2) Vesi transpordib aineid Vesi tagab ainete liikumise, st kindlustab ainevahetuse rakkudes. Mida rohkem vett, seda kiirem ainevahetus. 3)Vesi tagab raku siserõhu Rõhk annab rakule kuju ja vastupidavuse. Kui rakkude siserõhk väheneb, siis näiteks taimed närtsivad ja inimese nahale tekivad kortsud. 4)Vesi on vajalik organismide paljunemiseks Loomade paljunemiseks on vaja veekeskkonda. Paljud loomad paljunevad vees. Maismaal sigivatel organismidel arenevad looted muna sees või organismisiseses vesikeskkonnas. 5)Vesi reguleerib soojust Vesi on oluline soojusregulaator, see soojeneb ja jahtub aeglaselt, sellega kaitseb vesi meid ülekuumenemise eest ja aitab säilitada püsivat sisetemperatuuri. 4.Millistes inimese kudes on kõige rohkem/kõige vähem vett? Kui palju peab inimene saama vett ühe keha kg kohta? Kõige vähem on vett luudes ja hammastes, kõige rohkem vett veres. 5.Mida nimetatakse metaboolseks veeks, palju seda tekib erinevatest ainetest?
tagab ainete liikumise organisme rakusiseselt ja Vesi on vajalik rakuväliselt organismide kindlustab ainevahetuse paljunemiseks rakkudes paljud organismid ained liiguvad läbi paljunevad vees rakumembraanide ja loode areneb munas või rakukesta vesilahustena organismisiseses mida rohkem vett, seda veekeskkonnas kiirem ainevahetus Vesi on fotosünteesi lähteaine 3. SÜSIVESIKUD ON ORGANISMI EHITUSMATERJAL JA KÜTUS Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. lihtsuhkurud 5-6 süsinikuaatomit võivad omavahel liituda ja moodustada lühemaid ja pikemaid ahelaid liitsuhkrud LIHTSUHKRUD EHK MONOSAHHARIIDID
Referaat Tervislik toitumine Janek Rumma Pärnumaa kutsehariduskeskus Tervislik on selline toitumine, mis tagab organismile vajaliku energia ja kõik toitained õiges omavahelises vahekorras, kusjuures toidu koomiline koostis peab vastama organismi ensüümsüsteemi võimetele nii välises kui ka organismisiseses ainevahetuses. Toidu energeetiline väärtus on toitumise kvaliteedi summaarseks väljendajaks. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks (toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime), kehaliseks ja vaimseks tööks (tööenergia). Täiskasvanud töövõimelise inimese energiavajadust mõjutab kõige rohkem füüsilise töö raskus ja neuropsüühiline pinge. Vastavalt kehalise
nende vale tõlgendamine. Operatiivmälu häirumine. Ohtlik on tegevuse unustamine poole pealt. b. Vananemine avaldub väljanägemises: kehahoid, pigmentatsioon, naha struktuur Vananemise bioloogilised põhjused 1) Organismi sisesed a. Mutatsioonid DNA-s, kasvajate teke b. Kromosoomi telomeeride kulumine, keharakud loomadel saavad jaguneda kindel arv kordi, pärast seda nad surevad. c. Häired organismisiseses transpordis, nt. vereringes veresoonte lupjumine, hormoontransport, hapniku transport, närvi ülekanded. d. Biobarjääride terviklikkuse kadu, nt. kroonilised haavandid 2) Organismi välised a. Vabad radikaalid keskkonnast. Päike. b. Vaegused. Toitelised vaegus. Eriti ohtlik mikrotoitainete vaegus. c. Haigustekitajad. Pideva kohaloluga haigustekitajad. Nt. vaikivas olekus viirusnakkused, püsiparasiidid. d
ja seda varustavate veresoontega. Iga närv kulgeb oma kindlat rada mööda ning varustab närvivarustusega ehk närvistab ehk innerveerib kindlalt piiritletud alasid kehas. Ganglion on närvirakkude tuumadest koosnev närvikoe mass väljaspool pea- ja seljaaju. Enteeriline närvipõimik moodustub seedekulgla närvirakkude võrgustikest. Sensoorne retseptor võib tähendada sensoorse neuroni dendriite, aga ka spetsiaalseid rakke, mis on tundlikud ühe või teise muutuja suhtes organismisiseses või välises keskkonnas. Närvisüsteemi funktsioonid: · Sensoorne valvur retseptorid avastavad organismi sisesed muutused, näiteks vere liigse happelisuse või välised muutused nagu vihmapiisa käele langemine ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide pea- või seljaajju. · Integratiivne sensoorse info taju, analüüs, talletamine ning sellest lähtuvate otsuste langetamine enamasti peaaju tasandil.
annaabi.ee 
