Darwini isa ei tahtnud teda algul lubada, kuna kartis et pojast saab ,,elupõletaja". Oli Darwin ju varemgi koolid pooleli jätnud. Lõpuks oli isa nõus teda ikkagi viieaastasele ekspeditsioonile kaasa lubama. Nii jäi ka usuteaduse ülikooliõpingud sedapuhku pooleli. Jõudes ekspeditsiooniga Galapagose saarestikule, mis koosnes kümnest saarest, hakkas Darwin neid võrdlema. Ta märkas, et saartel esinesid mitmed ühised taime- ja loomaliigid , kuid igal saarel oli sageli samade organismigruppide vahel variatsioone. Ta leidis saartelt 14 erinevat tüüpi vinti , kes erinesid üksteisest nokkade kuju poolest. Konkreetne nokk sobis selle linnu peamise toidu hankimiseks. See avastus pani teda mõtisklema taimede ja loomade erinevuste põhjuste üle. Peagi jõudis ta järeldusele, et linnud pärinevad ühest liigist, mitte ei ole tekkinud eraldi. Sellega jõudis ta evolutsiooni idee juurde. See oli juba mõnda aega eksisteerinud, kuid seda ei tunnustatud
katteseemnetaimed, putukad, roomajad, kahepaiksed, imetajad jne.) on levinud kaasajal kõikidel mandritel. 113.Saarte biogeograafia eripärad? Saared on ühed ökoloogide lemmikobjektid (alates Wallace'st ja Darwinist). Sageli moodustavad nad selgelt piiritletava isoleeritud mikromaailma, kus protsessid kulgevad omasoodu. Saared on oma olemuselt väga erinevad nii suuruselt, vanuselt, isolatsioonilt, topograafialt kui geoloogialt. Sageli iseloomustab saarte elustikku tervete organismigruppide puudumine, enamustelt kaugematest saartest puuduvad maismaaimetajad, võib olla siiski hülglasi ja käsitiivalisi (nahkhiiri). Väga paljude saarte elustik on võrrelduna mandritega kummalise ülesehitusega koosnedes sageli suurest hulgast endeemsetest liikidest (liigid, kes elavad vaid väga väiksel maalala, näiteks ühel saarel). Saared tekivad põhimõtteliselt kahel moel: ühenduse katkemisel emamaaga või kerkides merest
annaabi.ee 
