pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust). Organi, asutuse ja ametiasutuse vahekord õ aktides kasutatakse mõisteid asutus või ametiasutus; organi mõistet eriti ei kasutata. PS kasutab mõistet valitsusastutus §87 p 2. avaliku teenistuse seadus kasutab mõistet ametiasutus. Oleks võinud elppida kokku terminoloogias ja kasutada igal pool terminoloogias ametiasutuse mõistet. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest, mis eeldab teatud sisemist organisatsiooni. See sõltub h ül, mida h organ täidab. Organi tipuks on juht, kes esindab vastavat organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Sõltub h kandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur, mille paneb paika VR valituse seadus, mis eelkõige käsitleb ministeeriume. § 46 lg 3 ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna
puudub mõistlik põhjus) 10. Loeng (19.04) Riigikorraldusõigus. Kõrgemad riigiorganid. Rahvas kui riigiorgan. Rahvahääletus. Erakonnad. Üldosa Seni oleme rääkinud isikutevaheline õigus ehk välisõigus Olemas veel siseõigus ehk isikutesisene õigus: - Organitevaheline ehk interorgaaniline õigus - Organisisene ehk intraorgaaniline õigus Varasemalt impermeabiliteedi teooria ehk läbipaistmatuse teooria riiki vaadati kui tervikut (riigi sees õigust polnud, seadused olid läbipaistmatud) 3 tüüpi käitumist reguleerivaid norme: - Ülesandenorm annab ülesande, paneb funktsiooni - Pädevusnorm annab pädevuse - Volitusnorm annab tegutsemise aluse põhiõiguste piiramiseks Praktikas võivad need kolm normi olla harvadel juhtudel ühes seadusesättes
samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ. Ametiasutus (funktsionaalses tähenduses) – kõik organid, mis on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid. 30 Ametiasutus – eelkõige riigi ja KOV avalikku võimu teostav organ Asutus – iseseisev õigussubjekt. 4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest. See eeldab teatud sisemist organisatsiooni. See sõltub halduse ülesannetest, mida organ täidab. Organi tipuks on juht, kes esindab vastavat organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur. § 46 lg 3 – ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega.
Haldusorgan ei ole juriidiline isik, esindab riiki, esineb tema nimel ja sellises ulatuses ja volitustega nagu seaduses on sätestatud. Teenistuslik järelevalve Kaebeõigus 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid Ruumiline keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) kohahaldusorganid (maavalitsus) Otsuste vastuvõtmise kord monokraatsed (Vabariigi President, minister) kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Organisisene organisatsioon Juhataja (monokraatne, kollegiaalne) Struktuuriüksused ametikoht Pädevus Haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste maht. Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu)
3. Organ. Asutus. Ametiasutus Ametiasutus (organisatsiooniline tähendus) riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ. Ametiasutus (funktsionaalses tähenduses) kõik organid, mis on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid. Ametiasutus eelkõige riigi ja KOV avalikku võimu teostav organ Asutus iseseisev õigussubjekt. 4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest. See eeldab teatud sisemist organisatsiooni. See sõltub halduse ülesannetest, mida organ täidab. Organi tipuks on juht, kes esindab vastavat organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur. § 46 lg 3 ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda
mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ. 33 Ametiasutus (funktsionaalses tähenduses) kõik organid, mis on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid. Ametiasutus eelkõige riigi ja KOV avalikku võimu teostav organ Asutus iseseisev õigussubjekt. 4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest. See eeldab teatud sisemist organisatsiooni. See sõltub halduse ülesannetest, mida organ täidab. Organi tipuks on juht, kes esindab vastavat organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur. § 46 lg 3 ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda
T. Kliimanni õigusteoreetilise süsteemi eripära, ei ole nimetatud juriidilist terminoloogiat võimalik üksüheselt õiguskäibesse üle võtta. Et siiski vahet teha asutuse kui iseseisva õigussubjekti ja asutuse kui organi vahel, tuleks viimast tähistada mõistega ametiasutus. See puudutab eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse avalikku võimu teostavaid organeid. Käesoleval ajal kasutatakse õigusaktides termineid asutus ja ametiasutus võrdlemisi süsteemitult. 4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest (organi käsutajatest), mis omakorda nõuab organi sisemist organisatsiooni. See sõltub eelkõige haldusülesannete spetsiifikast ning võib olla väga erinev. Organi ehk ametiasutuse tipus on juhataja, kes esindab ametiasutust ja on kõigi ametiasutuse teenistujate ülemuseks. Juhataja võib olla üksikisik (monokraatne süsteem) või kollektiivisik (kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades
T. Kliimanni õigusteoreetilise süsteemi eripära, ei ole nimetatud juriidilist terminoloogiat võimalik üksüheselt õiguskäibesse üle võtta. Et siiski vahet teha asutuse kui iseseisva õigussubjekti ja asutuse kui organi vahel, tuleks viimast tähistada mõistega ametiasutus. See puudutab eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse avalikku võimu teostavaid organeid. Käesoleval ajal kasutatakse õigusaktides termineid asutus ja ametiasutus võrdlemisi süsteemitult. 4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest (organi käsutajatest), mis omakorda nõuab organi sisemist organisatsiooni. See sõltub eelkõige haldusülesannete spetsiifikast ning võib olla väga erinev. Organi ehk ametiasutuse tipus on juhataja, kes esindab ametiasutust ja on kõigi ametiasutuse teenistujate ülemuseks. Juhataja võib olla üksikisik (monokraatne süsteem) või kollektiivisik (kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades
annaabi.ee 
