1685-1750 Bach J. S. Bach oli saksa helilooja ja organist. Teda peetakse üheks barokiajastu Click to edit Master tex Second level tähtsamaks heliloojaks. Third level Samuti võib vaadelda tema loomingut Fourth level kogu varasema saksa orelikunsti Fifth leve kokkuvõttena. Samuti on teda nimetatud ka klassikalise muusika isaks. Ta on üks enim mängitavaid heliloojaid. Lapsepõlv Tema isa ja onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle viiuli- ja klavikordimängu. 1694-95 surid tema ema ja isa. Peale seda kolis Bach oma vanema venna juurde, kes hoolitses tema muusikalise harimise eest.
Valmis 1748. Koostatud varemloodud töödest. Kestab 2 tundi, 24 osa, elutöö kokkuvõte. · Gloria in excelsis Deo · Agnus Dei · Jõuluoratoorium. 6-osaline suurteos. Mõeldud ette kanda kuuel erineval päeval. · Kirjutas ka laule ning koraaliseadeid, motette.(!) Instrumentaalmuusika · Tunti eelkõige ületamatu orelivirtuoosina. Arendas täiuseni kõik barokiaegsed orelimuusika vormid, nagu varasema orelikunsti kokkuvõte. · Fantaasiad, prelüüdid, fuugad, toccatad, koraalitöötlused (-prelüüdid). · Klaviirmuusika (prelüüdid, fuugad, süidid, kogumikud õppeotstarbeks ja koduseks musiteseerimiseks). · Orkestrimuusika loodud peamiselt Köthenis ja Leipzigis. Peamised zanrid kontsert ja süit. · Brandenburgi kontsert nr. 5 D-duu Allegro/ Allegro · Orkestrisüit nr. 3 in D Air · Kammermuusika loodud enamus Köthenis
Kirjutas palju vokaalmuusikat kantaadid ja passioonid Instrumentaalmuusika Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin, klavikord, viiul). Oma oreliloomingus ühendas Bach saksa erinevate koolkondade stiilid. Ta arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid, mistõttu võib vaadelda tema loomingut kogu varasema saksa orelikunsti kokkuvõttena. Tema teiseks lemmikpilliks oli viiul, millele ta on kirjutanud keerulisi mitmeosalisi teoseid süite. Süite, eriti tantsusüite on ta kirjutanud ka klaverile Bach arendas täiuslikuks polüfoonilise muusika kõige keerulisema liigi fuuga. Kuulsaks on saanud tema orelifuugad: "Hästi tempereeritud klaviir" I ja II ning " Fuugakunst" On kirjutanud ka orkestriteoseid, kuulsaim nendest on concerto grosso "Brandenburgi kontserdid"
maalimavaate kõige sügavamalt. Matteuse passiooni kõrval on tema teiseks peateoseks Missa h- moll, mis on koostatud varemloodust Bachi elu lõpul (1748 ). Teos pole traditsiooniline katoliiklik missa, vaid elutöö kokkuvõte, valminud lootuseta seda kunagi ise ette kanda. Bachi tunti ka ületamatu orelivirtuoosina ja just tema arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid ja seetõttu võib tema oreliloomingut vaadata kogu varasema saksa orelikunsti kokkuvõttena. Orkestrimuusikat kirjutas Bach töötades väga heade orkestritega, Köthenis ja Leipzigis. Tema tähtsaimad orkestriteosed on kuus kontserti erinevatele koosseisudele, mida tuntakse "Brandenburgi kontsertide" nime all. Bach ei kirjutanud kunagi midagi teatri jaoks ega loonud ühtegi ooperit; tema muusika on suuremalt jaolt vaimulik. Näiteks tuli tal elu ühel perioodil viis aastat järjest iga nädal anda üks
ja hiljem lõi B teemast pikema tsükli). Suur hulk oreliteoseid (tokaatad, fuugad, Orelimissa, koraalitöötlused, fantaasiad). Tunti eelkõige ületamatu orelivirtuoosina. Algul sai õpetust oma vanema venna käest, hiljem olid eeskujuks Põhja-Saksa suured organistid. Oreliloomingus ta ühendas saksa erinevate koolkondade stiilid. Arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid ja seepärast võib vaadelda tema loomingut kogu varasema saksa orelikunsti kokkuvõttena. Tuntuim: Toccata d- moll. 11 Viiulikontserdid, millest on säilinud kolm. Kirjuats neid hulga Köthenis. 1730. aastatel on ta Leipzigis paljud neist ümber töötanud klavessiinikontsrtideks. Nendest algabki klahvpillikontserdi ajalugu. 3. Georg Friedrich Händel. Elu sõltub teiste arvamusest. Saksamaal sündinud inglise helilooja. Sündis Halles. H
annaabi.ee 
