15) Reaktsiooninorm tunnuse muutlikkuse piirid, tuleneb liigi geenifondist ehk genofondist (geenid + alleelid). 16) Somaatiline mutatsioon tekib keharakkudes nii lootelise kui ka lootejärgse arengu käigus. Hõlmavad enamasti organismi piiratud osasid (nt nahatekised, kasvajad jm). Pärinevad ainult vegetatiivsel paljunemisel. 17) Spontaanne mutatsioon tekkimise põhjused ebaselged (võivad olla nii välis- kui ka organismisisesed tegurid). Organismisisesed tegurid on näiteks vabad radikaalid või ainevahetuse vaheühendid (nt H2O2). On suhteliselt harvad. 18) Kombinatiivne muutlikkus - Vanemate alleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Pärilikkusainet kombineerib kaks protsessi: 1) meioos (kromosoomide ristsiire), mille käigus tekivad haploidsed sugurakud ja 2) viljastumine, mille käigus taastub diploidne kromosoomistik. 19) Modifikatsiooniline muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine
Geenimutatsioonide tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Kromosoommutatsioon kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused, mis on nähtavad mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel.Kromosoommutatsiooniga võib mõni kromosoomlõik kaduma minna või mitmekordistuda. Muutuda võib ka geenide kromosoomisisene järjestus või asukoht. Genoommutatsioonid on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. ( Downi sündroom) Mutatsioone kutsuvad esile mitmesugused organismisisesed ja väliskeskkonna tegurid. Spontaansed mutatsioonid organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid Indutseeritud mutatsioon eksperimendi käigus kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Mutatsioone tekitavaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Modifikatsiooniline muutlikkus (mittepärilik muutlikkus) keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Mutatsioon Modifikatsioon 1.Pärandub 1.Ei pärandu järglastele 2
Sõltub ema vanusest! Klinefelteri sündroom keharakkudes 3 sugukromosoomi XXY naiselikud kehaproportsioonid, kerge vaimne alaareng, steriilsed keharakkudes 1 sugukromosoom Turneri X sündroom: sekundaarseid sugutunnuseid pole, steriilsed Mutatsioonide tekkepõhjused organismisisesed väliskeskkond vead replikatsioonil, mutageenid mitoosil, meioosil keemilised füüsikalised radioaktiivne benseen kiirgus raskmetallid röntgenkiirgus UV-kiirgus Kantserogeenid - tegurid, mis kutsuvad esile vähktõve teket mutatsioonid
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk.
Hiline küpsusiga (4055a) Click to edit Master text styles PÜHENDUMINE TÖÖLE Second level KAOTUSED Third level KESKEA KRIIS Fourth level Fifth level FÜÜSILISE TEGEVUSE TASE LANGEB TEKIVAD ORGANISMISISESED MUUTUSED Elatanuiga (5575a) MÄLU NÕRGENEB JÕUD KAHANEB ÕPPIMISVÕIME KAOB TÖÖIND KAOB PENSIONILE TAANDARENG KROONILISED HAIGUSED Vanuriiga (7590a) Click to edit Master text styles KROONILISED Second level HAIGUSED Third level SAGENEVAD Fourth level
■ mitmed ainevahetus haigused ■ päriliku eelsoodumusega haigused, nt: ● suhkruhaigus ● kõrge vererõhu tõbi ● lühinägelikkus ● skisofreenia ● ○ NB! Mutatsioone põhjustavad ka organismisisesed vead replikatsioonil, mitoosil või meioosil. ● ● mittepärilik muutlikkus - ehk modifikatsiooniline muutlikkus: ● on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga ning viib konkreetsete tunnuste avaldumisele ● tunnused ei pärandu, vaid päranduvad tunnuste kujunemise piirid ● mittepäriliku muutlikkust saab kõige paremini jälgida ühemunakaksikute peal, kelle tunnuste erinevused ja sarnasused võimaldavad eristada pärililkku ja mittepärilikku
maitse- ja lõhnatundlikkus. Kaasasündinud refleksid (nt. haaramisrefleks). Poiste ja tüdrukute erinevused kasvatuses ja arengus: Kasvamise suurenemine toimub erinevas vanuses, tüdrukutel varem. Tüdrukute areng on kiirem (u 2 aastat poistest ees sugutunnused, suguküpsus). Täiskasvanueas 20-40 aastaselt, on inimesed oma füüsiliste võimete kõrgtasemel. Keskmises täiskasvanueas hakkab füüsilise tegevuse tase langema ning tekivad organismisisesed muutused. Hilises täiskasvanueas sagenevad kroonilised haigused.
· Psühholoogiliselt on autojuhtimise skeem järgmine : Juht saab informatsiooni aistingute kaudu :(nägemine 70%;vibratsioon-vestibulaaraparatuuriga 20%; kuulmine 8%;temperatuur; lõhn 2%). Informatsioonile väliskeskkonnast lisanduvad mälu arvelt varem omandatud teadmised ja kogemused. Seejärel rakendatakse tööle vajalik lihasgrupp liigutuste sooritamiseks . · Peale välisärritajate mõjutavad juhi tegevust organismisisesed ärritajad (valu ; emotsioonid ; väsimus ; meeleolu) Stressi tekitajad : müra ; aja puudus ; tülid ja vaidlused,pinged jne. Juhile vajaminevad võimed : Oluline on kaasliikleja usaldamine. Primaarseks ehk tähtsaks tuleb arvestada ohutusnõudeid . Korra allikaks ei ole keelud ega käsud vaid kultuur. Liikluskultuur = liiklejate omavaheline suhtlemine + liiklus järelvalve tegevus + liiklus korraldus . Olukorra hindamise võime . Ø Väldi ohtlikke olukordi.
1. Ontogenees Vananemine: · Põhjused: - välised tegurid: haigused, organismi kogunevad mürkained, päike, erinevate toitainete puudus - Organismisisesed: telomeerid lühenevad, vabad radikaalid mis kahjustavad makromolekule, muutused DNAs · Organismi kaitse selle vastu: - Bioloogiline: immuunsüsteem (antikehad); naha limaskestad; erinevad regulatsiooni mehhanismid(ph, temperatuur); vigade parandamine DNAs; kehavõõraste ühendite lagundamine - Organismi teadlik kaitse: tervislikud eluviisid; antioksüdantide rikas toit Surm: · Etapid:
Valgud kas lahustuvad vees (piim, muna, veri) või ei lahustu (juuste, naha, sülgede, soomuste, küünte). Kui piimas on vesi, saab sellest aru külmutades. 3. Hüdrolüüsuvus, hüdrolüüsuvuse tagajärjel tek vabad aminohapped, nt seedumine 4. Valkudel on laeng, seetõttu nad ka liiguvad elektriväljas, laeng tuleb aminohapete radikaalidest. 5. Denaturatsioon - kõrgemat järku struktuuride kadu esmase struktuuri säilumiseni, seda põhjustavad faktorid: a) Organismisisesed - palavik, mao soolhape (valkude kalgendumine) b) Organismivälised - madalad ja kõrged temperatuurid, UV, tugevad happed ja alused, vibratsioon. Enamasti on denaturatsioon pöördumine nt muna praadimine ja keetmine, liha keetmine. Esineb ka pöörduv denaturatsioon st valk taastav algoleku, seda nim renaturatsioon - nt juuste lokkimine, maitsetundlikkuse taastumine Valkude biofunktsioonid 1. Energeetiline
See tuleneb homoloogiliste kromosoomide mittelahknemisets meioosis.Sel juhul tekib vastval organismil polüploidsus.Esineb taimeriigis sagedamini kui loomariigis.Polüploidsetel taimedel on lopsakam kasv.Seda nähtust kasutatatakse sordiaretuses.Loomariigis võib polüploidsus esineda mõnedel selgrootutel,kaladel,kahepaiksetel ja roomajatel.Inimesel on polüploidsus letaalne-see põhjustab loote surma. Millised tegurid põhjustavad mutatsioone? Mutatsioone kutsuvad esile mitmesugused organismisisesed ja väliskeskkonna tegurid. Organismi normaalses elukeskkonnas ,,iseeneslikult" tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaalseteks. Spontaalsed mutatsioonid tekivad suhteliselt harva. Eksperimendi käigus kunstlikult esile kutsutud mutatsioone nimetatakse industreerituteks.Industreeritud mutatsioonid ei erine oma olemuselt spontaalsetest kuid nende tekkesagedus võib olla sadu või tuhandeid kordi suurem. Mutatsioone tekitavaid keskkonnategureid nimetatakse mutageenideks.Nendeks
suurema tõenäosusega kui keharakkudes toimunud mutatsioonil. Isendit, kellel esineb mutatsioon nimetatakse mutandiks. Mutantidel on muutus väline (fenotüübiline). Mutatsioon-muutus raku geneetilises materjalis Mutatsioone esile kutsuvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Mutageenid: 1.füüsikalised-röntgeni-ja gammakiirgus,UV kiirgus 2.keemilised-ravimid,happed,lahustid,bensiin 3.bioloogilised-mikroorganismid,viirused Mutatsioone võivad põhjustada ka organismisisesed vead:replikatsioon,transkriptsioon,translatsioon a. Geenmutatsioon väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses Hõlmavad geenis ühte või mõnda nukleotiidi: nukleotiidipaari lisandumine/kadumine/ümbevahetamine Võivad tekkida uued alleelid Geenmutatsioonid ei avaldu fenotüübis, kuna: - 1 aminohape asendub teisega ja on keemiliselt sarnane - Üks nukleotiid asendub teisega , kuid määrab ära sama aminohappe
- 14. eluaasta paiku. Sel ajal kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõppeb 16.-20. eluaasta paiku. 4. Täiskasvanuiga jaguneb kolmeks perioodiks: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga. Varases täiskasvanueas, mis on 20-40 aastaselt, on inimesed füüsiliste võimete tipul. Keskmises täiskasvanueas (40-60 aastaselt) hakkab füüsilise tegevuse tase langema, tekivad organismisisesed muutused. Hilises täiskasvanueas (60+ ) sagenevad kroonilised haigused, vananemisprotsess on täiel kiirusel. 5. Jean Piaget' järgi toimub laste kognitiivne areng astmeliselt jagunedes nelja staadiumisse. Sensomotoorses staadiumis, mis kestab sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni, õpitakse keskkonda tundma ja sellega meelte kaudu toime tulema (nt nägemise, kuulmise kaudu) . Operatsioonieelses staadiumis, mis kestab 3. kuni 7. eluaastani,
*Kantserogeenid- tegurid, mis kutsuvad esile nahavähi teket. Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis. *NB! Valdav osa mutageene on samaaegselt kantserogeenid -> tuleb vältida GEENMUTATSIOONID nendega looduse saastamist. Väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. -> võivad tekkida *Põhjustavad ka organismisisesed vead replikatsioonil, mitoosil ja meioosil. uued alleelid. # nukleotiidipaari juurdetulek 2. Mittepärilik ehk fenotüübiline ehk modifikatsiooniline muutlikkus. kaotsiminek Modifikatsiooniline muutlikkus- keskkonnatingimustest tulenev tunnuste ümbervahetumine varieerumine. Ei kaasne ka muutusi kromosoomides.
MURDEIGA (11.-16. ELUAASTA): TÜDRUKUTE KASV HAKKAB KIIRENEMA 10.-12. ELUAASTAL, POISTE KASV 12.-14. ELUAASTAL; TOIMUVAD KIIRED BIOLOOGILISED MUUTUSED (KUJUNEVAD SUGUTUNNUSED, SAAVUTATAKSE SUGUKÜPSUS). INIMESE ARENG TÄISKASVANUEAS 1) VARANE TÄISKASVANUIGA (20.-40. ELUAASTA): FÜÜSILISED VÕIMED ON KÕRGTASEMEL, 2) KESKMINE TÄISKASVANUIGA (40.-60. AASTA): FÜÜSILISE TEGEVUSE TASE LANGEB; TEKIVAD ORGANISMISISESED MUUTUSED, MIS VÕIVAD ESILE KUTSUDA MUUTUSI MINAPILDIS, 3) HILINE TÄISKASVANUIGA (60. -60+): SAGENEVAD KROONILISED HAIGUSED; VANANEMISPROTSESSID ILMNEVAD KÕIKIDES KEHAORGANITES. TUNNETUSLIK ARENG, J. PIAGET' TEOORIA PÕHILISED IDEED 1) SENSOMOTOORNE STAADIUM (SÜND 2. ELUAASTA): ÕPITAKSE TUNDMA KESKKONDA JA SELLEGA TOIME TULEMA PEAMISELT MEELTE JA LIIGUTUSTE KAUDU; 2) OPERATSIOONIEELNE STAADIUM (3.-7. ELUAASTA): HAKATAKSE
kasv märgatavalt. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teised sugutunnused(rindade arenemine tüdrukutel, genitaalide suurenemine poistel) ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb tavaliselt noorukieas, 16.-20. eluaastal. 9. Varane täiskasvanuiga - 20-40 aastaselt, on inimesed on füüsiliste võimete kõrgtasemel. 10. Keskmine täiskasvanuiga - 40-60 aastaselt, hakkab füüsilise tegevuse tase langema ning tekivad organismisisesed muutused(menopaus, nägemisteravuse langus). 11. Hiline täiskasvanuiga - 60-aastaselt ja vanemalt, sagenevad inimestel kroonilised haigused(südamehaigused, kõrgvererõhutõbi), esinevad suuremal või vähemal määral kõikides kehaorganites. 5. Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve: Kerged beebid- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest
Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb noorukieas, 16-20 eluaasta paiku. · Füüsilise arengu täiskasvanueas võib jaotada 3 perioodi: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga. · Varane täiskasvanuiga 20-40 aastaselt, füüsiliste võimete kõrgtase. · Keskmine täiskasvanuiga 40-60 aastaselt. Füüsilise tegevuse tase hakkab langema ja toimuvad organismisisesed muutused, nt menopaus ja nägemisteravuse langus. · Hiline täiskasvanuiga 60 kuni surmani. Sagenevad kroonilised haigused. Vananemisprotsessid. Nävrisüsteemi areng · Sündides on inimesel olemas peaaegu kõik närvirakud. · Pärast sündi hakkavd tohutu kiirusega arenema seosed närvirakkude vahel. Nende seoste algse vähesuse tõttu ei jäägi imikueast mingit mälestust. · Rikkalikuma arengukeskkonnaga lapsed on intelligentsemad.
Pärilike muutustega isendid = mutandid · Mutageenid- tegurid(pole geen), mis põhjustavad geneetilisi muutusi. Mutageenid, mis põhjustavad kasvajaid on kantserogeenid! o Füüsikalised mutageenid: röntgeni- ja kammakiirgus, UV kiirgus o Keemilised mutageenid: ravimid, happed, lahustid, bensiin, värvid o Bioloogilised mutageenid: mikroorganismid, viirused, hallitusseente toksiinid · Mutatsioone võivad põhjustada ka organismisisesed vead(mille põhjuseks omakorda võivad olla mutageenid): · Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon 1. Geenmutatsioonid: o Väikesed muudatused DNA nukleotiidses järjestuses o Hõlmavad geenis ühte või mõnda nukleotiidi Nukleotiidipaari lisandumine Nukleotiidipaari kadumine Nukleotiidipaari ümbervahetumine o Võivad põhjustada uute alleelide teket o Ei avaldu fenotüübis järgmistel juhtudel:
Daltonism- puna-rohe-värvipimedua Hemofiilia- vere hüübimatus Mutatsioon muutus DNA-s/pärilikus materjalis, mis tekib/on tekkinud keskkonna toimel. Mutatsioonide tekkepõhjused: Spontaansed mutatsioonid nn iseeneslikud, tekivad siiski keskkonna toimel (UV, hapnik). Indutseeritud mutatsioonid esile kutsutud mutageenide toimel. Mutageenid (ained või kiirgus) tekitavad vigu DNA-s tuhandeid kordi kõrgema sagedusega tavalisest keskkonnast. Organismisisesed vead replikatsioonil, mitoosil, meioosil Geenmutatsioonid muutused DNA primaarstruktuuris tekivad uued alleelid Nukleotiidide juurdetulek- dublikatsioon Nukleotiidide kadumine- deletsioon Nukleotiidide vahetumine- inversioon Kromosoommutatsioonid- muutub kromosoomide pikkus ja struktuur Kromosoomi lõigu kadumine- deletsioon Kromosoomi lõigu lisandumine- duplikatsioon Geeni asukoha muutumine- translokatsioon
kasvada - taimede biomass on mitmekordne võrreldes taimtoiduliste loomade biomassiga (lehetäisid tuhandeid ühel puul) - nt põder-männinoorendik Kisklus - röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe, millest saab kasu vaid röövloom (kiskja), saakloom hukkub - nt kits-gepard Parasitism - erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit) - nt sääsed, kirbud, täid; organismisisesed: maksalutikad, paeluss Sümbioos - erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid) - mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid - mükoriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos - seen saab taimelt orgaanilisi aineid - seen varustab taime vee ja mineraalsooladega Mutualism - kooseluvorm, kus mõlemad osapooled saavad tingimata kasu
raevu tekitavad stiimulid. Kuid tegelikult ei koge sellele alluv isik mingeid emotsioone. Mõned isikud peavad neid lihtsalt oma füüsilise seisundi tundemärkideks. Teised isikud ütlevad, et nad ,,just nagu" oleksid vihased või hirmunud, kuid seda liiki ,,külm emotsioon", mida nad kogesid, polnud tõeline (Landis ja Hunt, 1932) Paistab, et need avastused said edasisteks vastuväideteks JamesLange teooriale. Organismisisesed reaktsioonid emotsioonide tekitamisel on ilmsed, ent mitte piisavad tingimused. Tunnetuslikhindav emotsiooniteooria 2 (tõlge Gleitmani raamatust) Vastupidi JamesLange teooriale, mis rõhutab kehalise tagasiside rolli, on teiseks võimaluseks keskendumine tunnetuslikele teguritele. Lõppude lõpuks, emotsioone kutsuvad
Muutuda võib ka geenide kromosoomisisene järjestus või asukoht. Vastavate mutatsioonide tekkepõhjuseks võivad olla vead mitoosis või meioosis. Genoommutatsioon homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. Kõige sagedasem genoommutatsioon põhjustab Downi sündroomi. Selle korral on inimese keharakkudes 46 kromosoomi asemel 47. see tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest. Mutatsioone kutsuvad esile mitmesugused organismisisesed ja väliskeskkonnategurid. Organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioone nim. spontaanseteks. Need tekivad harva. Eksperimendi käigus esile kutsutud mutatsioone nim. indutseeritud mutatsioonideks. Nende tekkesagedus on suurem. Mutageenid mutatsioone tekitavad tegurid. Nendeks võivad olla keemilised (benseen, raskemetalliühendid), füüsikalised ( UV-kiirgus) ja bioloogilised tegurid (viirused). 2
termodünaamikat. Tasakaaluoleku asemel on statsionaarne olek. V1 A <=====>B Kui V1 = V2 ja ainete A ja B kontsentratsioonid ajas V2 jäävad samaks → tasakaal. V1, V2 — kiirused dCA = dCB = 0 dt dt Ainete A ja B kontsentratsioonid ajas on muutumatud. V1 V2 A B C Reaktsioonide kogum A — toitained B — organismisisesed reaktsioonid C — elutegevuse produktid Statsionaarse oleku tingimused: statsionaarne olek kestab, kuni aine A saab otsa. Statsionaarse oleku puhul aine B kontsentratsioon ajas enam ei muutu. G väheneb elutegevuse käigus, sest organism teeb tööd. See kompenseeritakse väljast tuleva G poolt, st. toidu G on kõrgem (eriti kaloririkas toit) ja sellega täieneb organismi G varu. Toiduained oksüdeeritakse rakusiseselt ja vabaneb G. Seal vabanenud energiast sünteesitakse ATP. Organism
põlemissoojus võrdub 0ga. Hessi seaduse järeldused: a) keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub saaduste tekkesoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud lähteainete tekesoojuste summa. B) keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub lähteainete põlemissoojuste summaga, millest on lahutatud saaduste põlemissoojusete summa. Summeerimisel tuleb arvestada reaktsioonivõrrandi tegureid, millega molaarseid entalpiaid korrutada. Organismi elutegevuses, kus on vajalikud organismisisesed energiaallikad milleks on oksüdatsiooniprotsessid, tuleb arvestada rasvade, süsivesikute ja valkude oksüdatsioonil vabanevat soojust, et koostada organismi energiast ... 5.4 Entroopia. Gibbsi energia. Reaktsiooni kulgemise suund iseenesliku protsessi toimumise tulemus looduses on protsessi tasakaal. Protsesside suuna ja tasakaaluolekud määrab TERMODÜNAAMIKS II SEADUS: kõik protsessid looduses toimuvad iseenesest ainult 1 suunas. NT: soojus
6. Neerupealiste koore hormoonid, nende ülesandeks on:................... • Mineraalkortikoidid ALDOSTEROON – säilitab elektrolüütide ja vee tasakaalu; reguleerib Na – K tasakaalu veres, vere mahtu; osaleb vererõhu säilitamisel. • Glükokortikoidid KORTISOOL JA KORTIKOSTEROON – soodustavad glükoneogeneesi (glükoosi lõhustamist maksas ja väljumist verre); reguleerib põletikuprotsesse (kasutatakse põletikuvastases ravis); reguleerivad ainevahetusprotsesse; mobiliseerib organismisisesed ressursid, käivitab üldise kohanemisreaktsiooni stressisituatsioonides • Suguhormoonide analoogid (toimelt sarnased) ANDROGEENID – tugev valgusünteesi ning seeläbi lihasmassi kasvu stimuleeriv toime; soodustades kaltsiumi ladestumist luukoes simuleerivad luude kasvu; elavdavad erütrotsüütide loomet punases luuüdis. ÖSTROGEENID, PROGESTEROON 7. Kilpnääre, hormoonid, nende ülesanded •TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN – mõjult sarnased. Soodustavad organismi kasvu ja
kogu organismi tegevuseks ette Emotsioonid täidavad hinnangut kujundavat, ajendavat ning tähelepanu suunavat rolli. Emotsioonide omadusteks on 1) polaarsus ehk vastandlikkus tähendab, et tundmused esinevad vastandlike paaridena; 2) ambivalentsus ehk kaksipidisus seisneb selles, et ühel ja samal ajal on võimalik vastupidiseid tundeid läbi elada. Inimorganismi koormuse ümberjaotumine ja liikumisvaegus on viinud selleni, et emotsioonidega seotud organismisisesed muutused ei leia väljapääsu. Ka on tõusnud psüühiline pinge, mis tuleneb vastutusrikastest ametitest ning elukeskkonna saasatamisest. Kui neile lisanduvad lähisushte probleemid või kaasasünndinuf närvisüsteemi hälbed, siis on oht, et emotsioonid tekitavad inimesle tõsist muret. Isiku sisemised vastuolud võivad avalduda mitmesuguste seisunditena. Kõige sagedamini kasutatakse pingete mõju kirjeldamisel stressi mõistet. Stress on kestvate ja korduvate ärritajate
annaabi.ee 
