Kirjelda bakteriraku ehitust. Bakterirakk on kaetud rakumembraani, rakukesta ja limakapsliga. Limakapsel kaitseb bakterit kuivamise eest.Bakterirakus puudub rakutuum. Tuuma-piirkonnas asub 1 rõngaskromosoom.Lisaks rõngaskromosoomile on bakteritel veel väiksemaid DNA rõngasmolekule, neid nimetatakse plasmiidideks. Bakterirakus puuduvad membraanse ehitusega organellid (mitokonder, plastiid, tsentriool, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoom), organellidest on ainult ribosoomid Bakteritel võivad olla liikumiselunditeks viburid või karvakesed 13. Millised on bakteri kromosoomid? Bakteritel on vaid üks rõngasjas kromosoom,koosneb ühest DNA molekulist. 14. Plasmiidide tähtsus? Need on ainevahetusliku tähtsusega. Nad sisaldavad geene, mis on vajalikud ensüümide sünteesiks,mis aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. See on vajalik bakteri toitumiseks, aga ka elutegevusele kahjulike
Miks ei kasva samblad kõrbes? Taksis terve organismi suunatud liikumised, vastusena lähiümbruse omadustele Tropism sõltuvad ärritaja suunast Organellid, mis on iseloomulikud taimedele: plastiidid, vakuoolid, tselluloosist rakukest Rakuorganellide ülesanded: - rakukest koosneb tselluloosist, kaitseb, annab kuju ja tugevuse - rakumembraan kaitse, ainevahetus (kergesti läbitav veele, süsihappegaasile) - tsütoplasma koosneb tsütosoolist ja mitmesugustest organellidest. - plastiidid: kloroplastid moodustub klorofüll, fotosünteetiliselt aktiivsed kromoplastid sisaldavad pigmente leukoplastid värvitud, ei sisalda pigmente amüloplastid ladestavad tärklist kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse
2)rakuteooria-bioloogia aluspõhimõte 3)rakuteooria peamised seisukohad 1)kõik organismid koosnevad rakkudest 2)uued rakud tekivad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3)kõiki elutunnused 4)organismid jaotuvad 1)1rakulised-organism kelle kehakoosneb 1rakust nt protistid 2)hulkraksed 5)rakud jaotuvad eeltuumsed ja päristuumsed 6)tsütoloogia-rakuõpe,uurib rakkude ehitust,talitust 7)rakk koosneb teda ümbisevast rakumembraanist tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest 8)tsütplasma-poolvedelrakusisu,milles paiknevad organellid. 9)tsüttähtusus 1)aitab säilitada raku kuju 2)seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks,kindlustab nende koostööd 3)tagab toitainete laialikandumist rakus 10)Organell-eri talitlusega rakuosa,mis on ümbritsetud membraaniga, organellid-arvatavasti endosümbiootilisepäritoluga organoidid-raku tsütoplasmas olevad spetsialiseeritud talitlusega osad,mis on rakutaolise ehitusega
Ribosoomideks. Nad on kaheosalised ja neil puudub membraa. Ribosoomid pannakse kokku tuumakeses ja selleks vajatakse järgmise orgaanilisi aineid: valgud ja rRNA. Sünteesitud ribosoomid liiguvad tuumas pooride kaudu tsütoplasmasse, kus nad võivad kinnituda tsütoplasmavõrgustikule või jäääda vabalt tsütoplasmasse. Ribosoomide ülesandeks on valgusüntess. Ribosoomid, mis on seatud teatud tüüpi valgu sünteesiga, moodustavad koos mRNA molekuliga kolüsoomid. Organellidest sisaldavad ribosoome mitokondrid ja kloroplastid.
Gaasivakuoolid on valgulise membraaniga põiekesed, mis esinevad mõnede bakterite tsütoplasmas (aitavad vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda). Bakterid paljunevad pooldumise teel (eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees) ning suhteliselt kiiresti. Mõned bakterid võivad paljuneda ka pungumise teel, paljunemisrakkudega või mütseeli tükikeste abil. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, võib osa liike moodustada spoore (väljutab osa veest ja organellidest ning kattub tiheda kestaga, elutunnused peaaegu puuduvad). Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toiduta elada aastasadu, taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi keetmist. Sobivasse elukeskkonda tagasi sattudes jätkab bakter oma normaalset elutegevust. Bakterite koguarvu on võimatu öelda, kuna nad on väga väikesed ning paljunevad ja evolutsioneeruvad väga kiiresti. Seetõttu kohastuvad nad kiiresti ka muutuvate keskkonnatingimustega
5. punguvad ja jätketega bakterid 6. niitjad bakterid Spooride moodustumine · Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoore · Spoorid on mitme kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud; taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi (kõrged ja madalad temperatuurid, kuivus, niiskus) · Spoori sisse jääb pärilikkuse aine DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku "organellidest" · Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis BIOFILM · Moodustuvad pindadele, sest sinna kogunevad erinevad toitained · Biofilmis võivad elada väga erinevad mikroobid (bakterid, seened) · Biofilm on kaitse keskkonnafaktorite eest (nt. antibiootikumid, raskemetallid jne.) · Biofilmi tekkimise korral vaatamata korralikule antibiootikumravile ei õnnestu nakkusest jagu saada BIOFILMI TEKE
Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus) Rakk- kõige väiksem organismi koostisoada, kellel on kõik elutunnused. (10-100 mikromeetrit, kõige väiksem 0,1mikromeetrit) Rakk koosneb teda ümbritsevast rakumembraanist, tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest. Rakuteooria- bioloogia aluspõhimõte Rakuteooria peamised seisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekiad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad: 1) Üherakulised e ainuraksed organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid) 2) Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest Rakud jaotatakse:
kaitseülesannet. 3) Lihaskude · Rakud on pikliku kujuga, sisaldavad valgulisi müofibrille · Müofibrillid võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid 4) Närvikude · Ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega · Moodustunud on pea-ja seljaaju · Omane on erutuvus ja erutuse juhtimine · Ühendab organismi ühtseks tervikuks 6. Loomaraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus? Rakumembraan- annab rakule kuju, kaitseb rakke. Raku tuum- juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkus informatsiooni, reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Tsütoplasma- tagab toitainete laialikandmise rakus, jääkainete eritumiskohaks. Golgi kompleks- rakumembraani ja rakukesta moodustamine, valkude lõplik töötlemine. Lüsosoomid- surnud ja mittevajalike rakustruktuuride lagundamine, rakusisene seedimine
* Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. * Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 29. Kuidas jaotatakse rakku rakutuumaehituse ja rakkude arvu järgi alusel. Näited. päristuumsed- loomad, seened, taimed eeltuumsed- bakterid 30. Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? kõige vaiksem on mükoplasma 0,2 mikromeetri suurune kõige suuram on on lindude munarebund linnu muna suurune 31. Loomaraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus? 32. Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. * Aktiivne transport madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. * Passiivne transport valgulised kandjad. Lisaenergiat ei vaja. 33. Taimeraku ehitus ja talitlus. 34. Mille poolest erinevad taime-, looma- ja seenerakk? taimerakk- kloroplestid, vakuoolid, plastiidid, kromoplastid, leukoplastid
(milles moodustakse enamus mikrotuubuleid) Tsentrioolid osalevad raku jagunemisel 6 7 Raku ehitus 1. Plasmamembraan, mis ümbritseb väljastpoolt rakku. 2. Tsütoplasma, mis koosneb läbipaistvast põhitsütoplasmast (vesilahus, mis sisaldab vees lahustunud elektrolüüte, metaboliite, RNA, sünteesitud proteiine, ensüüme) ja organellidest ja inklusioonidest. 3. Rakutuum. 7 8 Plasmamembraan 8 -10 nm paksune kest (nano-meetri) Koosneb: 1. Kahest lipiidikihist. 2. Integraalsetest valkudest, mis talitlevad transportkanalitena või retseptoorsete valkudena. 3. Perifeerse proteiini molekulidest, mis paiknevad membraani sise - või välispinnal. 4. Glükokaalüksitest polüsahhariidide molekulid
2. Prokarüoodid on eeltuumsed organismid. Prokarüoot rakutuumal puudub membraan, rõngaskromosoomid asetsevad tuumapiirkonnas. Rakutuumas puudub tuumake. Kahekordse membraaniga organellid raku sees puuduvad. Sisemembraanistik (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid) puudub. Enamikel esineb rakukest (täiendavalt ka veel limakapsel). Ribosoomid paiknevad rakus vabalt. Eukarüoot rakutuuma ümbritseb kaksikmembraan. Tuumake olemas. Kahekordse membraaniga organellidest esinevad kõigil mitokondrid, kuid plastiidid on iseloomulikud ainult taimerakkudele. Sisemembraanistik olemas. Rakukest esineb ainult taime- ja seenerakkudel. Ribosoomid on seotud karedapinnalise tsütoplasmavõrgustikuga. Rakuorganellide funktsioonid: Tuum seal asuvad rakus kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuum juhib raku elutegevust ja reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees
5. Tütarrakkude eraldumine Pungumine e. Raku ebavõrdne paljunemine Paljunemise kiirus sõltub 1. Temperatuurist 2. Toitainete olemasolust/konsentratsioonist elukeskkonnas 3. Konkureerivate organismide olemasolust 4. Keskkonna pH-st 5. Hapniku olemasolust 6. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, võib osa liike moodustada spoore (väljutab osa veest ja organellidest ning kattub tiheda kestaga, elutunnused peaaegu puuduvad). Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toiduta elada aastasadu, taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi keetmist. Sobivasse elukeskkonda tagasi sattudes jätkab bakter oma normaalset elutegevust. Bakterite ainevahetus ja toitumine · Aineringe(süsiniku ja lämmastiku) Toituvad osmootselt Energia salvestatakse rakus ATP-na
ainevahetus aeglustunud. Nad taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi (kõrged ja madalad temperatuurid, kuivus, niiskus). Spooridega saavad bakterid ka ühest elupaigast teise levida. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis. Ühest rakust tekib üks spoor.Ühest rakust tekib üks spoor. Spoor moodustub ühest rakust. Spoori sisse jääb DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku `'organellidest''. BAKTERITE KUJU: Kerabakterid ehk kokid (streplo) ahelkokk (stafülo) kobarkokk Pulkbakterid ehk batsillid NT: Soolekepike Spiraalsed ehk spirillid NT: kooleratekitaja Keerisbakterid ehk spiroheedid NT: süüfilisetekitaja Niitjad bakterid NT: s inivetikad 11. Bakterite talitlus: aeroobsed, anaeroobsed, fakultatiivsed anaeroobid. Käärimine.
Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, Rakumembraani ja rakukesta moodustamine, Lüsosoomide moodustumine · Lüsosoomid - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed.Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine.Rakusisene seedimine, · Ribosoomid - Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Valgusüntees. 24) Looma- ja taimeraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus? Loomarakk Taimerakk Rakumenbraan-Ümbritseb rakku andes talle kuju. Ühendab rakke Rakukest - Koosneb peamiselt tselluloosist. Kuju ja tugevus, Kaitse, kudedeks. ainevahetus. Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi Kaitseb rakke
(majavamm). 21) Oska võrrelda kloroplasti ja mitokondrit. · Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. · Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees.Täidetud valgulise vesilahusega (stroomaga), milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed (lamellid). Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. 23) Looma- ja taimeraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus? Loomarakk Taimerakk Rakumenbraan-Ümbritseb rakku andes talle kuju. Ühendab rakke kudedeks. Rakukest - Koosneb peamiselt tselluloosist. Kuju ja tugevus, Kaitse, ainevahetus. Kaitseb rakke.koosneb fosfolipiididest, valkudest Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnel)
saab ligikaudselt võrdse arvu plasmiide ja ribosoome). Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti. Näiteks laboris, kus neile luuakse eriti soodsad tingimused poolduvad suurem osa baktereid umbes 1 2 tunni jooksul. Eriti kiiresti paljuneb inimese sees elav soolekepike (iga 20 minuti järel). Kui bakterid satuvad elama ebasoodsatesse tingimustesse, siis moodustavad osa liike spoore. Spoor bakter väljastab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja organellidest, siis kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Spooridel elutunnused peaaegu puuduvad ja ta suudab elada ilma uue vee ja toitaineteta aastasadu. Spoorid taluvad madalaid temperatuure ja isegi keetmist. Kui spoor satub normaalsetesse tingimustesse, siis väljub ta kestast ja alustab normaalset elutegevust. Ühest spoorist väljub ainult üks bakter. Bakterite tähtsus Bakterid on väga arvukas organismide rühm. Nende täpset arvu on võimatu öelda, kuna neid palja silmaga ei näe
Dendriidi on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liiguberutus rakukeha suunas. Aksonid seevastu juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega rakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Aksonid ja dedriidid moodustavad neuroneid omavahel ühendades keerulisi närvivõrgustikke. Need võrgustikud saavad integreeruda tänu neuronitevahelistele ühendustele, mille tagavad spetsiaalsed mikromehhanismid sünapsid. Rakukeha omakorda koosneb tuumast ja teistest organellidest,mis on vajalikud raku elutegevuseks ja talitluseks. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on spetsialiseeritud gliiarakkude toodetav aine, mis isoleerib aksonid üksteisest. Müeliin on rasvarikas aine, mis annab valgeainele heleda värvuse. Mõned gliiarakud mähivad end ümber aksonite ja toodavad müeliini. Gliiarakkude ülesanne on neuroni funktsioneerimiskeskkonna loomine, migratsiooni juhtimine ja närviimpulsi liikumise
Kromoplastid Sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja 9. Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? Kordamisküsimused: BAKTERID 10. Millised on 4 põhilist koetüüpi; nende ülesanded ja ehitus. 11. Loomaraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, 1. Millal avastati bakterid? nende ehitus ja ülesanded rakus? 2. Mis on arhed? 12. Oska jooniselt tunda loomaraku organelle! 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, 13. Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? 14. Taimeraku ehitus ja talitlus. 4
ellujäämisel. Plasmiidide arv pole püsiv Ained liiguvad bakteris difusiooni teel. Valgusüntees toimub ribosoomides Mõnes bakterite tsütoplasmas on gaasivakuoolid, mis aitavad bakteril veel oma kõrgust muuta. Bakterid paljunevad pooldumisega. Rakumembraan kestaga nöörib sisse ja moodustub kaks ühesuurust tütarrakku. Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti. Spoorid kapslid, milles on väike osa bakteri organellidest, et ellu jääda ebasobivates tingimustes. Bakterid saavad spooride kujul elada aastasadu. Bakterite evolutsioneerumine Bakterid evolutsioneeruvad väga kiirest ja uusi liike tekib pidevalt juurde. Bakterite arv on tundmatu. Nad kohastuvad edukalt muutuvate keskkonnatingimustega Bakterite toitumine Valdav osa on heterotroofid Omastavad toitaineid osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast vees lahustunud ained liiguvad
Seevastu endokriinssteem toimib aeglasemalt, kuid tema reaktsioon kestab kauem kui nrvissteemi vastus. Enamiku organismi kudede ja organite talitlus on allutatud htaegu nii nrvi- kui ka endokriinssteemi kontrollile. STRUKTUURI JA TALITLUSE VASTAVUSE PRINTSIIP Inimorganismis on kigil tasanditel rakust organssteemini vrdlemisi hlpsasti mrgatav struktuuri ja talitluse vastavus, sobivus. Niteks inimese liikumisvime phineb lihasssteemi talitlusel. Kogu lihasssteemi lesehitus, alates raku organellidest ja lpetades lihaskonna kui tervikuga, on maksimaalselt sobiva struktuuriga selle funktsiooni titmiseks. Kuigi ka sda on lihaseline elund, on tema funktsioon skeletilihaste omast selgesti erinev sda on eelkige lakkamatult toimiv pump. Skeletilihasest selgesti erinev ja just sdamele iseloomuliku talitlusega sobiv on ka sdame ehitus nii tervikliku elundi kui ka sdamelihase raku ja selle organellide tasandil. Prates thelepanu veresoontele, mille vahendusel
Kerajad, niitjad või kruvikujulised. Ümbritsetud 1 või 2 valkudest ja lipiididest koosneva membraaniga ja peam polüsahhariididest kestaga, mis täidab kaitsefn-i. Kaetud karvakestega või viburitega. Lisaks kestale esineb osadel bakteritel ka limakapsel, mis on nii kaitseks kui ka hõlbustab liikumist. Puudub membraanidega piiritletud tuum, selle asemel tuumapk, milles 1 rõngaskromosoom (DNA) ja plasmiidid (sisaldavad geene, mis vajalikud ensüümide sünteesiks). Organellidest on bakteril vaid ribosoomid, gaasivakuool. 41. Bakterite kasv ja paljunemine. Paljunevad pooldumisega, millele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Toituvad org ainest, mida lagundavad ensüümide abil. Vahetult enne jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub, rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub 2 u ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab 1 kromosoomi ning võrdse arvu plasmiide ja ribosoome
rakku plaadile siduvaid valke. b. Rakkude tihedus plaadil oli umbes 50%, kuna plaadi suurus jäi samaks, tuli 10% tiheduse saavutamiseks plaadile alles jätta 1/5 rakususpensioonist. Kokku oli 1200 l suspensiooni, seega plaadile jäi 240 l ning eemaldasin 960 l. 11. a. Lüüsipuhvri valmistamiseks pipeteerisin 15 ml tuubi Tris-HCl (hoiab puhvri pH sobivana), NaCl, Triton-X 100 (detergent, mis lõhub membraanstruktuurid, see vabastab valgud rakusisemusest ja organellidest), glütserooli, EDTA (inhibeerib nukleaase, mis muidu lagundaksid valgud) ning vett. Segasin ning hoidsin puhvrit jääl. b. Sellist valgulüsaati kasutatakse tavaliselt edasi immuunosadestamiseks, Western blotiks või ELISA analüüsiks. Need meetodid võimaldavad uurida rakkude valgulist koostist või eraldada spetsiifilist valku ülejäänud raku komponentidest. 12. a. Kasutasime keemilist meetodit. Selleks lahjendasime DMEM-is eraldi DNA ja PEI
Kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed: (Aatom) - Molekul - Organell - Rakk - Kude - Organ - Organsüsteem - Organism - Liik - Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär. Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia. Organellid - rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. Tsütoloogia. Organellidest moodustuvad funktsioneerivad rakud. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmevad kõik elu tunnused. Tsütoloogia ja tsütogeneetika (uurib pärilikke protsesse). Kude - sarnaste ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Organ - kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. Põhitüübid inimesel: epiteelkude, närvikude, lihaskude, sidekude. Põhitüübid taimedel: kattekude, tugukude, juhtkude, põhikude
Rakutuum Rakutuum esineb ainult eukarüootsetes rakkudes. Üks suurematest organellidest (5-25 µm). Ümbritsetud kahekordse membraaniga nn tuumaümbrisega. Välimine membraan on sageli seotud ER membraaniga ja kahe membraani vaheline ruum on ER luumeni jätkuks. Tuumamembraanid koosnevad lipiidsest kaksikkihist, milles esinevad teatud tüüpi valgud. Tuumas on eristatav tuumakese piirkond. Tuuma sisemist osa, mis ei ole tuumake, nimetatakse nukleo- e. karüoplasmaks. Tuuma struktuur ja koostis on määratud tuuma funktsioonidega. Tuumas paikneb DNA ja toimub DNA replikatsioon
sombukeseks selles kohas sisse. Sombuke nöördub rakusisese vesiikulina. Haaratakse verest kõrgmol. aineid. Retseptor-vahendatud endotsütoos – retseptoriga seostub ligand (LDL, insuliin) ja ligand-retseptor kompleks viiakse rakku (Chol sisenemine rakku). Samamoodi sisenevad viirused. Endotsütoos jaguneb pinotsütoosiks ja fagotsütoosiks (selleks võimelised spets rakud, mis „imevad“ bakterid sisse). Eksotsütoosil eralduvad raku organellidest vesiikulid väljutatava ainega. Puutuvad kokku plasmamembraaniga, sulanduvad temaga ja sisu tühjendatakse rakuvälisesse keskkonda. NT: maksas sünteesitud verevalgud, seedeensüümide väljutamine seedekulglasse. 1.4. Ainete aktiivtransport ja selle vormid. Aktiivtransport - aine transport vastu konts. gradienti otsese energia kasutamisega. * primaarne – ensüümne transportsüsteem teostab ATP hüdrolüüsi ja rakendab
Rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus tsütoplasmaga. Rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna. Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organellid. Olulisimad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid, ja Golgi kompleks. Enamik neist organellidest on nähtavad ainult elektronmikroskoobiga vaadates. Peale eespool nimetatud organellide on rakkudes mitmesuguseid sisaldisi ja struktuure. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust, st kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Nad säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. Kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism terviku.
protein), mis viib valgu jälle GDP vormi. Transport toimub GDP-GTP gradendi toimel. Ran-GTP vabastab import-retseptori ehk importiini tema koormast. 8. Kuidas paiknevad tuumas kromosoomid ning kuidas paiknevad tuumas rohkem geene sisaldavad kromosoomid? Kromosoomidel on tuumas igal ühel oma piirkond, territoorium. Rohkem geene sisaldavad kromosoomid paiknevad tuumakeses tsentraalsemalt ja vähem geene sisaldavad perifeersemalt. 9. Mis eristab tuuma organelle tsütoplasma organellidest? Pole eraldatud membraaniga, ning ained, mis asuvad mujal karüoplasmas võivad sinna vabalt difundeeruda. 10. Milline on kõige tuntum tuuma organell/reaktsioonikeskus? Tuumake ehk transkriptsioonivabrik 11. Mis toimub tuumakeses ja mitu tuumakest võib maksimaalselt inimese rakutuumas olla? Mis selle numbri määrab? Tuumakeses toimib rRNA süntees ja ribosoomide subühikute moodustumine. Inimese rakutuumas võib maksimaalselt olla 10 tuumakest, sest diploidses
ekspordiretseptorist selle energiaga, mida saadakse GTP hüdrolüüsist GDPks. Kuidas paiknevad tuumas kromosoomid ning kuidas paiknevad tuumas rohkem geene sisaldavad kromosoomid? Üldiselt kehtib seaduspära, et rohkem geene sisaldavad kromosoomid paiknevad tuumas rohkem tsentraalselt, ning kromosoomi need osad, milles on rohkem geene, paiknevad kromosoomi territooriumi äärealadel. Mis eristab tuuma organelle tsütoplasma organellidest? Nad pole membraaniga ümbritsetud, ja molekulid, mis asuvad mujal tuumaplasmas, saavad neisse piirkondadesse vabalt difundeeruda. Milline on kõige tuntum tuuma organell/reaktsioonikeskus? Tuumake. Mis toimub tuumakeses ja mitu tuumakest võib maksimaalselt inimese rakutuumas olla? Mis selle numbri määrab? Selles piirkonnas toimub rRNA geene sisaldavalt DNAlt rRNA süntees ja protsessimine ning rRNA-le ribosomaalsete valkude liitmine, ehk siis ribosoomi subühikute kokkupakkimine
konvergentsed, mitte homoloogilised. 50. Eluslooduse organiseerituse tasemeid (mitte segada nomenklatuuri tasemetega). Isend on eluslooduse algühik, mis võib koosneda lihtsamal juhul ühestainsast rakust. Looduslik valik toimib isendite paljunemise ja suremise kaudu olelusvõistluses. Rakk on terviklik süsteem, mis tuleb iseseisvalt toime oma ainevahetusega ja kasvamisega ning iseenda paljundamisega.Päristuumne rakk koosneb organellidest, igalühel on ülesanded: liikumine (viburid, kulendid), toitumine, energiaga varustamine, ülesehitusttööd, pärilikkuse hoidmine. Bakterirakus on vähem organelle, aga funktsioonid on samad. iga bakter omaette isend. Viirus ei ole rakk, vaid väike hulkuv genoom. Ainuraksete koloonias on isendid mingil põhjusel edukamad kui üksikult. Hulkraksete organismis on rakud üksteisest sõltuvad, moodustavad terviku, mis koosneb eri ülesannetele sptesialiseerunud, üksteist abistavatest
saadakse GTP hüdrolüüsist GDPks. 8. Kuidas paiknevad tuumas kromosoomid ning kuidas paiknevad tuumas rohkem geene sisaldavad kromosoomid? Üldiselt kehtib seaduspära, et rohkem geene sisaldavad kromosoomid paiknevad tuumas rohkem tsentraalselt, ning kromosoomi need osad, milles on rohkem geene, paiknevad kromosoomi territooriumi äärealadel. 9. Mis eristab tuuma organelle tsütoplasma organellidest? Nad pole membraaniga ümbritsetud, ja molekulid, mis asuvad mujal tuumaplasmas, saavad neisse piirkondadesse vabalt difundeeruda. 10. Milline on kõige tuntum tuuma organell/reaktsioonikeskus? Tuumake. 11. Mis toimub tuumakeses ja mitu tuumakest võib maksimaalselt inimese rakutuumas olla? Mis selle numbri määrab? Selles piirkonnas toimub rRNA geene sisaldavalt DNAlt rRNA süntees ja protsessimine ning
Transport toimub GDP-GTP gradendi toimel. Ran-GTP vabastab import-retseptori ehk importiini tema koormast. 8. Kuidas paiknevad tuumas kromosoomid ning kuidas paiknevad tuumas rohkem geene sisaldavad kromosoomid? Kromosoomidel on tuumas igal ühel oma piirkond, territoorium. Rohkem geene sisaldavad kromosoomid paiknevad tuumakeses tsentraalsemalt ja vähem geene sisaldavad perifeersemalt. 9. Mis eristab tuuma organelle tsütoplasma organellidest? Pole eraldatud membraaniga, ning ained, mis asuvad mujal karüoplasmas võivad sinna vabalt difundeeruda. 10. Milline on kõige tuntum tuuma organell/reaktsioonikeskus? Tuumake ehk transkripstioonivabrik 11. Mis toimub tuumakeses ja mitu tuumakest võib maksimaalselt inimese rakutuumas olla? Mis selle numbri määrab? Tuumakeses toimib rRNA süntees ja ribosoomide subühikute moodustumine. Inimese
annaabi.ee 
