega lähitulevikus
annaabi.ee 
